Siinkohal võiks tuua loendamatult näideid poliitikute kohta, kuid usun, et need tegelased ei väärigi mainimist, kuna nii mõnedki neist kuuluvadki sinna n-ö ,,inimlooma" kategooria alla. Leebemateks ja võib-olla ka labasemateks näideteks on aga minu arvates reklaamid, kuna nad kutsuvad ostma nii kahjulikke (nt. alkohol) kui ka tarbetuid asju kasu saamise eesmärgil. Teiseks võib mainida ka kollast kirjandust, mis müüb sageli teiste alandamise ja mahategemise arvelt. Võiks isegi öelda, et nad teatud mõttes juskui müüvad teiste, peamiselt kuulsuste elusid. Pahatihti jõuab kasum nendeni läbi mõne teise inimese vaimse kannatuse. Usun, et pole väärt teiste või enda printsiipide peal tallata, hoides stoiliselt silmapiiril vaid üht eesmärki. Kui teistega arvestada ning endast lugu pidada, võib küll teekond raskemaks kujuneda, kuid vaid läbi konaruste oskabki inimene õppida. Seetõttu tuleks
Selle aasta aprillis kirjutati Delfi arvamusterubriigis juba sellest, et Vaido Neigaus on Eesti muusika häbiplekk. Alles mõned päevad tagasi 6. detsembril kirjutati Elu24 portaalis, et noorte infomessil Teeviit esinenud Vaido Neigausi kuulasid ainult pingviin, põder, hunt ja kapten Trumm ja juurde oli veel lisatud video esinemisest. Tuleb välja, et meedia poolt üles tõstatatud teema uuest lauljast ei olnud nii populaarne ja nüüd proovitakse lugejaid saada laulja mahategemise arvelt? 21. sajandil ei olegi kuulsaks saamine nii raske, tasub minna mõnda realityshowsse, seal millegi silmapaistvaga hakkama saada ja peagi kirjutatakse sinust internetis, ajalehtedes ja räägitakse isegi raadios. Eestis on nii mitmedki "staarid" saanud kuulsaks just telesaadete kaudu, näiteks võiks tuua baari-Madis, bussi-Birjo, kapotti-Kalev, farmi-Gabriel ja muidugi ka nõia-Ints. Kas see on selline tuntus, mida igaüks meist tahaks? Pigem suhtutakse sellistesse
Need kõik on võrdlemisi leebed lahendused. Oluliselt karmimaks võtteks on kommentaaride otsene tsenseerimine, see tähendaks kõige avaldatava ranget läbivaatamist enne selle avalikuse ette lubamist. Tsensuur kui selline ei ole eestlastele ka sugugi võõras vaid pigem vana hea tuttav meie lähiminevikust. Pärast Teist maailmasõda oli Eesti NSV-s lubatud oma avalik arvamuse avaldamine vaid nõukogude võimu ülistamise ja kapitalismi mahategemise ulatuses. Vastupidisel arvamusel olijad, kes julgesid endist Eesti Vabariiki kiita ja samal ajal kritiseerida kehtivat korda, saadeti võimude poolt Siberisse asumisele või vanglasse. Kõige halvimal juhul võis süüdlast oodata ka mahalaskmine. Kuna inimestel oli pidev hirm, siis hoiti oma mõtteid endale. Sama reegel kehtis ka ajakirjanduses, kus ajalehereporterid õppisid oma tegelikke mõtteid edasi andma peidetud kujul ja rahvas omakorda õppis ridade vahelt lugema.
