1.Dekooder - , , , . , 1, 0. . n 2n . 2n . . (, , ) . . / . , . . . . . . . A DC 0 B 1 2 3 E 2.Magnetmäluseadmed (Magnetic memory) - , . , ( ) . / , . ( ). . . , . . . Floppy disk - , . . , . . . . . . - . . . ( ) (). , - , . , , . . . , , , . , () . . 3. Klaviatuur (Keyboard) - , .
katkestuste korral. PILET 6. Paralleelarvutid (SISD,SIMD,MIMD, MISD). Paralleelarvuti tähendab, ete ühes süsteemis on mitu korraga töötavad ALU, protsessorit jms. Paralleelarvutid on eraldi klassina välja toodud näitamaks , et selle tehnoloogia eelised tulevad esile kõige paremini paralleelselt tüüpi ülesannete puhul: paljude kasutajate üheaegne pöördumine samade andmete poole jne. Printerid ja värviline trükk Magnetmäluseadmed( info salvestamine ja lugemine) Magnetmäluseadmed kuuluvad mälude hierarhias madalaimale astmele. Nad on küll suure mahuga, kuid nad on samas küllaltki aeglased. Magnetmäluseadmed kuuluvad jadapöördusmälude hulka, s.t. aeg erinevate mäluosade poole pöördumiseks on erinev. Magnetmälude hulka kuuluvad näiteks kõvaketas, floppy, magnetlindid, magnetoptilised kettad, ZIP-seadmed. Kõik magnetmälud töötavad sarnasel põhimõttel: mälupinna lähedale tuuakse alla lastud lugemis/kirjutuspea
, , , . ( 2 ) , . Analoog ja digitaal info. Helikaart ( ) (. sound card) -- , . , . Multipleksor, demultipleksor Multipleksor - , , . . , . . . . , , . X0 MUX X1 X2 X3 Y S1 S0 Spetsiaalse riistvara realiseerimine Magnetmäluseadmed Magnet mäluseadmed (Magnetic memory) - , . , ( ) . / , . ( ). . . , . . . Floppy disk - , . . , . . . . . . - . . . ( ) (). , - , . , , . . . , , , . , () . . Klaviatuur
.......................................................................................... 15 9. Arvuti mälude klassifikatsioon (190-191) ............................................................................ 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) ...................................................................................................... 17 11. Suvapöördusmälud (191-201) ............................................................................................... 18 12. Magnetmäluseadmed (208-213)............................................................................................ 19 13. Optilised mäluseadmed (CD-ROM, holograafiline mälu) (213-217) ................................... 21 14. Alamprogrammide poole pöördumine ja pinumälu (Stack) (217-224) ................................ 22 15. Erineva pöördumisviisidega mälud: LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu (217-226) ..............................................................................
ferriitideks, ülikõrgsagedusferriitideks, ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriitideks, kõvamagnetferriitideks jne. Pehmemagnetferriitide suhteline magnetiline (alg)läbitavus võib ulatuda 20000-ni ja induktsioon 0,5 teslani. Kõrgsagedusferriidid on käsutatavad sageduseni 600 MHz. Ristkülikukujulise hüstereesisilmusega ferriidid leiavad käsutamist põhiliselt arvutustehnikas (magnetmäluseadmed jne.). Ferriitide Curie' temperatuur on valdavalt vahemikus + 70...+ 450 °C, nende tihedus on piirides 4...5kg/dm3. 51.Millise omadused on magnetostriktsiooni- ja termomagnetmaterjalidel ja kus neid kasutatakse? Termomagnetmaterjalide magnetilised omadused sõltuvad temperatuurist. Siia kuuluvad mõned nikli ja vase, nikli ja raua ning nikli, raua ja kroomi sulamid. Kasutatakse neid temperatuuriregulaatorite ja temperatuurikompensaatoritena.
