aeg eemal, isa nägi ta ainult mõnel korral aastas ja oli tema jaoks lihtsalt üks mees, kes postkaarte saatis ja vahel külas käis. Inglismaale jõudes tundis ta kohe keelebarjääri, Rootsis oli ta vähemalt saksa keelegagi hakkama saanud. Keele murest aitas üle saada tema isa poolatarist armuke Bodagna, kes oli talle järgnevatel aastatel ema, õpetaja ja sõbra eest. Hiljem sai temast ka Magnuse esimene tüdruksõber. Neiu oli küll Magnusest üle kümne aasta vanem , kuid see neid ei heidutanud. Alguses oli Bodagna natuke aega ka Magnuse isa armuke, kuid see ei kestnud pikalt. Veidi pärast seda, kui poolatar oli lahkunud , oli ta juba uue naise leidnud , kellega ta ka abiellus. Selleks, et abielluda , pidi tema eelmine naine, Magnuse ema surnuks tunnistatama. Kuid keegi ei teadnud, kas ta oli elus või ei. Mõne sõbra valetunnistuse abiga läks see Magnuse isal aga läbi. See oli Magnusele ka viimaseks piisaks
09.1560 Venelased piiravad uuesti Paidet 09.1560 Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal 04.06.1561 Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule 28.11.1561 Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule 1562 a. Rootslased vallutavad Paide 1563 a. Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal 21.08.1570 Venelased piiravad esimest korda Tallinna 10.1570 Venelased piiravad kolmandat korda Paidet 1570 a. Magnusest saab Ivan Julma vasall 01.01.1573 Paide langeb venelaste kätte 09.07.1575 Pärnu langeb venelaste kätte 23.01.1577 Venelased piiravad teist korda Tallinna 21.10.1578 Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all 06.09.1581 Rootslased vallutavad Narva 09.1581 Rootslased vallutavad venelastelt Paide 15.01.1582 Jam Zapolski vaherahu sõlmimine 10.08.1583 Pljussa vaherahu sõlmimine 1584 a. Saaremaa jäi Taanile
1569 Poola kuningriik ja Leedu vürstiriik sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi ühine aadlivabariik. Rzezpospolita-pidas Liivimaad enda valduseks. Ametlikult said Liivima endale 1582 Jam Zapolski vaherahuga. 1570-tel otsis Ivan Julm võimalust jätkata Liivisõda nii, et teistel poleks alust sekkuda. Vajas oma plaanide teostamiseks mõnda kohalikku marionetti. Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane. 1570 alustas Magnus esimest korda Vene vägedega Tallinna piiramist, lõppes 1571 katku tõttu. 1572-1577 Venelased olid selleks ajaks vallutanud peaaegu terve mandri-Eesti, va Tallinn. Samas oli nende elu näiline. Nende käes olid kindlustatud punktid ja ümberringi tegutsesid kõikvõimalikud partisani salgad. Üks kuulsamaid nendest tegutses Ivo Schenkenbergi käe all, oli moodustatud Tallinna Rae soovil linarahvast. 1579 algas sõja viimane etapp
Gotthard Kettler Hertsog Magnus/Liivimaa kuningas Magnus. Magnus oli Taani kuninga Kristian III keskmine poeg, seega sünnilt Taani prints, kes kandis hertsogi tiitlit. Kuna ema oli Schleswig-Lüneburgi hertsogi tütar Dorothea, kõneldi kuningakojas saksa keelt. Magnus sündis 7.septembril 1540. Vanim vend Frederik ehk Friedrich, kes oli tulevane Taani kuningas Frederik II, Magnusest pidi aga saama Taani-Saksa piiril asuva Schleswig-Holsteini hertsogkonna valitseja. Magnus sattus Liivimaale seoses sõjaga. Kasutades Liivi orduriigi nõrkust, alustas Vene tsaar Ivan IV julm 1558. a. Jaanuaris rüüste- ja vallutussõda. Magnus oli viimane Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop. Hiljem sidus ta end enamiku maast vallutanud Vene tsaari Ivan Julmaga. Kui Ivan tema ootusi aga ei täitnud, siis sidus ta ennast
