arenev grammofonitehnoloogia. 1932. aastal kasutas BBC esimest korda teraslindil põhinevat salvestit. See oli Marconi-Stille seade, hiiglaslik masin, milles hääl salvestus katkematut ziletitera meenutavale lindile (laius 3 mm, paksus 0,08 mm). Lint liikus helipea eest läbi kiirusel 1,5 m/s ning pooletunnise saate jaoks kulus seda umbes 3 kilomeetrit. Üks täis lindiketas kaalus ,,kõigest" 25 kg! Sammu kaasaegse (kui nii võib öelda) magnetlindi suunas astus Fritz Pfleumer aastal 1928 ta eksperimenteeris tselluloosilindiga, mille pinnale oli liimitud rauajahu. Mõned aastad hiljem asus AEG valmistama paberi baasil magnetlinti ja samuti seadet selle kasutamiseks uue seadme nimeks sai magnetofon. CD-d ja digiheli CD on optiline ketas, mida kasutatakse andmekandjana informatsiooni salvestamiseks. Algselt
Kõik joone punktid on samaväärsed. Heli magnetilisel salvestamisel muudetakse helivõnkumised mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Selle voolu magnetväljaga tekitatakse magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine. Lint liigub helivõnkumistele vastavat magnetvälja esile kutsuvast seadmest, helipeast mööda. Helid jäädvustuvad lindile domeenide magnetvälja kindla paigutusena. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli mähises voolu. Kõlar muudab võnked uuesti helivõngeteks. Video salvestamisel kasutatakse mitut helipead. Arvuti magnetketaste puhul töötab metallide segu.
Plaatina = 1,000250 Volfram = 1,000176 Hapnik = 1,0000019 Ferromagneetikud Ferromagneetik erineb paramagneetikust selle poolest, et tema ühe osakese (aatomi) magnetväli on väga tugev. Ferromagneetikus tekivad iseenesliku magneetumise piirkonnad, mida nimetatakse domeenideks (domain). Domeeni mõõtmed on 0,1 - 10 m. Domeeni piires on kõigi osakeste magnetväljad ühesuguse suunaga. • http://video.delfi.ee/video/CNcrUuW3/ Magnetlindid Magnetlindi põhimiku materjalina kasutatakse tänapäeval eelkõige polüetüleentereftalaati (lavsaani). Magnetkiht koosneb nõelja või kuubilise struktuuriga raud(III)oksiidi Fe2O3, kroom(IV)oksiidi CrO2 või ülipeene nõelja struktuuriga rauaosakeste Fe pulbrist (1973 Philips). Magnetiliste omaduste parandamiseks kasutatakse ka ferromagnetilisi segusid. Firma BASF kvaliteetlint. Iga kristallike käitub omaette domeenina.
atsetaat-, ja vinüülplaate. Eboniitplaadid. Varased Berlineri plaadid, haruldased. Eboniit on suure väävlisisaldusega kummi, tumepruun või must, termoplastiline materjal. Ei talu hästi valgust ja kuumutamist, mille toimel hakkab väävel eralduma, materjal muutub hapraks ning kaotab läike.. Hape loomulikult lagundab plaati. Kahjustatud plaadi mängimisel hööveldab astel tugevasti helivagu. Atsetaatplaate kasutati enne magnetlindi kasutuselevõttu otseseks, kiireks helisalvestuseks. Sellakplaadid. Esimene sellakplaat valmistati 1897. aastal ning neid kasutati kuni 1950.aastateni mil nende asemele ilmusid vinüülplaadid. Venemaal valmistati viimane sellakplaat 1970. aastal. Sellakplaadid on suhteliselt stabiilsed. Nad valmistatakse sellaki ja täiteainete segust. Sellak on kollane kuni pruun looduslik vaik. Vinüülplaadid on valmistatud vinüliidist, st. polüvinüülkloriidist, millele on
