Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"magnituudiline" - 12 õppematerjali

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011
6
docx

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011

Ohvreid oli nii palju et see loeti kõige ohvriterikkamaks looduslikuks katastroofiks üleskirjutatud ajaloos. Hukkunuid oli pea 300000 ning 1,7 miljonit inimest jäid koduta. Rahaline kahju ainuüksi Indias oli juba 2,1 miljardit USA dollarit, rääkimata siis teistest riikidest. 2005nda aasta suurim maavärin oli õnnetuse kombel jällegi Indoneesias, seekord ei olnud kahjustuse õnneks nii suured. Nimelt 28nda märtsil raputas Sumatra põhjaosa 8,6 magnituudiline maavärin. Vähemalt 1300 inimest sai surma ja vigastada üle 400 inimese. Maavärinast tekkis tsunami , kuid nende kõrgus ei ületanud kahte meetrit. 2006nda aasta suurim maavärin toimus Kuri saartel, mis oli 8,3 magnituudiline, kuid õnneks ei hukkunud ühtegi inimest. Palju suuremad kahjud olid jällegi Indoneesia ,kui 26ndal mail toimus 6,3 magnituudiline maavärin. Hukkus pea 6000 inimest ning üle 38500 inimese oli vigastatud. Rohkem kui 127 000 maja

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
Referaat- St-Helens i vulkaan
4
doc

Referaat : St. Helens'i vulkaan

.................4 1. St Helensi vulkaan 1.1 Asukoht. St.Helensi vulkaan asub Põhja-Ameerika loode osas Washingtoni osariigis. Joonis 1. St Helensi vulkaani asukoht 1.2 Vulkaani teke St Helensi vulkaan on tekkinud Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel.Vulkaani piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanilist aktiivsust. Joonis 2. Vulkaani tekkimise kaart 1.3 Purse ja maavärinad Aastal 1980 20-ndal märtsil toimus St Helensi vulkaani juures 4.2 magnituudiline maavärin ning 27-ndal märtsil hakkas kraatris kerkima suitsu.18-ndal mail toimus teine, 5.1 magnituudiline maavärin, mille tagajärjel tekkis vulkaani põhjaosas suur varisemine.Vulkaani sees olev magma purskas välja, tekitades tohutu tuha pilve.Aastatel 1980-1986 jätkus selline tegevus ja mitmeid kordi lendas vulkaanist välja suuri tuhapilvi. joonis 3. St Helenis vulkaani purse 1980 aastal 18-ndal mail 1.4 Täiendavat infot vulkaani kohta.

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
26 allalaadimist
Peruu
2
docx

Peruu

abiorganisatsioonidele, kes aitavad sealseid inimesi. Samuti lubas USA president anda 100 000 dollarit maavärinas kannatanutele. Peruu naaberriigid Colombia jaBrasiilia lubasid aga toetada päästevahendite, toidu ja vee saatmisega katastroofipiirkonda.Ajakirjanduses on nimetatud, et niisugune maavärin tabab Peruud üksnes kord saja aasta jooksul. See pole siiski õige. Sama tugevad, 8-magnituudilised maavärinad toimusid aastail 1908 ja 1974. oktoobril 1966 toimus Põhja-Peruus 8,2-magnituudiline maavärin ja 23. juunil 2001 toimus Põhja-Peruus 8,3-magnituudiline maavärin. Kõige tugevam registreeritud maavärin Peruus toimus 1868 ja see oli 9-magnituudiline.

Kirjandus → Kirjandus
12 allalaadimist
Kaksikud kosmoloogia
6
ppt

Kaksikud kosmoloogia

Tähtkuju kaksikud Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110 objekti

Astronoomia → Kosmograafia
4 allalaadimist
Kaksikud
6
ppt

Kaksikud

Erki Varandi Romet Müürisepp 10.b klass Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110 objekti

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
Loengu materjale IV
3
doc

Loengu materjale IV

Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M ­ 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis. Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami. Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali. Magmatismi tagajärjel kujunevad tardkivimid, kivimid liigitatakse tekkimise tingimuste järgi:

Geograafia → Geoloogia
46 allalaadimist
Mount Saint Helens
9
doc

Mount Saint Helens

tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600- ruutkilomeetri suurusel maa-alal, orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas põhjanõlva paigast lahti. Järgnes plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m. Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000-ruutkilomeetrile. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka.

