1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma 5 tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks ,,Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Peamiseks pildi allikaks polnud mitte süzee vaid selle kujutamise viis
Keiser Napoleon III vaatas 1863. aastal tagasi lükatud tööd üle ning tegi korralduse, et publikul võimaldataks tööde üle ise otsustada selleks puhuks organiseeritud nn Hüljatute salongis (Salon des Refusés). Hüljatute salongi töid noomisid kunstikriitikud veel aastaid. Aastal 1874 korraldasid impressionistid (keda veel ei tuntud selle nime all) oma näituse. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus". Leroy kuulutas, et Claude Monet' "Impressioon. Tõusev päike" ("Impression, soleil levant") on parimal juhul visand ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks. Leroy kirjutas vaatajatevahelise dialoogi vormis: "Impressioon ma olin selles kindel. Ma just ütlesin endale: et see avaldas mulle muljet, pidi selles olema mingi mulje (..
Siin on paar näidet arvustustest · Rein Veidemanni tekst on näiteks nn asjalikust arvustusest ehk siis välditakse huupi lahmimist ning püütakse luua seoseid · Mihkel Raua arvustus läheb natuke kaugemale ning juba sõnavalikuga tuleb esile teksti autori suhtumine · Andres Keili kirjatöö on aga lahmimisele üles ehitatudki · kuid arvustus ei pea olema ilmtingimata mahategeva iseloomuga kriitik võib olla ka kiitust jagav sellele, mida näeb selle kohta näide Raimo Poomilt Vanemuise balleti "Cassanova" kohta Kramplikult ettevaatlik köielkõnd Tsehhoviga Rein Veidemann, TLÜ professor PM 17.09.2008 Ugala avas hooaja kõrge latiseadega. Maailmaklassikasse kuuluv Tsehhovi «Kolm õde» peab tõestama kutselise teatri meistriklassi, näidendi peategelaste rollisooritustest on kujunenud nii mõnegi näitleja karjääri tipp.
Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks ,,Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Peamiseks pildi allikaks polnud mitte süzee
välja vaadates päike paistmas läbi veeauru ja esiplaanil mõned turritavad laevamastid (...) minult küsiti kataloogi jaoks pealkirja, "Havre'i vaade" ei kõlvanud kuidagi ja ütlesin siis: "Pange "Impressioon" ['Mulje']."" Maal oli eksponeeritud 1874. aastal toimunud esimesel sõltumatul impressionistide kunstinäitusel. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Leroy kuulutas, et Claude Monet' "Impressioon. Tõusev päike" ("Impression, soleil levant") on parimal juhul visand ning seda saab vaevalt pidada lõpetatud kunstiteoseks. Leroy kirjutas vaatajatevahelise dialoogi vormis: "Impressioon ma olin selles kindel
"Telegraaf" mängis tulega need pole minu sõnad, need on sõnad, mis kolmandas osakonnas räägitakse ja mis otsaga minu juurde tagasi on jõudnud! SEVÕRJOV: Te ei taha, et ma loen? POLEVOI: Tahan küll. SEVÕRJOV: "ma jään kindlaks " POLEVOI: Aga panna kinni (lööb sõrmedega nipsu) vaat nii ühte näitemängu mahategeva arvustuse pärast! SEVÕRJOV: "Ma jään kindlaks selle saatusliku mõtte juurde, et vaatamata meie kirjandusringkondades üldlevinud arvamusele... vaatamata sellele, et meie Heraskov sai võrdseks Homerose ja Vergiliusega (Ketser, kes on mõõdukalt purjus, ilmub Polevoi vaatevälja.) 57 POLEVOI: Ketser
Mees on naisele võlgu võlga maksab seksiga, mees allub. 2 meest 5st olid halvad, 3 head vanad rikkad mehed, kes voodis allusid ja surres pärandasid. Bathi emand allutas mehed endale ja oma soovidele, käitudes nendega, kuidas soovis. Mees pidi naist ümmardama. Mehe töö oli naine õnnelikuks teha, siis pakub naine seksi. Emand oli karm: kui mees temaga ülekohtuselt käitus (nt pettis), maksis kätte. 5. mees oli Johnny, kellega ei saanud senikaua läbi, kuni nad naisi mahategeva raamatu ettelugemise pärast tülli läksid, pärast mida olid teineteise vastu õrnad.] Rüütel võttis öösel üksi kõndiva neiu süütuse kuritegu jõudis kuningani. Kuningas tahtis teda hukata, aga kuninganna halastas ja saatis ta aastaks otsima vastust küsimusele, mida naised enim tahavad. Rüütel käis ukselt uksele, aga kõikjal olid eriarvamused. Kui 1a hakkas täis saama, kohtas rüütel moori, kes talle vastuse ütles, aga ainult vastuteene eest
annaabi.ee 
