Settekivimid Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25 50% savikat materjali. Allika ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 5070% orgaanilist ainet moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal.
Lubjakivi Basalt Grafiit 20.Litosfäär ja maakoor ei ole sünonüümid. Litosfäär hõlmab ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, litosfääri all asub astenosfäär, astenosfäär ei jagune laamadeks. Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoosne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht. See on üks tähtsamaid magmaliste protsesside allikaid Maal. Maakoor on tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa. 21. Vulkaanilist tegevust esineb: A. Lõuna-Ameerika läänerannikul B.Põhja- Ameerika idarannikul C. Vaikse ookeani rannikualadel D. Aafrika lõunaosas. 22. Maavärinate mõõtmise skaalad: Charles F. Richteri skaala- maavärinate võimsust hinnatakse magnituudi ehk uuritava maavärina ja niinimetatud standardse maavärina tekitatud võnkumise amplituudi suhte logaritmi kaudu.
veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa jälgida algusest lõpuni ja peame oletama. Protsessid toimuvad suurtes sügavustes, me ei näe ega pääse sinna. Objekt on suur Uurismismeetodid Puurimine puurimise probleemid: kõrge temp, suur kivimi tihedus, materjali muutsu rõhu ja temp muutussel, lahused, gaasid Magmatism magmaliste kivimite uurimine. Magma tungimisel maale seguneb see kivimitega, seega ei saa täpset koostist, mis on maatuumas. Magma tungimisel maale tekivad tardkivimid: sübakivimid, soonkivimid, purskekivimid. Ultraaluselised on sellised lillakad värvi Meteoriidid meteroriidid peegeledavad maa siseehitust. Kui asteroidi või komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega.
6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Maakera läbilõige (vöötmed) Maakoor? Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind. Aluskord, pealiskord? Geoloogiline ajajaotus
dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse Turvas – orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor – lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad – kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline – mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline – mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti lahustuvate ühendite muutumist raskemini
2. Metamorfiidid ehk moondunud kivimid mis tekivad kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes maakoore sügavustes 3. Settekivimid Maakoore kivimilises koosseisus moodustavad 95% tardkivimid, 4% metamorfsed ja 1% settekivimid. SETTEKIVIMID. Tard-ja metamorfsed kivimid on ülemises osas enamasti kaetud suurema või väiksema paksusega settekivimite korraga. Nii tuleb pindalaliselt 75% maakoorest settekivimite arvele, mis iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa. Settekivimid on tekkinud magmaliste ja metamorfsete, osaliselt ka vanemate settekivimite arvel. Settekivimite tekkel etendavad määravat osa eksogeensed protsessid, nende kujunemine on seotud ühelt poolt litosfääri, teiselt poolt aga atmosfääri, hüdrosfääri ja biosfääri vastastikuse mõjutusega. Tard- ja metamorfsed kivimid ei ole tasakaalus maapinnal valitsevate tingimustega. Nad murenevad ja lagunevad, kusjuures mateeria ümberjaotumisel kujunevad nende arvel uued, maapinnal valitsevate
Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne., keemiline mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena
me üles leiame . Jätkumise aeg: kui palju praegu varad on maailmas, vaatame kui palju kaevandatakse aastas, jagame need omavahel läbi ja siis ütleme üht või teist maavara jätkub nii palju aastaks. See on vale , kuna on neli peamist põhjust, mis tõstavad jätkumise aega. Põhjused: 1. Otsitakse ja leitakse uusi maardlaid. 2. võetakse kasutusele madlama sisaldusega varud. 3. organiseeritakse taaskasutus. 4. leitakse asendusmaterjalid. 44. Magmaliste maardlate tekke laamtektooniline loogika miks Eestis pole kulda? Mardla tekke on seootud laamtektooniliste protsessidega. Ühe laama sukeldumise teise laama alla, ülesulamise tsooni tekkega , mille kaudu materjal kandub ülespoole ja ongi sellistes kontsentratsiionides, millised me võime võtta. Loogika: Kuskil geoloogilises ajaloos kõik kontinendid tegelikult moodustasid hiigel suure mandri. Võime välja eraldada tsoonid või vööd kus toimunud subduktsiooni nähtused
6. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse 9. Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba 10. Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal
sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25- 50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal.
Subduktsioonil vahelduvad survepinged. Võib välja areneda sekundaarne ääremeri. Võõrplokid e terreinid ookeani spreedingu protsessis mandriäärega liitunud mitmesugused geostruktuurid. 1)Saarkaared arengu lõpus surutakse vulkaanilised saarkaared mandriääre külge. 2)Ookeaniplatood 3)Ookeanipõhja fragmendid 4)Lagunenud mandrilaamade osad nn. mikrokontinendid. Aktiivne mandriäär kasvab subduktsioonivööndis mitmesuguste akretsiooniliste, terreiniliste ja magmaliste protsesside läbi. Ka mandrite põrke protsess on terreiniline liitumine. Mandrite põrkepiirkonna kurdmäestikes puudub tavaliselt vulkanism, sest maakoor selle all on paks. India mandrilaama põrge põhjustab aasias ,,neotektoonilise aktiviseerumise" hakkavad tekkima uued laamad. Mandrite triivi näitab ka nende magnetline uuring, mis näitab mingi koha asukohta magnetpooluste suhtes. Magmaliigid sõltuvalt lähteallikast : Andesiitne magmatism - ookeaniline maakoor, mis subdukteerub.
o Daik (täitunud lõhe) o Sill (plaatjas magmakeha) o Lakoliit (seenelaadne) o Lopoliit (kausilaadne) o Batoliit (suurim korrapäratu) o Stokk (batoliidi lae väljasopistus) · Vulkaanilised: o Laavavool, laavakate (suurimad purskekivimi kehad) o Laavakuppel (lõõrist väljasurutud materjal) o Vulkaani koonus (lõõrist väljasurutud materjal) o Nekk (magmaliste kivimitega täidetud lõõr) o Radiaalne daik Effusiivsete e. purskekivimite lasumuskuju määravad ära laava kogus (laavakate), viskoossus, purske mehhanism, väljavooluala reljeef. Ümbriskivimitega strukuurse seostumise järgi: a) rööpsed (ühilduvad), b) lõikavad e põiksed 69. Batoliit, stokk, lakkoliit, lopoliit, nekk, daik, sill nende intrusioonide olemus. 16
annaabi.ee 