21. Käsu täitmine protsessoris[1] 22. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm[1] 23. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid[1] 24. Analoog ja digitaal info. Analoog liides (DAC,ADC) [1] 25. Aritmeetika-loogika seade (ALU)[1] 26. Võrdlusskeem[1] 27. Analoog ja digitaal info. Helikaart[1] 28. Siirete (hargnemiste) ennustamine (Branch Prediction)[1] 29. Katkestused arvutis (Intrrupt) [1] 30. Protsessori üldstruktuur[1] 31. Optilised mäluseadmed[1] 32. Magnetmäluseadmed[1] 33. Klaviatuur[1] 34. Mälu hierarhia arvutis[1] 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving)[1] 36. Printerid[1] 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] 38. Koodimuundur[1] 39. Erineva pöördus viisiga mälud :FILO, FIFO, assotsiatiivmälu, kahe pordiga mälu[1] 40. Puudutustundlik ekraan[1] 1. Loendurid[4] *Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeemi. Loendureid
2. Kui suur on diskreetimissagedus? Nquisti-Shannoni teoreemi järgi saab digitaalesituse rekonstrueerida ilma olulise moonutusteta analoogsignaalis, kui diskreetimissagedus on olnud digitaliseerimisel vähemal 2 korda suurem analoogsignaali suurimast sagedusest. DAC muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks, laenguks surveks vms. Tuleb genereerida analoogväärtus, mis oleks proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada terviklik väärtus. Magnetmäluseadmed Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus. Kui tekitada magnetväli vooluga juhtmega, siis m-materjali sees orienteeruvad m-doomenid ühes kindlas suunas. Kui vool katkestatakse, säilitab osa doomeneid oma orientatsiooni. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis-kirjutamisepead, mille peal on mähis. M-materjaliga kaetud ketas või lint liigub LKP lähedal. Kui LKP mähisesse juhtida voolu ühes suunas, tekib samasuunaline magnetväli ka LKP sees
......................................................... 11 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine.......................................................................................... 11 7. PILET...........................................................................................................................................13 1. Dekooder..................................................................................................................................13 2. Magnetmäluseadmed................................................................................................................13 3. Klaviatuur.................................................................................................................................13 8. PILET...........................................................................................................................................13 1. Loendurid........................................................................
Anti-fuse tehnoloogia vajab suhteliselt täpset tootmist, muidu võivad tekkida läbilöögid. Ühe ja sama algmaatriksiga võib eri maskide abil luua erinevaid skeeme. Väikesemahuline tootmine. Ülesanded, mis vajavad kiiret, ka ebatavalistesse füüsikalistesse tingimustesse sobivat riistvara. FPGA:Kaustaja poolt programmeritav. Paindlik. Kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. Pilet 7 1. Dekooder. - Vaata Pilet 3. 2. Magnetmäluseadmed. 3. Klaviatuur. Magnetmäluseadmed Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ünes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal
PLA: Paindlik, odav, säästlik, kuna kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. Anti-fuse tehnoloogia vajab suhteliselt täpset tootmist, muidu võivad tekkida läbilöögid. Ühe ja sama algmaatriksiga võib eri maskide abil luua erinevaid skeeme. Väikesemahuline tootmine. Ülesanded, mis vajavad kiiret, ka ebatavalistesse füüsikalistesse tingimustesse sobivat riistvara. FPGA: Kaustaja poolt programmeritav. Paindlik. Kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. Magnetmäluseadmed Mittemagneetuval alusel magneentuv substants, mille kohal liigub vooluga mähis, milles kitsas pilu. Pilust väljuv magnetväli pöörab magneetuva substantsi doomenid vastavalt voolu suunale. Lugemisel kasutatakse magnetilist induktsiooni, mille puhul doomenite pöördumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hüstereesi isegi pärast magnetvälja mõju lõppu jääb kettale teatud magneetumus. HDD:Pöörleb 3600 .. 10200 rpm
!! PIIA 7-12 8. Andmevahetus mikroarvutis (erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses, AB, DB, CB). 7. Erinevad siinid ja nende osa andmevahetuses (AB, DB, CB). 9. Optilised mäluseadmed. 10. Vahemälu ( Cache) organiseerimine (otsevastavusega, assotsiatiivne, kogum assotsiatiivne). 11. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. 12. Klaviatuur. SILVER 13-18 13. Paralleelarvutid (SISD, SIMD, MIMD, MISD). 14. Printerid ja värviline trükk. 15. Magnetmäluseadmed. 16. Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad 17. Erineva pöördumis viisidega mälud :LIFO, FIFO, assotsiatiivmälu ja kahe pordiga mälu. 18. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. TAUSTAVÄRVIGA KÜSIMUSED ON VASTAMATA!!! MIHKEL 19-22 19. Arvutite veakindlus, veakindlad koodid.* 20. Enamkasutatavad järjestiskeemid. 21. Suvapöördusmälud. * 22. LCD, LED, OLED, plasma kuvarid. * 23. Puutetundlikud ekraanid. * 24
.................................................................................... 16 3. Spetsiaalse riistvara realiseerimine.................................................................................16 VII........................................................................................................................................... 17 1. Dekooder. VT III piletit..................................................................................................... 17 2.Magnetmäluseadmed....................................................................................................... 17 3.Klaviatuur......................................................................................................................... 18 VIII.......................................................................................................................................... 18 1.Loendurid. VT III piletit.............................................................................