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
Saint-Helens Vulkaan
14
docx

Saint-Helens Vulkaan

27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mail kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600-ruutkilomeetri suurusel maa-alal, orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas põhjanõlva paigast lahti. Järgnes plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m. Vähem kui kümne minutiga moodustas määrdunudhall mass 27,5 km kõrguse seenekujulise pilve, mida tuul hakkas kirdesse ajama. Uurijate hinnangul sadas 540 miljonit tonni tuhka 57 000-ruutkilomeetrile. Ainuüksi Washingtoni osariigis asuvas 51 000 elanikuga Yakimas tuli tänavatelt eemaldada mitusada tonni tuhka

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Saint Helens
9
doc

Saint Helens

,,muhk" mõõtudega 800x1600 m. Polnud vähimatki kahtlust, et mäenõlva surus kummi vulkaani sisemusest ülespoole kerkiv magma. ,,Muhk" kasvas päevas poolteist meetrit. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600-ruutkilomeetri suurusel maa-alal. Orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas ebastabiilseks muutunud põhjanõlva paigast lahti. Järgnes kohutav plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m, Liustikujääst ja purunenud kivimitest koosnev laviin paiskus orgu kiirusega kuni 290km/h. Osa laviinist sööstis Sprit Lake´i, põhimass aga North Fork Toutle Riveri orgu. Varing kergitas Sprit Lake´i põhja 90 m ja veepinda 60 m võrra ning peaaegu kahekordistas 5-ruutkilomeetrilise järve pindala

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad
9
docx

Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad

teiste vaatlusjaamadega koostöös.Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks seismograafil on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Tema ideeks oli vältida negatiivseid väärtusi, kuid siiski on tänapäevased seismograafid võimelised määrama kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. Tugevaim mõõdetud maavärin oli 1960. aasta Valdivia maavärin Tsiilis, mis oli 9.5 magnituudiline. Richteri skaalal pole ülemist ega alumist piiri.Põhimõtteline erinevus Mercalli skaalast on tõsiasi, et kuigi Richteri skaala väljendab maavärina võimsust, ei saa selle põhjal hinnata maavärina tagajärgi, sest need olenevad ka epitsentri kaugusest, pinnavormidest ja muudest geoloogilistest tingimustest. 2) Intensiivsus-skaalad, ms annavad pallides hinnangu maavärina visuaalsetele tagajärgedele. Näiteks Mercalli skaala, EMS-94, Shindo skaala.

Geograafia → Geograafia
62 allalaadimist
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

saja aasta jooksul aset purse, võimalik, et veel enne sajandivahetust.“ 1978. aastal hoiatasid Crandell ja Mullineaux üksikasjalises raportis veel kord: “St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema käitumisega minevikus ja suhteliselt sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul oleme kindlad, et tegemist on eriti ohtliku vulkaaniga.“ Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2- magnituudiline maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid moest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid, seismoloogid ja hüdroloogid. Uurijad jälgisid St

Geograafia → Geoloogia
26 allalaadimist
Haiti
32
doc

Haiti

Aastal 2000 valiti presidendiks Jean-Bertrand Aristide, kuid neid valimisi kahtlustatakse võltsimistes. Sellest tingitud vimm ja laialdane korruptsioon kutsusid esile vägivallapuhangu 5. veebruaril 2004, kui relvastatud mässuline rühmitus, mis nimetab endRevolutsiooniliseks Artibonite'i Vastupanurindeks, vallutas Gonaïvesi politseijaoskonna. Mäss viis selleni, et 29. veebruaril astus Aristide tagasi. 12. jaanuaril 2010 leidis pealinnas Port-au-Prince'is aset 7-magnituudiline maavärin (2010. aasta Haiti maavärin), milles hukkus vähemalt 212 000 inimest. 6 Üldist Liigendus Haiti asetseb Haiti saare läänepoolsel kolmandikul. Põhjaranniku lähedal Port-de Paix' linna juures on Tortue saar (Île de la Tortue), mida Haiti saarega ühendab Tortue väin (Canal de la Tortue). Haiti loodeosas asuva Loodepoolsaare (tipneb Môle'i neeme ja Cap-à-Foux'ga) ja Kuuba kaguosa vahele jääb Tuulepealne väin

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun