· Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus -Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.) · Skolastikud uskusid, et Maa on kera kujuline ning asub universumi keskpuntis
Aadel · 8 ristisõda · Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem · 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool · 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu · Õppetöö ladina keeles · Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool · Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4. Praktilisi asju korraldas rektor · Teadus 1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist 2. Skolastika kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende sisukohti loogika abil tõlgendada 3. Empirism katseline (teen katseid, uurin) ; ei tuletata loogiliselt
Aadel • 8 ristisõda • Eesmärk vabastada ristiusu pühad paigad ja Jeruusalem • 10 000 sõdijat oli ristiarmees Keskaegne ülikool • 4 teaduskonda 1. Filosaafia 2. Õigus 3. Arsti 4. Usu • Õppetöö ladina keeles • Vanim ülikool asub Itaalias Salernos. 10 saj. arstide kool • Kuidas juhiti ? 1. Gildide ja tsunftide eeskujul 2. Magistrid täitsid meistrite ülesandeid 3. Paavst kinnitas ülikooli tegevuse ja andis ülikoolile privileegid 4. Praktilisi asju korraldas rektor • Teadus 1. Keskaja teadus oli mõjutatud religioonist 2. Skolastika – kooliõpetus, mis tugines muistsetele autoritele, püüdes nende sisukohti loogika abil tõlgendada 3. Empirism – katseline (teen katseid, uurin) ; ei tuletata loogiliselt
patulunastuskiri Ketser-usust kõrvalekalduja Kannupoiss- rüütli revlakandja ja saatja Bilda- vastukaalukatapult Rüütel- elukutseline sõjaväelane Turniir- sõjamäng Fabilood- värsivormilised lühilood Kuuria- paavsti õukond Kardinal- kõrgem vaimulik Legaat- paavsti erisaadik ja asemik Bulla- paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt Zakerii- talupoegade mäss prants. Õppejõud- magistrid,professorid või doktorid Rektor- ülikool juht Dekaan- ülikooli teaduskonna juht Trubaduur- poeet ja laulik AASTAD 1240-Batu-khaani juhitud mongolite väed vallutasid kiievi 1380- kulikovo lahing 1385- leedu suurvürst jogaila võttis vastu katoliku usu 1480- ugra jõe lahing
võeti üle araabia numbrid – nr 0 , mõjutasid gooti stiili teket, peened riided võeti kasutusele – siid, lina , pangandus arenes, kuninga võim tugevnes TULEMUSED: 8 ristiretke Vahemere idarannikule ketserite vastu, Läänemere ääres ; kultuurikontaktid; Itaalia kaupmeeste edu 6) iseloomusta keskaegsete ülikoolide tegevust Ülikoolis oli kunstide teaduskond ehk Filosoofia: õigusteaduskond, arsti- ja usuteaduskond. Ülikooli kuulusid rektor, doktor/magistrid, bakalaureused ja tudengid. Koolis oli 7 vaba kunsti – grammatika, retoorika, arutluskunst e dialektika, geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Õppevormid olid loen ja väitlus piiblitekstide põhjal (dispuut). Ülikoolid rajati, kuna vajati ilmalikke haritlasi ning koolis käisid ainult noormehed, kool oli ladina keeles, kooli eesmärk oli koolitada vaimulikke. Olid kloostri- ja linnakoolid.
