pahaspuu, kitsepaats, ohupaats, mõruuibu ·Puidust on tehtud joonistussütt, teda on kasutatud nikerdamiseks. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. · Metsas on paakspuu marjad mitmetele lindudele toiduks Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) õispuu, koerõispuu, hullukoeramarjapuu, leedripuu · Lodjapuu on tuntud juba ammust ajast ka ravimtaimena. Kasutatakse tema lääge maitsega marju, koort, lehti,
0,3 cm võrra kõrgemalt tagasi. Suvel tuleb lõigata ära kõik metsikud võrsed. 2. Tsitruselised – silmastamine kooreplaadikaesega Silmastamine kooreplaadikesega. Alusel eraldatakse väike täisnurkne kooretükike mis lõigatakse spets. kaheteralise noaga. Samasuure kooretükiga silm mille keskel on pung asetatakse äralõigatud kohale ja seotakse kinni. Kooretükikese pikkus ja laius on ca. 2,5 cm. 3. Paju, pirnipuu - oksastamine • Lõika enne mahlajooksu algust meeldiva sordi pookoksad (vähemalt 20–30 cm pikkused möödunud aasta kasvud) ning hoia neid kuni pookimiseni tihedalt kilesse pakituna näiteks külmkapis nullilähedasel temperatuuril. • Harjuta pookoksa lõikamist üheaastaste okste peal, kuni vähemalt pooled lõiked kenasti välja tulevad: hea pookimislõige on viltu läbi oksa, 3–4 korda pikem kui on oksa läbimõõt ning sirge ja sile (sellise saab vaid hästi terava noa ühe tõmbega).
Mustikad 200-250 kg/ha Vaarikas kuni 500 kg/ha, värsketel raiestikel Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal Ravimtaimed o islandi samblik, o must pässik e. kasekäsn, o leesikas, o männivõrsed, o kasepungad, o kanarbik o jne. jne. Kasemahla varumine I-III bon. kaasikutes Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 kraadi Kasutatakse neid kaasikuid kus: o lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, o keskmine diameeter üle 20 cm Mesindus Varem oli mesindus tähtsal kohal, mitmel metskonnal oli oma mesila Metsade väärtust mee tootmisel tõstab nende vähene saastatus o vaarikas, o kanarbik (kuni 200 kg ha-1), o pärn o raagremmelgas, (saavad ka esimese korje) 200 kr/ha
olenevustest. Vaatlusvõrgustik, mis haaras terveid maid, võimaldas välja selgitada fenoloogia üldisemad geograafilised ja ökoloogilised seaduspärasused. Nende põhjal tehtavad prognoosid on olulised taime-ja loomakasvatuses, metsanduses, jahinduses jm. Praegu teevad fenoloogilisi vaatlusi ka ilmastikusatelliidid, mille andmeid kasutatakse saakide prognoosimisel. Fenoloogilisel vaatlusel eristatakse fenofaase. Märgitakse puudel ja põõsastel kevadise mahlajooksu, tolmlemise ja pungade puhkemise algus, millal lehed on hiirekõrvul, millal avanevad noored lehed ja millal on lehed saanud normaalse suuruse. Välistöödel ja koondtabeleis kasutatakse tähtsamate fenofaaside märkimiseks märke: Fenoloogiliste vaatluste tulemuste üldistamisel ja avaldamisel kasutatakse kolme peamist moodust: 1. Koondtabelid. Antakse fenofaaside alguse paljuaastased kesmised, kõige varasemad ja hilisemad juhud iga vaatluspunkti kohta. 2
Suuremaks keskkonna-alaseks probleemiks võib puusöe tootmisel osutuda õhu saastamine. PUUDE MAHL JA MÄHK Ülevaade traditsionaalsest kasutusest Puudemahladest on sajandeid kogutud ja kasutatud kasemahla, viimase sajandi jooksul ka vahtramahla. Seda, kui olulisel kohal oli vanarahva jaoks kase kevadine mahlatamine, näitab juba üks aprillikuu rahvapärane nimi mahlakuu. Mahlatati kodulähedasi kaski, näiteks lähimal karjamaal, metsatukas või lausa koduõuel. Mahlajooksu alguse, pikkuse ja mahla magususe kohta oli vanarahval hulga seletusi ja tähelepanekuid. Mahlajooks pidavat algama siis, kui kase juured on mullas lahti sulanud. Tänapäeval ütlevad metsateadlased, et mahlajooks algab siis, kui vesi mullas on sulanud ja õhu keskmine temperatuur +4 kraadi C, mis tähendab enam-vähem sedasama. Vilul kevadel pidi mahl rahva arvamust mööda jooksma kauem ja soojal kevadel lühemat aega. Seegi tähelepanek näib tänapäeva teadmiste valgel paika pidavat
haiglasse. Küll on aga paakspuu tooreid marju kasutatud värvaine saamiseks. Puidust on tehtud joonistussütt, teda on kasutatud nikerdamiseks. Kuna aga paakspuu ei kasva kuigi suureks, siis ei ole puit olnud inimesele peamine väärtus tema juures. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. Sel ajal on okstel koor hästi lahti ning me saame ilma liigse puiduosata puhta ravimi. Selleks tuleb puu umbes käelaba kõrguselt maha lõigata, seejärel tükeldada tüvi ja oksad paarikümne sentimeetri pikkusteks juppideks. Igale tükile tuleb teha pikilõige ja koor maha tõmmata. Pimedas kuivatatud ja kuivas hoitav ravim säilib viis aastat. Sama pika ajaga on meie puu asemele kasvanud uus ja me võime koguda värske ravimi.