Kättesaadavus on hea Komponentide ja kõige juurdekuuluva hind on soodne Tarkvaras on olemas mugavad realiseerimise vahendid Laia leviku tõttu on palju kogemusi programmeeritava loogika kasutamiseks Lai erinevate toodete valik erinevatelt tootjatelt Omadused võrreldes ASIC-ga: o On aeglasem o Väiksem tihedus o Odavam valmistada prototüüpe o Suurte seeriate tootmine on kallim o Lihtsam teha muudatusi Pilet 7 1. Dekooder. (p3) 2. Magnetmäluseadmed. 3. Klaviatuur. Dekooder. Dekooder on ette nähtud kahendarvude dekodeerimiseks, see tähendab, et tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele (n järgulise koodi korral on neid 2) vastab dekoodril üks väljund ja järelikult on dekoodril väljundit. Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks valjund, on meil seal unitaarkood (1-out-of-2 kood). St, et igas koodis on ainult üks 1
Eri mäluplokkides on sõltumatu adresseerimise ja lugemise/kirjutamise riistvara. Vaheldatud mälu võimaldab käivitada konveieri analoogiliselt protsessoriga. Konveieri eelduseks on see, et eri etapid oleksid sõltumatud ja neid saaks teostada samaaegselt. Vaheldatud mälus on need eeldused loodud.Vaheldatud mälust saab lugeda mitu sõna samaaegselt ja kui loetaks järgmisi sõnu, edastatakse MDR registritest igal taktil üks varem loetud sõna. Sõna a4a3a2 mäluplokk a1a0. Magnetmäluseadmed. Magneetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneetuv alus . Kui algselt on magnetmaterjalis ilma välise magnetväljata doomenid orienteeritud kaootiliselt, siis summaarne magnetväli puudub. Kui aga tekitada magnetväli vooluga juhtmega siis magnetmaterjali sees orienteeruvad magnetdoomenid ühes kindlas suunas. Kui väline magnetväli kaob säilitab osa doomeneid oma orientatsiooni.
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma endise oleku. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest ja...
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada. Kahetaktiline: master-slave, kokku ühendatud kaks trigerit, et sünkroonimisel nulli haarami...
seeriaid on hea programmeeritava loogikaga teha. Programmeeritav loogika vs ASIC on aeglsem, väiksem tihedus, odavam teha protoüüpe, lihtsam teha muudatusi. 1. Dekooder. Dekooder on ettenähtud kahendarvude dekodeerimiseks. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ja seega on dekoodril n sisendi korral 2^n väljundit. Kui dekooderile on lisatud juht-sisend, siis on võimalik keelata dekodeerimist, kui selle väärtus on 0. Dekoodri loogikaskeem. 2. Magnetmäluseadmed. Magnetiline infosalvestus põhineb magnetmaterjali magnetiseerimises. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus (alumiinimum, klaas vms). Vooluga juhtmega magnetväljaga orienteeruvad magnetmaterjali magnetdomeenid kindlas suunas. Kirjutasmiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja peal on mähis. Vastavalt magnetmuutustele saadakse lugemisele nullide ja ühtede nivoo. Kõvaketas (HDD) koosneb pöörlevatest ketastest, mis on jäigast
uuendada (refresh). Rambus DRAM (RDRAM) Kiire sünkroonne mälu. Koosneb Multipank DRAM (MDRAM)-idest, millele on lisatud täiendav liidestuslülitus. Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. Content Adressable Memory (CAM) - assotsiatiivmälu. Double Data Rate DRAM (DDR DRAM) SDRAM-i edasiarendus. Edastab infot nii esi- kui tagafrondist. SIMM Single Inline Memory Module (72 klemmi) DIMM Dual Inline Memory Module (168 klemmi) 19. Magnetmäluseadmed Magnetiline info salvestus põhineb magnet materjali magnetiseerimises ühes või teises suunas. Selleks kasutatakse lugemis/kirjutamis pead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas tekib ka vastava suunaline magnetväli. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu kohal mis aga omakorda on salvestus materjali lähedal. Lugumisel aga indutseerib magnetvälja muutus mähises impulsse
annaabi.ee 
