,,Orzel", kuna kapten oli raskelt haigestunud ¤ end neutraalseks kuulutanud maana pidi Eesti allveelaeva interneerima, ent sümpaatiast poolakate vastu seda ei tehtud. Poola meremehed jäeti laeva ning neid valvati hooletult ¤ kui NSV Liit omakorda Poolat ründas 17. IX 1939, põgenes ,,Orzel" järgmisel ööl merele arvestusega, et peagi võib ka Eesti sattuda venelaste võimu alla ¤ Nõukogude propagandaaparaat tõttas intsidenti ära kasutama, süüdistades Eestit poolakate põgenemise mahitamises ja suutmatuses neutraliteeti tagada ¤ Eestile suruti 24. IX peale vastastikuse abistamise pakt, mis allkirjastati 28. IX 1939. a. ¤ selle põhjal sunniti Eestit lubama Nõukogude Liidul rajada oma sõjaväebaasid Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, samuti 25 000 sõjaväelast koos hulga sõjatehnikaga (Eesti kaitseväes oli samal ajal 15 000 meest) Nõukogude valitsus olevat sunnitud Eestisse tooma rohkearvulised maaväed
huvisfääri kuuluvaiks. Sellega sai Saksamaa võimaluse alustada sõda Poola vastu. 1. Septembril alanud saksamaa kallaletung Poolale vallandas II maailmasõja. Eestile seadis see majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Poola allveelaev Orzel oli tallinna sadamas, tööd venisid lubatult, ja poolakad põgenesid sealt . NSV liidu juhtkond süüdistas eestit põgenemise mahitamises. Baaside leping 24. Septembril esitas Molotov Eesti välisministrile K. Selterile nõude sõmida vastastikuse abistamise pakt, mille kohaselt eesti territooriumil loodaks Nõukogude sõjalaevastiku baasid. Mittenõustumisel ähvardati kasutada jõudu. Eesti oli sattunud ka veel välispoliitilisse isolatsiooni ja võis arvestada vaid oma jõududega. Molotov teatas et mereväe baaside kaitseks tuleb tuua eestisse 35000 mehelise sõjaväe.28
Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. N. Karotamme süüdistati kodanlike natsionalistide mahitamises. Karotamm vabastati parteijuhi kohalt ja tema asemele määrati Moskva poolt Ivan (Johannes) Käbin. N. Karotamm suunati Moskvasse teadlaseks, kus ta hiljem suri. VIII pleenumi 4 tagajärg oli suuremahuline puhastustöö kohalikes võimuorganites. 1951. aastal asendati Ministrite Nõukogu esimees A. Veimer Moskvale sobiva Aleksei Müürsepaga. Mitmed selle aja juhtpoliitikud ja juunikommunistid arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse
protokoll sõlmiti 1939. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis allveelaev Orzeł 14. septembril Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale kallale tungis, põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis 24. septembril Eestilt ultimatiivselt vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla. Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin ühelt poolt ja Eesti Vabariigi välisminister Karl Selter, Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants
tehnikuna. 1949 EKP keskkomitees Pärast EK(b)P 8 pleenumit kui Seisakuaeg, Käbinit Ametisse Karotamm langes süüdistati kasvava saamise "kodanliku natsionalismi asjaolud natsionalistina" põlu mahitamises alla Mõõdukas, laveerija, Täiesti umbkeelne, Isikuomadused, "Hundid söönud, oskas ainult vene keelt, mis mõjutasid lambad terved", pugeja, pugeja, eestlasi vihkav, tööd juhtival kompromisse otsiv, vaenulik teisitimõtlejate kohal kaval suhtes Arvestas Eesti
millega vallandus 1. septembril 1939 Teine maailmasõda. 17. septembril ründas Poolat ka NSV Liit. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev "Orzel". Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda eraldama ja kinni pidama, kuid Eesti sõjaväelaste sümpaatia tõttu poolakate vastu venisid need tööd lubamatult kaua ning järgmisel ööl põgenes allveelaev Tallinnast. NSV Liidu juhtkond süüdistas Eesti valitsust põgenemise mahitamises ja neutraliteedi rikkumises. Eesti püüdis süüdistusi tõrjuda, kuid NSVL korraldas Eesti piriidel uusi intsidente ja nõudis baaside lubamist riigi territooriumile. 22. september 1939 sõitis Eesti välisminister Karl Selter Moskvasse, et allkirjastada Eesti jaoks tähtis väliskaubandusleping Nõukogude Liiduga. Kohapeal aga selgus, et Vjatšeslav Molotov seob uut kaubalepet otseselt Eesti nõustumisega rajada oma territooriumile
ja ENSV juhtkonnas Küüditamise järel teravnes võitlus EK(b)P ja ENSV võimuladvikus, kus rivaalitsesid ühelt poolt Eesti Vabariigi aegsed põrandaalused kommunistid, 1940. aastal võimule tulnud juunikommunistid ja Nõukogude vägede Eesti laskurkorpuses võidelnud mehed -- kõik enamuses Eestist pärit eestlased -- ning teiselt poolt Venemaa eestlased ja venelased. Viimased süüdistasid esimesi "kodanlike natsionalistide" mahitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirjanike jt. loomingu soosimises jne. Nende kildkondade vahelisi vastuolusid kasutasid Moskva võimud poliitilise puhastuse korraldamiseks Eesti võimuladvikus, tuues ettekäändeks küüditamise väikese ulatuse. 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil ja vahetult selle järel vahetati välja kogu ENSV ja EK(b)P juhtkond ning represseeriti enamik veel elusolevaid vanu eesti kommuniste.
Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ning karmistus tsensuur. Palju selle aja esindajad leidsid eneseteostuse kirjanduses, teaduses, kunstis ja teistes eluvaldkondades. Kuid palju oli neid, kes viskasid oma põhimõtted nurka ja hakkasid taas Moskvat teenima. 1970. aastate alguses ei olnud J. Käbini võimupositsioon nii kindel kui varem. Moskva leidis, et Käbin ei rahulda nende soove. Moskva süüdistas liiduvabariigi juhtkonda natsionalismi mahitamises. 1978. aastal vahetati Käbin Karl Vaino vastu, keda peeti õigeks inimeseks natsionalismi ohjamisel. K. Vaino jaoks ei eksisteerinud mingisuguseid kohalikke huvisid. Temast saigi Moskva käskude truu täitja. Peale Vaino võimule tulekut, ei tehtud suuri muutusi. Kuid mõni üksik kaadrimuudatus siiski tehti. Eestist tuli lahkuda V. Väljasel, kes läks diplomaatilisele tööle Ladina-Ameerikas. Uueks ideoloogiasekretäriks sai Rein Ristlaan, kellest sai K. Vaino lähedasemaid abilisi. 1978
emissare, et oli korduvalt juhtkonna ja konk Poliitbüroo otsus süüdistas ka personaalselt reetselt Karotamme tähelepanu juhtinud as Karotamme kodanlike natsionalistide (peeti silmas jaolule, et Eesti NSV eesotsas on hulgaliselt Hans Kruusi, Nigol Andresenit jt.) sobimatut kaadrit. Ta oli korduvalt teinud mahitamises. ettepanekuid näiteks Nigol Andreseni val Poliitbüroo otsus tuli läbi arutada EKP landamiseks, kuid teiste vastuseisu tõttu ei Keskkomitee pleenumil, mis kutsuti kokku 21. olnud see õnnestunud. Alles 1949. aasta märtsil 1950. Kõik pleenumil sõnavõtjad augustis suutis ta oma eesmärgi saavutada, kritiseerisid Eesti NSV senist juhtkonda ees
Võimuvahetus EKP juhtkonnas. Sula. Küüditamise järel teravnes võitlus EK(b)P ja ENSV võimuladvikus, kus rivaalitsesid ühelt poolt Eesti Vabariigi aegsed põrandaalused kommunistid, 1940. aastal võimule tulnud juunikommunistid ja Nõukogude vägede Eesti laskurkorpuses võidelnud mehed -- kõik enamuses Eestist pärit eestlased -- ning teiselt poolt Venemaa eestlased ja venelased. Viimased süüdistasid esimesi "kodanlike natsionalistide" mahitamises, iseseisvusaegsete teadlaste, kunstnike, kirjanike jt. loomingu soosimises jne. Nende kildkondade vahelisi vastuolusid kasutasid Moskva võimud poliitilise puhastuse korraldamiseks Eesti võimuladvikus, tuues ettekäändeks küüditamise väikese ulatuse. 1950. aasta märtsis toimunud EK(b)P Keskkomitee VIII pleenumil ja vahetult selle järel vahetati välja kogu ENSV ja EK(b)P juhtkond ning represseeriti enamik veel elusolevaid vanu eesti kommuniste.
annaabi.ee 
