Eduard Alver 2014 Elulugu Eduard Alver sündis 15. märtsil 1886 Valgas. Ta lõpetas aastal 1906 Tartu Aleksandri II gümnaasiui ja valis esialgu arsti elukutse, siirdudes õppima Viini ülikooli. Mõne aja pärast naasis Tartusse ja asus õppima Tartu ülikoolis õigusteadust. Tartu Ülikooli ühines Alver äsjaloodud esimese eesti korporatsiooniga Fraternitas Estica, mille tuntuim liige oli Konsatantin Päts. 1911. aastal lõpetas Alver õigusteaduse magistrina Moskva ülikooli. Aastatel 19111915 töötas ta Riia Ringkonnakohtu kohtuameti kandidaadi ja vandeadvokaadi abina ning oli Esimese maailmasõja ajal aastatel 19151917 Tartus sõjapõganike organisatsiooni "Põhja Abi" ülemTegutses advokaadina Riias. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Tallinnas Vene keisririigi politsei asemel moodustatud Vene Ajutise Valitsuse poolt moodustatud miilitsas valiti Eduard Alver Tallinna miilitsaülema abiks.
aasta kevadel. Pärast osalust Vabadussõjas alustas Julius Mägiste õpinguid oktoobris 1919 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna üliõpilasena, kus ta õppis soomeugri ja antiikkeeli. Mägiste oli 23. märtsil 1920 Emakeele Seltsi Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtliku filoloogilise ühenduse ning seejärel 24.novembril 1920. aastal humanitaarse üliõpilasseltsi "Veljesto" üks asutajaid. Keeleteadlane lõpetas ülikooli 15. veebruaril 1923. aastal magistrina läänemeresoome keelte alal. Magistritöö "Rosoni (Eesti Ingeri) murde pääjooned" tegi Mägistet esimeseks ja Tiit Reino Viitso sõnul ka tähtsaimaks Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijaks (Tiit Reino Viitso 2000). Doktorikraadi sai Mägiste 1928. aastal ilmunud väitekirja „oi- , ei- deminutiivid läänemeresoome keelis. Läänemeresoome nominaaltuletus I” eest (Eva Saar 2015). 1.2. Töökohad Paralleelselt alustas Mägiste 1925
Aavik ü asemel y; 1910 lõpetanud -nud asemel -nd (lugend); Helsingi ülikooli -tud asemel (loet, kirjutet); romaani filoloogi -tatakse, -tati jne. asemel -tetakse, -teti; ning soome -le asemel -lle kõrvalrõhulise silbi järel kolmesilbilisis keele ja sõnus (tuhandelle); kirjanduse -t asemel -nt ainsuse partitiivis, kui genetiivis liitub silp magistrina -me : ase (aseme), -asent, liige (liikme), -liigent, samust sõnust siis ka mitm. genetiivis -nde : liigende. Pääleselle veel muid uuendusi, nagu i-mitmusi, nominatiivseid liitumusi jne. (Raamatukoi) Vaata lisaks Aaviku keelekorralduse põhimõtted Aaviku keelekorralduse põhiprintsiibid 1
kuid asjaolud jäid venima... Samas aga omakorda andis see hilinemine eestikeelsena ilmunud raamatule lisaväärtust juurde - 2010 aastal käis Eestis C. R. Darwini sugulane Randel Keynes, kellelt siis paluti ka raamatusse sissejuhatav sõna, millest eespool juba ka juttu oli. Charles Robert Darwin oli juba lapsepõlvest saati suur loodusehuviline, kogunud mineraale ja mardikaid, kuid 1831 aastal lõpetas ta siiski Cambridge Ülikooli kristliku kolledzi pastori kutse ja humanitaarteaduste magistrina. Sama aasta hilissügisel siirdus ta naturalistina viis aastat kestnud uurimisreisile ümber maakera. Väidetavalt küll puhtalt usulistel kaalutustel liitununa ja omades kindlat arvamust kõikide liikide püsivuse kohta, hakkas reisil olles tema 1 silmaring avarduma. Kogu reisi vältel pani ta reisipäevikusse põhjalikult kirja erinevaid tähelepanekuid looduse kohta ning neile lisandusid juurde ka näidistena kaasa korjatud ohtrad
andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused. B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD Vanem Forselius kolis Eestisse ajal, mil Lääne-Euroopas käis Kolmekümneaastane sõda. Esimest kõrgharidust omandas ta Uppsalas, seal õppis ta kuni Tartu ülikooli astumiseni. J. Forselius immatrikuleeriti Academia Gustavianasse 5. septembril 1636. a. Järgmisel aastal lõpetas ta selle magistrina. Ta õpetas Tallinna toomkoolis 1639. aasta augustist kuni 1641. aasta 16. aprillini, ja täitis ka toomkiriku pastori ülesandeid. Kui tuntud keelemees Heinrich Göseken 1641. a. Harju- Madise ja Risti kihelkonna pastorikoha vabastas, sai J Forseliusest tema ametijärglane. B. G. Forselius sündis umbes 1660. a. Harju-Madisel. Kodus räägiti peamiselt küll rootsi keelesm kuid natuke kõneldi ka saksa ja eesti keeles. Bengt Gottfried õppis juba lapseeas rääkima eesti keeles
Kui ta koolis hakkas käima, ei olnud rajatud veel ühtegi soomekeelset kooli (ainult mingi ringikäiv kool, mis pigem kontrollis soomlaste lugemisoskust). Tänu sellele on kogu tema looming rootsikeelest tõlgitud. Ta õppis ka Helsinki ülikoolis, elas ka Runeberi juures. Seal luges oma esimesed luuletused ette. Runeberg oli veidi tema mentor. Sel ajal olid juba olemas ka soome korporatsioonid- astus Pohjala osakuntasse. Tema luuletused hakkasid ilmuma ajalehtedes. 1840 lõpetas ta ülikooli magistrina filosoofias. Sel ajal ilmus 7 soomekeelset ajalehte, mis olid paarilehelised ja väikseformaadilised (A5). Ta hakkas Helsingfors Tidningu jaoks kohalikke uudiseid kirjutama ja seda toimetama. See ilmus 2x nädalas. Tema võttis kasutusele reprotaazi ja järjejutud- ise kirjutas õudusjutte. Kuulsaim õudusjutt ,,Igavene üliõpilane. Kokkuvõttes oli Topelius eelkõige kirjanik. Tuntuks sai ta siiski nn muinasjutuvestjana. Tema lugusid hakati juba tema eluajal Skandinaaviasse tõlkima
agronoomia, botaanika, arstiteadus, metsandus jne. Väga paljud tol ajal loodud sõnad , on siiamaani igapäevaselt kasutusel, nt haigla, ravi, valk, nakkus, lahkamine, kivi, elamu, hagi, kehtima jne. 10. Johannes Aavik ja keeleuuendus. (1880-1973) Sündis ja käis koolis Saaremaal. Õppis Tartu Ülikoolis, kust siirdus Venemaale ja hiljem Helsingi ülikooli. Lõpetas selle romaani filoloogi ja soome keele ja kirjanduse magistrina. Ülikooli ajal hakkas Noor-Eestis avaldama keeleteaduslikke artikleid. Tema eesmärgiks oli eesti kirjakeele otsustav muutmine. 1924 avaldas ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused". Selle järgi tuli keelt mõista kui inimtegevuse abivahendit. Ta tõi eesti keelde materjali rahvakeelest, soome keelest, võõrkeeltest, moodustas tuletisi, lõi kunstlikult uusi sõnu, rikastas grammatikat. Püüd keele ilu poole. ,,Keele kaunima kõlavuse poole" oli tema tuntuim lausung.
peegeldab suurfeodaalile omas loomust ja käitumist. Lõvi Noble (kuningas), eesel ja oinas (vaimulikud), kanad jänesed (lihtrahvas). Mõnikord satub aga rebane ise pilkealuseks ja teised loomad kavaldavad teda üle. Teos sai tuntuks tõlgenduse ja munkade kaudu kogu Euroopas Kreutzwaldi ,,Reinuvader rebane". Villon on sündinud 1431, surmaaeg on teadmata. Ta jäi varakult orvuks, aga oli väga andekas. Vaimulikust onu abiga jõudis Pariisi ülikooli. 1452 lõpetas kunstide magistrina, kuid ei suutnud Pariisi ahvatlustele vastu panna, sattus hulguste ja kurjategijate kampa. Lõi kogemata preestri maha, lahkus Pariisist, kuid tuli tagasi. Jäi murdvargusega vahele. 1457 võitis luulevõistlusel esikoha. Pagendati korduvalt Pariisist. Tema luulekogud kannavad nime ,,Väike Testament" 1456, milles Villon kujutab ennast surmaminejana, kes jätab oma ,,päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele. Jagab laiali mõõga, raudrüü, südame, püksid, kindad. Kogu tsüklit
annaabi.ee 