Eboniit on suure väävlisisaldusega kummi, tumepruun või must, termoplastiline materjal. Ei talu hästi valgust ja kuumutamist, mille toimel hakkab väävel eralduma, materjal muutub hapraks ning kaotab läike. Valguse poolt põhjustatud oksüdatsioonireaktsioonide tulemusena tekivad väävlioksiidid, mis koos niiskusega moodustavad väävelhappe. Hape loomulikult lagundab plaati. Kahjustatud plaadi mängimisel hööveldab astel tugevasti helivagu. Atsetaatplaate kasutati enne magnetlindi kasutuselevõttu otseseks, kiireks helisalvestuseks. Alates 30. aastatest valmistati atsetaatplaadid järgmiselt. Alumiiniumkettale (sõja ajal kasutati ka klaasi, ning odavate plaatide tegemisel ka pappi) kanti kastoorõliga plastifitseeritud nitrotselluloosi või atsetaattselluloosi kiht. Seda tüüpi heliplaadid on kõige vähem vastupidavad. Peamine kahjustus on kattekihi kokkutõmbumine, kuna plastifikaatorina kasutatud kastroolõli aurab ära
..15000 RPM ning tema tõrgeteta tööajaks loetakse 200000....500000 tundi. *Kui pea peaks puudutama magnetmaterjali, on magnetmaterjal rikutud. Moodsatel kõvaketastel on peal kondensaatorid, mis võimaldavad kõvaketast vooluga toita senikaua, kuni lugemispea ketta kohalt ära tõstetakse. Magnetlintseadmed: Lint pressitakse lugemis/kirjutamispea vastu. Kummist võll tagab konstantse kiiruse. Massiivsemate magnetlintide korral on aparaadil kaks vaakumtuubi, mis hoiavad magnetlindi teatavat varu (juhuks kui üks ketas peaks hakkama teisest kettast kiiremini liikuma). Suhteliselt arhailine mälu üksus, ent suure mahu tõttu kasutatakse ka tänapäeval, peamiselt arhiveerimise eesmärgil. 33.Klaviatuur[1] *Klaviatuuri kõikide klahvide all on lülitid. Lülitid võivad olla kontaktidega või kontaktivabad. *Kontaktide puhul on oluline vältida mustuse sattumist kontaktide vahele.
0,5xCo1+0,5xNi0,5O4 (0x1) kasutatakse NTC (negative temperature coefficient) termistorite valmistamiseks. NTC-termistore kasutatakse madalate temperatuuride mõõtmiseks (temperatuur kuni 10 K) sobivate takistustermomeetrite valmistamisel, samuti autotööstuses (näiteks mootori jahutusvee ja õli temperatuuri monitooringus). Tähtsad mittemetallilised ferromagneetikud on spinellid. Magnetiiti Fe3+(Fe2+Fe3+)O4 ja elektrondefitsiitset magemiiti [Fe3+]8(Fe3+40/3Vac8/3)O4 kasutatakse magnetlindi valmistamiseks . Siis veel LiMn2O4 koostisega spinell on Li-ioon patareides katoodi materjal. Värvid moodustavad pinnal orgaanilise kelme ning on vajalik, et see oleks võimalikult püsiv ja kaitsev. Kelmemoodustaja ongi värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer - looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) või sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist. Võib moodustada emulsiooni
olemuse mõistmiseks. Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine tekitatakse antud voolu magnetväljaga. Lint liigub seadmest ehk helipeast mööda, mis tekitab helivõnkumistele vastavat magnetvälja. Just domeenide magnetvälja kindla paigutusena jäädvustuvad helid lindile. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ).
olemuse mõistmiseks. Näiteks helivõnkumised muudetakse alguses heli magnetilisel salvestamisel mikrofoni abil elektrivoolu võngeteks. Magnetlindile kantud ferromagneetiku kihis kindlaviisiline magneetumine tekitatakse antud voolu magnetväljaga. Lint liigub seadmest ehk helipeast mööda, mis tekitab helivõnkumistele vastavat magnetvälja. Just domeenide magnetvälja kindla paigutusena jäädvustuvad helid lindile. Heli taasesitamisel tekitab magnetlindi väli helipea mähises voolu, kui see magnetlint möödub helipeast. Selle põhjuseks on elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Kõlar muudab voolu võnkumised uuesti helivõnkumisteks, kui seda on võimendatud. Helimagnetofon just niimoodi töötabki. Põhimõtteliselt samamoodi töötab ka kujutist salvestav videomagnetofon. Info salvestamine ja lugemine arvuti magnetketaste korral toimub põhimõtteliselt samamoodi nagu magnetofonis. ( Tarkpea 2003, 146 ).
annaabi.ee 
