Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mages�star". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõstra, mage, marjad, kobarad, põõsas, magesõstar, maitset, põõsast, kambja, koostaja, rootslane, imal, eesnimed, liited, sellistest, marjadest, linnud, õnge, neelatud, lihakas, viljaliha, seedub, seedekulglas, sattudes, nõudlik, salu, kuivi, kasvamas, sentimeetrit, omadest, asjaks, heki, lasebEesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid................................................................................................
8 Perekond näsiniin (Daphne) · harilik näsiniin (Daphne mezereum) Perekond paju (Salix) · hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes) · karvane sõstar (Ribes spicatum) · mage sõstar (Ribes alpinum) · must sõstar (Ribes nigrum) Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) · harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) · lood-tuhkpuu (Cotoneaster canescens) · must tuhkpuu (Cotoneaster niger) 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks. 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis). Kadakamarjad kokanduses. Kadaka küpsed annid lõhnavad mõnusalt ja nende maitses saab eristada kahte põhivarjundit:
Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii saadakse leesika jahu. Lehed leiavad kasutamist meditsiinis. Leesika lehtedest valmistatud teed kasutatakse põie- ja neerupõletiku, neeruliiva ja -kivide korral. Tööstuses on lehti kasutatud pehmete nahkade parkimisel ja värvimisel, kuna need sisaldavad parkaineid. Tubakavaestel aegadel on leesikat kasutatud ka tubaka aseainena. Haljastajad peavad leesika dekoratiivvormidest lugu tema vähenõudlikkuse
hekitaimena kõrreroostekindel Hiinast ja Jaapanist pärit ereda oranzpunase sügisvärvusega Thunbergi kukerpuud (B. thunbergii), kelle viljad on mittesöödavad. · Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, koondunud kimpudena lühivõrsetele, mille alusel esinevad ühe- või mitmeharulised astlad. · Kollased, nektaririkkad õied asetsevad hrl. kobarjates rippuvates õisikuis · Piklikud, ühe või mitme seemnega marjad on punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Viljad sisaldavad C-vitamiini ning rohkesti õun- sidrun- ja viinhapet ning seetõttu leiavad kasutamist jookide, keediste ja kompvekkide (karamell "Barbaris") valmistamisel. · Kukerpuude laia kollakaspruuni lülipuidu ja sidrunkollase maltspuiduga puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. Kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koor ja juured
Seeme umbes 1 cm pikk, lennutiivata, söödav. Kääbus-seedermännil on Kaug-Ida loomastiku toiduahelas väga suur tähtsus - puu seemnetest (seedripähklitest) toituvad nii sooblid, oravad, karud kui ka taigalinnud ja inimesed. Inimesed koguvad meeleldi enamasti küll siberi seedermänni (P. sibirica) ja korea seedermänni (P. koraiensis) seemneid nii toiduks, kui seedriõli valmistamiseks. Kääbus- seedermänd on juurekaelast tugevasti harunev kuni 3 m kõrgune põõsas, või vahel ka madal, kuni 6 m kõrgune puu. Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m kõrgusel, tihedate läbipääsmatute põõsastikena. Talve saabudes koolduvad põõsaste oksad vastu maad ja jäävad enamuses lume alla talvituma. Kääbus-seedermändi saab kasutada haljastuses samuti nagu mägimändi, ta on sama vastupidav kuivusele, kehvadele kasvutingimustele jne. Teda võib ka kärpida ja istutada varjulisematesse kohtadesse kui mägimändi
Seeme umbes 1 cm pikk, lennutiivata, söödav. Kääbus-seedermännil on Kaug-Ida loomastiku toiduahelas väga suur tähtsus - puu seemnetest (seedripähklitest) toituvad nii sooblid, oravad, karud kui ka taigalinnud ja inimesed. Inimesed koguvad meeleldi enamasti küll siberi seedermänni (P. sibirica) ja korea seedermänni (P. koraiensis) seemneid nii toiduks, kui seedriõli valmistamiseks. Kääbus- seedermänd on juurekaelast tugevasti harunev kuni 3 m kõrgune põõsas, või vahel ka madal, kuni 6 m kõrgune puu. Kasvab jõgede orgudes, alusmetsas ja mägede nõlvadel kuni 3000 m kõrgusel, tihedate läbipääsmatute põõsastikena. Talve saabudes koolduvad põõsaste oksad vastu maad ja jäävad enamuses lume alla talvituma. Kääbus-seedermändi saab kasutada haljastuses samuti nagu mägimändi, ta on sama vastupidav kuivusele, kehvadele kasvutingimustele jne. Teda võib ka kärpida ja istutada varjulisematesse kohtadesse kui mägimändi
Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn, valgepöök, harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu. Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naatja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub
Viburnum opulus Harilik lodjapuu LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata) Joonis 1. Läikiv hõbepuu. https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_22621778.jpg Iseloomustus Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate lehtedega heitlehine põõsas. Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii
annaabi.ee 
