10...15% kogu taimes olevast magneesiumist, on ta seal asendamatu. Magneesium seob klorofülli molekulis püroolituumad ja asub seetõttu molekulis kesksel kohal. Klorofüll on keerukas magneesiumorgaaniline ühend, mis võtab otseselt osa süsivesikute assimilatsioonist. Kuid magneesiumi ei vaja mitte üksnes klorofülli sisaldavad taimed, vaid ka heterotroofsed organismid, näiteks mõningad seened ja ka bakterid. Mõnedel nendest organismidest, näiteks asotobakteritel, on magneesiumivajadus niivõrd suur, et nende kaudu võib määrata isegi mulla magneesiumitarvet. Väljaspool klorofülli olevat magneesiumi kasutab taim protoplasma arengut ja taime kasvu tagavate ainete ehitamiseks. Rakukestades moodustab magneesium pektiinainetega magneesiumpektaate, mis on olulised rakukestade struktuuri moodustamisel ja säilitamisel. Magneesium aktiveerib ka fosforüülimisprotsesse nii fotosünteesil kui ka hingamisreaktsioonides. Magneesium soodustab ka viljade kasvu
Pingelisel ajal võib areneda organismis eri ainete defitsiit. Serbia teadlased leidsid inimestel, kes elasid kuid sõjapiirkonnas, sageli magneesiumi defitsiiti, mis omakorda soodustas südame rütmihäirete ja lihaskrampide teket. Füsioloogilised stressorid on näiteks gripiviirus, suur füüsiline koormus või mõne aine puudus (magneesiumi, B-vitamiini defitsiit). Stressi toimel suureneb magneesiumi eritumine, väheneb imendumine ja kasvab organismi magneesiumivajadus. Seega on magneesiumi defitsiit stressifaktor. Kui on teada mõne organismile olulise aine, nt magneesiumi puudus, siis tuleks selle tase organismis taastada kui võimalik, siis toidu-joogiga. Magneesiumit sisaldavad kakao, pähklid, täisteraleib, puuviljad (banaan, avokaado), nisuidud jne. Kasutada võib ka magneesiumitablette, soovitatavalt koos B6-vitamiiniga, mis soodustab magneesiumi imendumist.
Magneesiumil on palju kasulike omadusi: magneesium on üks odavamaid ravimeid vererõhu langetamiseks, magneesium osaleb veresoonte lõõgastamisel, vähendab trombide teket ning selle tarvitamine õiges koguses aitab leevendada ka stressi, sest see lõõgastab lihaseid ning rahustab närve. Magneesiumil on ka neerukive ärahoidev omadus. Magneesiumi päevane ohutu ülempiir on 700 mg, kuid paljud inimesed ei saa seda pooltki nii palju. Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral, samuti aktiivse sportimise puhul, puberteedieas ja rasedatel. Headeks magneesiumiallikateks on vetikad (pruunvetikad) ja teised meretaimed, pähklid (mandlid, india pähklid), täisterad, tofu, seemned (kõrvitsa- ja päevalilleseemned) ning kakao. Magneesiumit leidub palju klorofülli koostises, seega on soovitatav süüa ka palju rohelisi taimi. Puuviljadest siasldavad magneesiumit kõige enam viigimarjad, tomat ja banaan.