aeg eemal, isa nägi ta ainult mõnel korral aastas ja oli tema jaoks lihtsalt üks mees, kes postkaarte saatis ja vahel külas käis. Inglismaale jõudes tundis ta kohe keelebarjääri, Rootsis oli ta vähemalt saksa keelegagi hakkama saanud. Keele murest aitas üle saada tema isa poolatarist armuke Bodagna, kes oli talle järgnevatel aastatel ema, õpetaja ja sõbra eest. Hiljem sai temast ka Magnuse esimene tüdruksõber. Neiu oli küll Magnusest üle kümne aasta vanem , kuid see neid ei heidutanud. Alguses oli Bodagna natuke aega ka Magnuse isa armuke, kuid see ei kestnud pikalt. Veidi pärast seda, kui poolatar oli lahkunud , oli ta juba uue naise leidnud , kellega ta ka abiellus. Selleks, et abielluda , pidi tema eelmine naine, Magnuse ema surnuks tunnistatama. Kuid keegi ei teadnud, kas ta oli elus või ei. Mõne sõbra valetunnistuse abiga läks see Magnuse isal aga läbi. See oli Magnusele ka viimaseks piisaks
C. Venemaa loobus oma nõudmistest Narvajõe läänepoolsetel aladel: kinnitas II korda Põhja-Eesti ja Narva Rootsile (I korda 1583) Liivi sõja II pool (1562-1583) · Lähtekoht: Taani (1559), Rootsi (1561) ja Poola-Leedu (1561) olid saanud endale alasid vabatahtlikult: - Venemaa laienenud vaid sõjalisel viisil: Eesti idaalade okupatsioon - Venemaa soov edasi laieneda diplomaatiliste vahenditega: vasallist liitlasest hertsog Magnusest sai näiline ,,Liivimaa kuningas" (1570-78) · Pöördepunkt: ,,venesõbralik" Erik XIV kaotas Rootsi trooni (1568) ja Poola-meelne ja Vene-vastane Johan III tõhustas sõda idas ja lõunas - Magnus palgasõdurid ja Vene vägi alustasid rünnakut Rootsi Põhja-Eesti valduste vastu 1570 · Kurnav sõda käis edasi tagasi ja katkuepideemiad: - 1575 oli Põhja-Eesti manner (va Tallinn) venelaste käes
Erinevad kaubandus huvid rootsi- tahtis koguvenemaa kaubanuduse suunata läbi tlna. Taani- tahtis kaubelda ainult läbi narva. Poola- püüdis takistada üldse igasugust kauplemist venega. 1569-. Sõlmisid poola leedu lublini uniooni millega loodi rzezcpospolita aadle vabariik.venemaa sekkus uuesti liivi sõtta aktiivselt. Ivan julm asutas hertsog magnuse abiga moskva vasall riigina liivimaa kuningriigi. Keskuseks sai põltsamaa ja magnusest liivima kuningas. Magnus alustas koos vene vägedega tlna piiramist. Mis lõppes 1571. 1576- tlna talupoegadest ja linna rahvast moodustati 400 liikmest partisani salk, ivo shenkenbergi juhtimisel. 1577- ivan julm saabus vägedega liivimaale ja algas tlna teist piiramist. Kestis 7 nädalat ja ei õnnestunud. Hävitati pirita klooster. Venelased hõivasid põltsamaa ja magnus põgenes kuramaale. Venelaste võim kehtis mandri eesti kindlustatud punktides va tln. Ja teistes kohtades sõda vms.
Ainus tingimus oli see, et linn ise pidi ennast allutama tsaari võimu alla. 5-6 aprillil toimusid läbirääkimised, tln tegelik tegevus seisnes selles et nad käisid sinna, kuulasid jutu ära ja tulid tagasi. Pm lükkasid ettepaneku tgasi. Venelased pöörduvad nüüd Magnuse poole. 1569 a suvel Magnus andis nõusoleku, et saadab oma esindajad Moskvasse tsaari juurde. September 69 saatiski, Manguse juures ollakse tagasi 1570 kevadel ning neil on kaasas ka tsaari konkreetsed ettepanekud. Magnusest pidi saama liivimaa kuningas , kellele läänistatakse kogu Liivimaa, liivimaa säilitab oma protestantliku us ja kehtima jäävad kõik seni kehtinud seadused. Liivimaalastel ei ole Venemaa ees mingeid maksukohustusi. Ainsaks kohustuseks on see, et tuleb osaleda tsaari sõjakäikudel. Jaanuaris 1570 sündmus, mida Magnus otsustab ära kasutada. Jaanuari alguses puhkes Tln mõisameeste mäss, pikemat aega palk maksmata neile. K.Kursell. Magnus lubab
annaabi.ee 