kõrgele ametikohale"(Kategoraizd 2009). Nii on öelnud Shirley MacLaine, kes annab poliitikale ja propagandale väga üheselt mõistetava definitsiooni. Ometi jääb aga küsimus, et kust ja miks on tekkinud propagandale niivõrd halb maik juurde. Omalt poolt annab sellele hea vastuse Peep Ehasalu, kes väidab, et propaganda on muutunud halvaks nähtuseks, kuna objektiivse tõe asemel pakkuvad erakonnad ja poliitikud hoopis labast võimuheitlus vastaspoole mahategemise eesmärgil (Ehasalu 2008).Sellel teemal on arutlenud ka Tallinna Tehnika Ülikooli lektor Agu Uudelepp. Tema näeb kuidas kogu poliitilise vägikaika vedamise kõrval jääb üldsusele mulje poliitikutest, kui ühtsest matside grupist (Uudelepp 2009). Nii loovadki poliitikud ise endast pildi, mis pole kuigi meeldiv. Propagandasse suhtumise keskmine arvamus on kuskil vahepeal moodustades enamiku. Ajajooksul harjutakse kõigega ning inimesed ei tee enam poliitpropagandast nii
Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung. Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri". Iseloomulik oli tulevikuväljavaate puudumine: vaata minevikku, et kaasajas vastu pidada. Kasutatakse ,,ridade vahele kirjutamist". Vastupanu toimus kultuuri kaudu. Hariduse valdkonnas toimusid ka parandused. Õpetuse sisu ümberkujundamine: esmajoones ajaloo, kirjanduse, muusika rakendamine nõukogude korra ülistamise ning Eesti omariikluse mahategemise teenistusse. Eesmärk oli reziimile kuuleka inimese kasvatada. Vene keele õpetamisele pööreti suur tähelepanu. 7-klassiline haridus, 1959: 8 klassiline ja 1970-ndatel kohustuslik keskharidus. Eesti kool oli 11- klassiline, venekeelsed koolid 10 klassilised. Tallinna purjeregatt 1980. Moskva Olümpiamängud: osales 81, ei osalenud 64 riiki. Tallinnas toimunud olümpiamänguse korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84
absoluutselt vastupidine kontrolli ja domineerimise vajadustele. Selline teadvuse seisund lõhkus hinge terviklikkust. Hing kannatas ego ikke all.Kui te vabanete ego kammitsatest, saab teile nähtavaks teie sisemine valu. Te näete tõde, alasti tõde, ilma maskideta. Samas ei tea te ikka veel, mida selle tõega peale hakata, kuna viibite segaduses ja teil puudub orientatsioon. Peamiselt läbite te oma sisemiste haavade mahategemise etappi, kuna teile tundub, et need viivad negatiivsete käitumispaternide: halbade harjumuste, depressiooni, kontrollimatute tujumuutuste ja suhtlemisprobleemide tekkimiseni. Enese hukkamõistmine teeb hingele veel rohkem haiget, see aga alles hakkas ennast Valguse poole pöörama. See aitab lahustuda võimu- ja kontrollivajadusel; muutuda tunduvalt sensitiivsemaks ja sattuda enesekriitika käppade vahele. Paljud inimesed satuvad tundmatule pinnasele, mis asub ego ja südame vahel
minevikku, et vastu pidada kaasajas · Selles olukorras andis eesti kultuur päris hulgaliselt huvitavaid ja mitmetahulisi teoseid, mille juures kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga lugeja luges välja (ka) muud. Näiteks Jaan Krossi romaanid (,,Keisri hull") Haridus: · Õpetuse sisu ümberkirjutamine: esmajoones ajaloo, kirjanduse, muusika rakendamine nõukogude korra ülistamise ning Eesti omariikluse mahategemise teenistusse · Hariduse eesmärgiks oli ühekülgse maailanägemisega, reziimile kuulekate inimeste kujundamine · Väga suurt tähelepanu pöörati vene keele õpetamisele · Esialgu kehtestati 7-klassiline, alates 1959. aastast 8-klassiline koolikohustus, 1970. aastatel kohustuslik keskharidus · Kõrghariduses asendati senine ainesüsteem kursuste süsteemiga, mis oluliselt kitsendas üliõpilaste iseseisvust ja valikuvabadust
annaabi.ee 
