Gümnaasiumi geograafia uus ainekava sisaldab üldmaateaduse kursust. Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism-
veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa jälgida algusest lõpuni ja peame oletama. Protsessid toimuvad suurtes sügavustes, me ei näe ega pääse sinna. Objekt on suur Uurismismeetodid Puurimine puurimise probleemid: kõrge temp, suur kivimi tihedus, materjali muutsu rõhu ja temp muutussel, lahused, gaasid Magmatism magmaliste kivimite uurimine. Magma tungimisel maale seguneb see kivimitega, seega ei saa täpset koostist, mis on maatuumas. Magma tungimisel maale tekivad tardkivimid: sübakivimid, soonkivimid, purskekivimid. Ultraaluselised on sellised lillakad värvi Meteoriidid meteroriidid peegeledavad maa siseehitust. Kui asteroidi või komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega.
6. Nimeta tähtsamad elemendid maakoores. Elementide keskmine sisaldus maakoores kaaluprortsentides ( klarkides) on: O 47 % Si 29,5 % Al 8,05 % Na + K 5 % Fe 4,65 % Üldse on elemente, mille kaaluprotsent on üle 1, vaid kaheksa. 7. Mida me loeme geosünklinaalideks ? Maakoore ulatuslikke suhteliselt liikuvaid ja tugevasti liigestatud väljavenitatud kujuga alasid, mida iseloomustab settekivimite suur paksus, aktiivne seismilisus, magmatism ja metamorfism. Nad asetsevad suhteliselt jäikade maakoore massiivide platvormide vahel. 8. Milliseid alasi nimetatakse platvormideks ja milliseid kihte võime seal eristada ? Tasandunud ja tektooniliselt jäigastunud alasi nimetatakse platvormideks. Vertikaallõikes võib esile tõsta: ülemine (pealiskord) kihistatud settekivimite kompleks ja alumist (aluskord) , geosünklinaalset etappi kajastavat kurrutatud ja murrangutega läbitud kivimikompleksi. 9
Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. 26. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. *Puurimine(12066m) sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. Normaalne sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeale jõudes muutub materjali struktuur. 28. *Magmatism peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega, peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad
liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad savi ja aleuriit veevoolu poolt kaasa. *(7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. Puurimine(12066m). sügavamale ei saa, sest: vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval 200ºC, seal on gaasid ja vedelikud ja puur lendab õhku. norm. sügavus 10 km, üle selle haruldane. Maapeal jõudes muutub materjali struktuur. Magmatism, peegeldab Maa siseehitust, kuid ta seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ja vedelikega meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad
...... ( lahknemine) 2. kontinentaalne riftivöönd.................... ( okeaaniline laam sukeldub kontinentalse all, tekkivad vulkaanid) 3. nihkepiir ...............................( laamavad omavahel nihkevad) 4. aktiivne kontinentaalne äärevöönd 5. saarkaarte vöönd, ........................(sukkeldumine jäärsme kui kontinentaalse riftivööndi pikkad vulkaanilised ahelad) 6. kahe kontinentalse laama põrkumine..................(India laam põrkunud Euraasia laamaga) 7. kuuma täpi magmatism...........................( vahevööst tuleb soojus voog, aga selles kohal liigub laam, selline soojus voog ei suuda tekkida sinna mingisugust ookeani tekke või murenemist. Ta pidevalt murrab ülespoole voona ja laam liigub selle peale ja tekkivad vulkaanilised saared) 2. Laamade piirjoonte seos kitsaste meredega, mäestikega, kitsaste saarte ja poolsaartega, ookeanide keskahelikega Mäestik ja vulkaanid nendes piirkondades toimub ookeanide laama sukkeldumine kontinentaalse
Maateaduste alused 1 (11.sept) Kraaterdatu kuu mägismaa anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl 2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale. Kuu mered impaktpäritolu: kokkupõrkel asteroididega on purustatud anortosiitne koor, mille alt on kokkupõrkel eraldunud soojusest ja siseenergiast sulanuna üles tõusnud magma, mis tardus kraatris basaldiks. Endogeenne magmatism: kuu sisemise soojuse arvel sulanud vahevööst üles surunud magma (vulkanism). Üks põhjus ka maal esinenud väljasuremiste seletamiseks: supervulkanism. Kuu mered on tekkinud veidi hiljem kui ülejäänud pind, mis on hulga rohkem kraaterdunud päikesesüsteemi algusaegadest. Tänapäeval tekib kraatreid väga harva. 4,5mrd at kuu anortosiitse koore teke 4-3mrd at merede teke magmast 3-0mrd at väga vähene kraatrite tege. Regoliitse pinna (tolmu) teke mikrometeoriitide mõjul.
Ühikute süsteem: kihtkond, kihistu, kihistik, kiht 27. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused Puurimine. Rekord on 19 272 400m. Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida on sellest, et vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval on 200ºC ning nii kuumas on gaasid ja vedelikud ning seetõttu lendab puur õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub kättesaadud materjali struktuur. Magmatism- See peegeldab Maa siseehitust ja seguneb oma teekonnal erinevate gaaside ning vedelikega. Meteoriidid 1) Kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. Peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores. 2) Kivi-raudmeteoriidid koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3) Raudmeteoriidid koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses.
hüpotsentrist kõigis suundades. Epitsenter kuhu seismilised lained jõuavad kõige kiiremini ja suurima amplituudiga. Asub otse hüpotsentri kohal. Magma on keerulise silikaatse koostisega looduslik sulam, mis tekib vahevöös ja maa-koores (35-75 % moodustab SiO2). Ränirikas on happeline ja madala temperatuuriline. Kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht ja magma tungib: Maakoore ülemistesse osadesse (intrusiivne magmatism). Magma jahtub, kristalliseerumisel tekivad magmalised kivimid. Ka lähtemagma koostis võib muutuda toimub ümberkristalliseerumine ja tekivad uued kivimid. Maapinnale (efusiivne magmatism e vulkanism). Eralduvad gaasid ja veeaur. Kujunevad vulkaanilised kivimid. Maapinnale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Vulkaanid paiknevad Maal ebaühtlaselt. Kõige rohkem leidub
laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad/tähendust geoloogiale võib võrrelda DNA avastamisega biol või relatiivsusteooriaga füs/loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks/rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri Laamade liikumissuunad ongi väljavenitumisvöönditest, kus ookeaniline maakoor vahevöö ülaosast kerkiva materjali arvel pidevalt uuenab, kokkusurumisvöönditesse ehk Benioffi vöönditesse 12) Magmatism ja vulkanism: magma diferentsatsioon, vulkaanide tüübid ja paiknemine, geisrid ja kuumaveeallikad, maasisese soojuse kasutamine. Suure rõhu tõttu, mis tõstab kivimite sulamistemp, valitseb Maa sisemuses teatud termodünaamiline tasakaal. Selle tasakaalu rikkumisel kas temp tõusu või rõhu vähenemise korral sulavad kivimid üles ja kujunebki magma Maapinnale tungimisega eralduvad seoses rõhu vähenemisega kõrge temp magmast temas lahustunud gaasid ja veeaur, nn. lenduvad
annaabi.ee 
