SPELTANISU SPELTANISUST ÜLDISELT Speltanisu kasvatati teadaolevalt Mesopotaamias ja Pärsias juba 8000 a tagasi. 20. sajandi algul speltanisu unustati tootlikumate ja paremate sortide ilmumisega. 1980ndatel aastatel leiti speltanisu taas uuesti, tänu maheviljeluse levimisele. Eestis on speltanisu populaarsus kasvanud just viimastel aastatel. SPELTANISU OMADUSED Speltanisu toiteväärtus on kõrgem kui tavalisel nisul. Speltanisus on palju B-grupi vitamiin, aminohappeid. Sisaldab küll gluteeni, aga vähem kui tavaline nisu ning see on üldiselt talutav ka allergikutele. Speltanisul on kõrge proteiin ja kleepvalgu sisaldus, kuid tavalise pärmisaia tootmiseks jääb sellest väheks. SPELTANISU KASVATAMINE
eestkõneleja. Huvitav teada • Suurimad maheturud on Saksamaal, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Itaalias. • https://www.youtube.com/watch?v=QbvF-jq0h3A • Silver Silmere- Mahetoidule spetsialiseerunud kokk ja 2011. aasta parima mahetoote tegija. • Mahetoit on kallim, kui muud toidud, see ka põhjus, miks nõudlus selle järele on väikem. Mahetoit • tervislik ja puhas toit, mahemärki kandvas mahetootes on vähemalt 95% koostisosadest pärit mahepõllumajandusest. • Maheviljeluse puhul kasutatakse taimekahjustajate tõrjeks ennetavaid võtteid ja looduslikke vahendeid. • ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid) ehk muundkultuure ega kunstlikke värv-, maitse- ja lõhnaaineid. Geneetiliselt muundatud organismid • ehk GMO on kunstlikult geneetilise muundamise teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. • Eestis on GMO-de kasutamine keelatud. • Roheline ideoloogia on GMO-de tootmise
TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbitakse ca. 700 000 tonni teravilja aastas Tavaviljeluse toodang moodustab sellest ligemalt 80% Tavaviljeluse toodang 1ha kohta on vähemalt 50% suurem kui maheviljeluse puhul Kokkuvõte: ILMA VÄETISTETA EESTIT ÄRA EI TOIDA! TERAVILJADE ÜLDISELOOMUSTUS Eesti aladele jõudsid teraviljad u. 4000 eKr Kasvatatakse terade saamiseks toiduainetööstus, loomasööt Teraviljad sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu ja valke Toimub pidev sordiaretus Eestis tegeleb sellega Jõgeva Sordiaretuse Instituut EESTIS ENAMKASVATATAVAD TERAVILJAD KAER NISU
valmistamiseks hädavajalikus ketramis- ja vildistamisprotsessis ning ei ole mingis staadiumis kahjustunud. PURE NEW WOOL – rõivas on valmistatud puhtast uuest villast PURE LINE -täislinane Materjalide terminid Puuvill - CO Orgaaniline tekstiil Märki kasutatakse ökotekstiilide tootmise alal ja defineerida ülemaailmselt tuntud nõudmised, mis tagavad tekstiilide orgaanilise staatuse. Toodetud maheviljeluse põhimõttel Materjalide terminid Linane - LI Looduslik siid - SE Materjalide terminid MUUD KIUD Kiusisalduse “muud kiud” (teised kiud) all tähistatakse kiude, mida on kangale lisatud niivõrd väikeses koguses, et see ei mõjuta kanga omadusi. Märgistust kasutatakse, kui muude kiudude osatähtsus on väiksem kui 10% . Materjalide terminid SUPER 100`S Vill, kus 2,54 sentimeetril on rohkem kui 100 keeret. SUPER 110`S
Pakendatud karpi Sulg Tugevdatud õmblus Spordirõivad ja tarbed kannavad CE märgistust. Sirje Mets 17 Kiudude märgistamine 12.Aprill 2004 määrus "Rõivaste ja tekstiilitoodete märgistamise nõuded" (RTI 2004, 41, 688) Puuvilla märgistus Orgaaniline tekstiil Märki kasutatakse ökotekstiilide tootmise alal ja defineerida ülemaailmselt tuntud nõudmised, mis tagavad tekstiilide orgaanilise staatuse. Toodetud maheviljeluse põhimõttel Sirje Mets 19 Tekstiilitoodetele, mis on tehtud kontrollitud bioloogiliselt kasvatatud puuvillast. Ökopuuvill, keskkonnameetmed on kasutusele võetud kogu puuvilla elutsükli jooksul Käsitsi korjatud puuvill Sõltumatult testitud naturaalse tekstiili märgis, mis markeerib tooteid, mida toodetakse vastavuses IVN kvaliteedistandarditega.
[1] 4. VÄETAMINE Taimede toitumisel kehtib miinimumiseadus, mis tähendab seda, et saagi suuruse määrab see toitaine, mida on mullas kõige vähem taimedele kätte saada. Mida optimaalsemalt on muid toitaineid, seda paremini suudab taim kasutada miinimumis olevat toitainet. Tänapäeval kasutatakse valdavalt kompleks väetisi, mis sisaldavad kõiki vajalike toitaineid sobivas vahekorras ning on välja töötatud igale kultuurile sobiv väetis. Maheviljeluse puhul võib väetada põldusid ainult loodusliku päritolu väetistega, see tähendab sõnnikut, komposti ja vahel ka lupjamist. Väetise optimaalne sügavus on 8-14 sentimeetri vahemikus, sest seal asuvad valdavalt kultuuride juured. Sellest tulenevalt on vaja valdavalt väetise mulda saamiseks põldu künda, sest randaalimine ja kultiveerimine ei toimu piisavalt sügaval. Otsekülvi puhul võib väetise
Lisaks korraldatakse raba, jalgratta- ja kanuumatkasid ning purilennukiga lendamist. Rabamatka kestel räägitakse jääajatekkeliste pinnavormide kujunemisest peale Balti Paisjärve taganemist ja rabade tekkimisest 10000-12000 aastat tagasi. Veel räägitakse Ohepalu küla ajaloost.4 Teise näitena võib tuua samuti EHE märgist kandva Süvahavva Loodustalu, mis tegeleb ökoturismi, maitse- ning ravimtaimede kasvatamise ja käsitööga. Klientidele tehakse selgeks põhilised maheviljeluse põhimõtted ning tutvustatakse Süvahavva küla arhitektuuri ja pinnavorme. Lisaks pakutakse klientidele osalemist erinevates talutöödes (heinatöö, ravimtaimede korjamine, peenarde rohimine ja muu vajalik).55 _______________________ 4 Linnumäe Loodustalu koduleht 5 Süvahavva Loodustalu kodulehekülg 9 2. ELAMUSTOODE EESTI MAATURISMIS Teenuste terviklikku kogumit, mida müüakse ühtse hinna eest nimetatakse turismitooteks6
- Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus. - Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 4. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused 5. Mullaviljakus. Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri-agregaadid. rohkesti mineraalseid kolloide 2. kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+).
- Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus. - Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 4. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused 5. Mullaviljakus. Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud, kas üksikutest mehhaanilistest elementidest või on välja kujunenud struktuuri-agregaadid. rohkesti mineraalseid kolloide 2. kahe- ja kolmevalentseid katioone (Ca2+, Mg2+, Fe3+); happelistel muldadel on struktuuri väljakujunemiseks sageli vaja viia lupjamisega mulda täiendavalt 2-valentseid katioone (Ca2+, Mg2+).
tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kultutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud- tootmisviis, kus kasut kõiki tehnoloogilisi võtteid, mis peaksid tagama samade koguste juures suurema saagi. Mahe- looduslik tootmisviis, põhineb tasakaalustatud aineringel ja kohalikel taastuvatel varudel. Ei kasutata sünteetilisi väetisi. Looduslikke väetisi kasutatakse. väh 30% ulatuses väetatakse liblikõielistega 5. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused Eelised: Mahedal on mullas mikroorgaanisme rohkem, tervisele ohutum (pestitsiidid, toksiinid), kvaliteetsem (rohkem antioksüdante). Tavapärane üleminek tavaviljeluselt mahepõllumajandusele kestab 2-5 aastat. Eelised: tasakaalustatud aineringlus, loodushoidlik tootmisviis Puudused: Umbrohtumuse suurenemine 6. Mullaviljakus (füsioloogiline, fütosanitaarne ja tehnoloogiline funktsioon). Jaguneb 2-ks: 1
kasutamisele toodetes. Tooted on nahasõbralikkus. Tegu ei ole ökomärgisega, arvesse on võetud vaid tootmise üks kriteerium. Tabel 3 Kiudude märgistus Puuvilla märgistus. Orgaaniline tekstiil- märki kasutatakse ökotekstiilide tootmise alal ja defineerida ülemaailmselt tuntud nõudmised, mis tagavad tekstiilide orgaanilise staatuse.Toodetud maheviljeluse põhimõttel. Tekstiilitoodetele, mis on Ökopuuvill, Käsitsi korjatud puuvill. tehtud kontrollitud keskkonnameetmed on bioloogiliselt kasvatatud kasutusele võetud kogu puuvillast. puuvilla elutsükli jooksul Sõltumatult testitud naturaalse tekstiili märgis, mis markeerib tooteid, mida toodetakse vastavuses IVN kvaliteedistandarditega. Standardid keelavad keskkonnale ja inimeste
progresseerub tõusvalt. Umbrohtumuse kontrolli all hoidmiseks on vajalik keemiline tõrje. -ökonoomilist (umbrohutõrjeks tehtavad kulutused on võrdsed või väiksemad enamsaagi maksumusest) Ökonoomilist tasandit iseloomustavad lühiealiste liikide keskrindes tihe ja ülarindes olevate hajus esindatus ning vegetatiivselt hästilevivate mitmeaastaste umbrohtude sageli ülarindes paiknevad ja koldelise levikuga liigid. Keemilise umbrohutõrjeta on saagilangus küllaltki suur. Põldohakas maheviljeluse probleemumbrohi (Mahepõllumajanduse leht) Enn Lauringson Põldohakas on nii meil kui ka Lääne-Euroopas kujunenud maheviljeluses üheks kõige rohkem probleeme tekitavaks umbrohuks. Tema kontrolli all hoidmine nõuab kogu maaviljeluse süsteemsust. Kuigi ta on hea meetaim ning temaga on seotud ligi 80 looma- ja putukaliigi elutegevus (aidates sellega kaasa liigilisele mitmekesisusele), on ikkagi rohkem tuntud tema kahjulikkus (Dierhauer, Stöppler-Zimmer, 1994).
annaabi.ee 