nõuetele. 1119 Bologna(hääldad Bolonja) peetakse Euroopa vanimaks. Põhirõhk õigusteadusel. 12. saj Pariisi ülikool, mis kujunes üleeuroopaliseks teoloogiakeskuseks. 12.saj Oxfordi ülikool; tuntud matemaatika ja loodusteaduste poolest. 13. saj Cambridge 13. Samamanca ülikool Hispaanias. 1477. Uppsala; vanim Põhja- Euroopas (Rootsis asub) 1632. Tartu ülikool; asutaja Gustav II Adolf Struktuur Rektor e valitseja => dekaanid(juhivad teaduskondi) => õppejõud e magistrid; doktorid; professorid => üliõpilased e studioosused; skolaariused 17) ülikool koosnes neljast teaduskonnast: usu-, õigus-, arsti- ja kunstiteaduskonnad. 18) Ülikooli võis astuda poiss alates 14 eluaastast. Eelduseks ladina keele oskus; ei võinud olla abielus. 19) Kogu õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles. 20) Loengutest osavõtmine oli kohustuslik(trahvid!) 21) Õppetöö toimus loengute või dispuutide vormis(arutelu; seminar)
soodsad sadamapaigad) 19. Millised privileegid olid keskaegsel linnal? Linnaelanik vaba, linnas omad seadused, kuningas oli mõne inimese senjöör (õp.158-159) 20. Hansa Liit õp.160 21. Linn kui hariduskeskus. Õp.180-181 22. Linn kui arhitektuurikeskus Suured uhked kirikud, linnas jõukad kaupmehed ja nende suured ja uhked lossid. 23. Linn kui kirjakultuuri keskus Õp.167 24. Tänapäeva ja keskaegse ülikooli sarnasused ja erinevused. TV. lk 42 Sarnasused- õppejõud on magistrid ja doktorid; õpilane on tudeng; ülikoolijuht on rektor; teaduskondade juhid on dekaanid; õppetöö vormid loeng ja dispuut. Erinevused: keskaja ül- ladina keeles; 4 teaduskonda; ülikoolides olid privileegid; õppisid mehed; õppeaeg polnud piiratud; polnud vanusepiirangut ega vaja eelnevat haridust. tänapäeva ül- valdavalt emakeeles; naised ja mehed; rohkem õppevorme (e-õpe); rohkem teaduskondi; õppeaeg piiratud; vajalik keskharidus. 25
Ülikoolide esimestel sajanditel puudusid kindlad ruumid õppetööks. Õppejõud pidasid loenguid oma kodudes või üüritud ruumides, vahel ka tänavatel. Dispuute ehk teaduslikke vaidlusi peeti kõigis teaduskondades ning need olid üliõpilaste lemmikosa. Keskaegsete ülikoolide tase oli üllatavalt madal. Näiteks ei saanud nõrgemad õpilased Eukleidese viienda teoreemi tõestamisega hakkama, Pythagorase teoreemi tõestamisega võisid vaeva näha magistrid ja doktorid. KOKKUVÕTE Keskaja inimese maailmapilti mõjutas suuresti kristlik kultuur ja Katoliku kirik. Oluliseks peeti oma seisusega rahulolu. Keskajal ei hinnatud haridust eriti kõrgelt. Tavaline oli, et poliitikute ja valitsejate hierarhia ei sõltunud inimeste haridusest, vaid nende päritolust ja varandusest. Haridus oli kättesaadav vaid vähestele, seega oli ka kirjaoskus väga madal. Siiski on näiteks tänapäevane ülikool saanud alguse just keskajal
jagunesid nelja Prefektuuri mida valitsesid Augustused ja nende alluvuses Caesarid, kes aja öödudes võtsid üle Augustuse ameti ning valisid endale uue Caesari. 3) Kolmandaks reformiks oli riigiaparaadi reorganiseerimine. Nüüd jagati üldvõimuinstantsid rangelt tsiiviilvõimuks ja militaarvõimuks. Kusjuures Diotseese valitsesid ainult tsiviilvolitustega ametnikud ning prefektuuride armeesid juhtisid magistrid, kes allusid otseselt Imperaatorile.Alguses magisteid oli kaks: üks ratsaväe ülemjuht, teine jalaväe ülemjuht. Tulemusena tekkis dibürokraatiline süsteem, mis vajas toimimiseks hiigelsuurt ametnikkonda. 4) Neljandaks, Keskvõimu autoriteedi tugevdamiseks oli vaja midagi ette võtta, kuna Vara- keisririigi ajal tekinud valitsus süsteem ei saanud enam ohjeldada riigi hiigelalasid.
Trivium: grammatika, retoorika, dialektika; Quadrivium: aritmeetika, muusika, geomeetria, astronoomia. 12. sajandil sellest enam ei piisanud. Bolognast sai juristide Meka (õigust saab ja tuleb käsitleda ratsionalistlikult) Pariis - filosoofid (Hispaaniast tulnud Aristotelese õpetus). 11.saj Monte Cassino klooster, renovatio imperii idee. Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid Studium generale (vähemalt üks kõrgem teaduskond, magistrid) Doktor kui aadlik Juuraproletariaat 25. Loomuõiguse roll ja tähendus õigusajaloos. 15-16 sajand Trükikunst Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”). Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt) Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. Aafrika orjakaubanduse teke. Reformatsioon Kuningavõimu tugevnemine
annaabi.ee 