Oksastamine. Pookealusele paigaldatakse sundpuhkefaasis üheaastase oksa lõik, tavaliselt u. 5 cm pikkune ja 2-3 pungaga. Pookeoksi varutakse tavaliselt veebruaris- märtsis ja hoitakse keldris (või ka külmkapis) niiskes liivas või kartulisse pistetuna pookimiseni. Pookoksi võib võtta ka vahetult pookimise ajal aprillis (pungad ei tohi olla puhkenud). Oksastatakse tavaliselt kevadel, kui mahlad hakkavad liikuma (tugeva mahlajooksuga puid ei saa mahlajooksu ajal pookida: kase, vahtra dekoratiivsordid), seega märtsi lõpus, aprillis, mai algul. Heas säilituskohas hoitavaid oksi võib oksastamiseks kasutada ka hiljem, kuni poole juunikuuni. Kuid sügisel üleskaevatud pookealuseid võib oksastada ka talvel keldris või kuuri all. Rohtaimede pookimine- ühe taime pung pannakse kasvama teisele taimele.? 59. Suuremad geenirühmade ülekanded soontaimede hõimkondade vahel või konvergents (sõnajalg-palmlehik-palm, osi-efedra-kasuariin)
Oksastamine Pookealusele paigaldatakse sundpuhkefaasis üheaastase oksa lõik, tavaliselt u. 5 cm pikkune ja 2-3 pungaga. Pookeoksi varutakse tavaliselt veebruaris- märtsis ja hoitakse keldris (või ka külmkapis) niiskes liivas või kartulisse pistetuna pookimiseni. Pookoksi võib võtta ka vahetult pookimise ajal aprillis (pungad ei tohi olla puhkenud). Oksastatakse tavaliselt kevadel, kui mahlad hakkavad liikuma (tugeva mahlajooksuga puid ei saa mahlajooksu ajal pookida: kase, vahtra dekoratiivsordid), seega märtsi lõpus, aprillis, mai algul. Heas säilituskohas hoitavaid oksi võib oksastamiseks kasutada ka hiljem, kuni poole juunikuuni. Kuid sügisel üleskaevatud pookealuseid võib oksastada ka talvel keldris või kuuri all. Rohtaimede pookimine- ühe taime pung pannakse kasvama teisele taimele.? 59. Suuremad geenirühmade ülekanded soontaimede hõimkondade vahel või konvergent (sõnajalg-palmlehik-palm, osi-efedra-kasuariin)???????
Annab saaki 2-3 a. vältel umbes 500 kg ha-1. On ka hea meetaim. Seenelised ja marjulised toovad sageli endaga kaasa probleeme metsas, seda just suure tuleohtlikkuse ajal. Ravimtaimed Metsast korjatakse väga palju mitmesuguseid ravimtaimi, (mõned näited): * islandi samblik, * must pässik e. kasekäsn, * leesikas, * männivõrsed, * kasepungad, * kanarbik jne. jne. Kasemahla varumine Sellega on mõtet tegeleda I-III bon. kaasikutes. Madalama boniteedi korral on toodang väike. Mahlajooksu alguseks peab mullatemperatuur tõusma üle 0 o C. Kasutatakse neid kaasikuid, kus * lageraie toimub lähema 5 aasta jooksul, * keskmine diameeter üle 20 cm, Kasemahla tööstusliku varumisega tegeleti Eestis nõuk. ajal. Tänapäeval varutakse kasemahla peamiselt isiklikuks tarbeks. Mesindus Varem oli metsanduses olulisel kohal (mitmel metskonnal oli oma mesila). Metsas on palju meetaimi - vaarikas, kanarbik (kuni 200 kg ha-1), pärn ja raagremmelgas, mis on
annaabi.ee 