normiga 400...700 kg/ha (40...70 g/m2).Taimi pealtväetatakse suve jooksul tavaliselt 2-3 korda -esimene kord 2 nädalat peale istutust, 2. kord massilisel õitsemisel ja viljaalgmete tekkimisel ning 3. kord viljade aktiivse kasvu ajal. Taimede tugeva kasvu korral võib 2. ja 3. väetamiskorra ära jätta. Väetiste kogused enne istutamist lämmastikuvajadus: N-i 190 kg/ha • fosforivajadus: P2O5: 65 kg/ha • kaaliumivajadus K2O: 220 kg/ha • kaltsiumivajadus CaO: 220 kg/ha • magneesiumivajadus MgO: 40 kg/ha Väetamine • Enne esimest maaharimist (aprilli lõpus) manustan põllule dolomiidijahu 1100 kg/ha • Enne istutamist (mai keskel, pärast öökülmasid) manustan põllule NPK 11-9-20 väetist 722 kg/ha ja Patenkali väetist 253 kg/ha • Kasvuperioodil väetada Monterra 13-0-0 väetisega 111 kg/ha • https://www.youtube.com/watch?v=GJiO2PkK82I Taimekaitsetööd • Kahjustajatest tuleb tõrjuda punast kedriklesta,
vererõhku ning hoiab ära osteoporoosi. Kaltsiumi sisaldavad kõige rohkem piim, jogurt, pudruhelbed, lõhe ja luudega sardiinid. MAGNEESIUM (Mg) Magneesium on neljas sagedasem katioon inimkehas. See element oli üks esimesi, mis lülitus primitiivsetesse eluvormidesse. Tänapäeval mängib ta võtmerolli üle 300 ensüümreaktsiooni toimumises.Kõige rohkem magneesiumi on aktiivseima ainevahetusega elundeis, nagu peaajus, südames, maksas ja neerudes. Magneesiumivajadus sõltub kehakaalust ja füüsilisest aktiivsusest. Täiskasvanu päevane vajadus eelnevat arvestades mahub 280450 mg piiresse. Ohutu ülemine piir pikema aja jooksul on 700 mg päevas. Magneesiumivajadus suureneb vaimse ja füüsilise stressi korral, mil optimaalseks Ca/Mg suhteks peetakse 2 : 1. Toidu magneesiumist imendub umbes 3045%. Puudus võib tekkida tegusatel inimestel, kelle elus on paratamatu
rasedusnädalal. Sel perioodil on kaltsiumivajadus umbes kaks korda tavalisest suurem. Lk 50 ema ja laps. Kaltsiumipuudus põhjustab hammaste lagunemist ja loote skeleti formeerumise häireid. Põhiliseks allikaks on piim ja piimatooted. Neile, keda vaevab laktoositalumatus, on heaks võimaluseks sojapiim. Päevane vajadus on 800-1000 mg (Kaarma jt., 1992). 1.3.5.3 Magneesium Raseduse ja imetamise ajal suureneb organismi magneesiumivajadus tunduvalt. Magneesium aitab kaltsiumi imendumisele kaasa, osaleb luukoe tekkes, reguleerib vererõhku, on vajalik südame, aju, maksa, neerude, veresoonte ja soolestiku töös, võtab osa geneetilise materjali sünteesist ja avaldumisest ning tagab paljude ensüümide töö. Lapseootel ema organism vajab umbes 450 mg magneesiumi päevas. Magneesiumi leidub rohkesti: teraviljas (tatar, rukis, kaer, oder), rohelises köögiviljas (kapsas, spinat), köögiviljades (tomat, porgand), kaunviljades
26 osa meie magneesiumivajaduse katteks. Ka piimas, munas, lihas ja juustus on natuke kergesti omastatavat magneesiumi.(ibid) Magneesiumi puudusel esineb närvilisus, keskendumishäired, lihaspinged, lihaskrambid, südamerütmi häired, töövõime langus, tujutus ja depressioon.(Magneesium-elu nurgakivi) Suurenenud magneesiumivajadus on diabeetikutel, alkoholi tarbijatel, maksa- ja neeruhaiguste põdejatel, rasedatel naistel ja kasvavatel lastel.(Magneesium) 3.2.3 Tsink Tsink on vajalik immuunsüsteemi tervishoiuks, kudede tervendamisel ja maitse- niing lõhnatundlikkuse parandamisel. Zn on vajalik paljude ensüümide tööks. Tsingita häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine. Elementi on rohkesti spermatosoidides, sest Zn on vajalik eesnäärme talitluseks
annaabi.ee 
