Kerli Juhkam 12-K1 Magavale kassile hiir suhu ei jookse Kas kõikvõimas ja armastatud kuningas Odüsseia oli tark või loll? Juba eepose alguses tundus, et see mees astus ühest äbrist teise. Mõnel lihtsalt ei vea, satub ühest sekeldusest teise ning ei oska ise sellest välja tulla. Vajab abi, et keegi ütleks mida edasi teha. Senikaua lihtsalt istun ja ootan, ise midagi ette ei võta, elan teiste najal. Kas selline ongi siis kangelane, kes on hädapätakas ja alalõpmata juhtub temaga midagi.
Anja ütles, et ta lähen pissile kuigi tahtis ära joosta. Kuid ta ei suutnud seda kuna Kristina nuttis jubedalt ja hüüdis ta järel. Anjal hakkas väga kahju ja jooksis ta juurde tagasi lohutama ja rahustama. Nad rändasid nii kaua kuni nad kasahstani jõudsin. Seal nad proovisid linna hääletada. Nad olid üksikus maakohas kus polnud eriti autos, seetõttu ütles Anja Kristinale et ta bussijaamas puhkaks. Pärast seda kui Anja läks autosi vaatama tuli hull autojuht kes sõitis magavale Kristinale otsa. Kristina suri pärast seda. Anja proovis ja proovis teda äratada üles kuna ta ei suutnud uskuda, et ta surnud on. Anja nuttis väga hullusti. Pärast ta mattis ta kuskile üksikusse ja läks ise minema kasashtani tema vanaema juurde. Kui ta Kristina vanaema juurde jõudis tahtis ta õelda talle, et ta lapselaps suri ära, kuid vanaema arvaski, et see kes ta juurde tuli oli tema lapselaps Kristina. Anja ei
Pille Leppiku poolt sooritatud pilt Veneetsiast oli nagu postkaart. Veel oli palju pilte külmast talvest. Näiteks nagu külmunud käbid lumel, härmatisest ja kansulaveest. Kunstiliseks pildiks peaksin siiski magavat kassi. Esmasel vaatlusel tundusid kassi pea all olevat punased pihlakad. Lähemalt vaadates selgus, et tegemist on hoopis kassikrõbinatega, mille peal kassi pea toetus. Autor tundus olevat hea huumorimeelega, sest ka pildi nimeks oli pandud "Ka magavale kassile võib hiir suhu joosta". Pilt on loodud laenuosakonna töötajalt, Merike Harvoltilt. Kassidest on pildi loonud ka Piret Viljamaa "Kassiriiul". Peale koerade ja kasside on suudetud tabada ka käbikuningast oravast pilt ning ka valgest luigest tumesinisel merel end kohendamas. Karin Kangur on tabanud väga kena taeva, mis on rahulik, kuid ka veidikene hirmutav. Taevas helesinise-valge-musta seguline, mille vahelt paistavad üksikud kiired merele, mis omakorda
Seetõttu korraldabki pea iga linn erinevaid koosolekuid ja arutlusõhtuid, kus antakse sõna just noortele. Õpilased saavad rääkida, mis neid häirib ja kuidas nemad sooviksid midagi muuta. Mida aga teha, kui noored ise ei tunne sellest huvi ja kohale tulnud inimeste hulka võib kokku lugeda ühe käe näppude peal? Noortele ühiskonnaliikmetele tuleb anda mõista, et kui midagi tahetakse, tuleks selle nimel vaeva näha. Nagu öeldakse, magavale kassile hiir suhu ei jookse. Tihtipeale kuulen, kuidas üks või teine pole rahul võimalustega, mida kool talle pakub. Kui aga tuleb arutlus, mida teha teisiti, on ideesid null. Kindlasti ei saa ma süüdistada inimesi selles, et neil puuduvad ideed. Sageli on probleemiks pigem julgus ning võidakse mõelda, et mis saab siis kui ma ütlen midagi halvasti? Äkki ei oska ma ennast piisavalt hästi väljendada? Kas see ikka on piisavalt oluline probleem, et peaksin suu lahti tegema? Vastus on jah
Kääpa jõe kaldalt üles. Vägilane kutsus sõjariista veest tagasi, kuid, see heitis ette kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli valanud. Seega jäi ta sinna sepa poega leinama. Soome sepa sajatuse tõtttu ajas Kalevipoeg sõnad segamini ning ta ütles mõõgale: "Kui keegi, kes Sind varem on kandnud, astub siia jõkke, siis murra ta mõlemad jalad!" See oli viga. Sangar rändas edasi kuni öö jälle kätte jõudis. Soolasorts pani magavale Kalevipojale uneloitsu peale, niiet ta ühtejärge 7 nädalat magas. Ärgates läks ta Pihkvasse ehitamiseks laudu tooma. Tagasiteel käis mees ära ka allilmas, kust ta päästis kolm põrgupiigat. Allilmast lahkudes, pidi ta aga jõudu katsuma Sarvik-taadiga. Kuna jõud jäid võrdseteks, lubasid nad arveid klaarida hiljem. Alevipeg võttis ühe põrgupiiga, Olevipoeg teise ja Sulevipoeg kolmanda neiu endale naiseks. Seejärel tuli kangel Kalevipojal tahtmine minna maailma otsa
Lõpuks ilmutas , et vaim ja kutsus Hamleti endaga lossimüürile . Marcellus ja Horatia hoiavad Hamletit kinni,keelitavad mitte minema vaimuga kaasa, et mine sa tea kuhuvaim teda viib.Hamlet saab tigedaks nende peale ja järgib ikkagi vaimule. Vaim räägib Hamletile tõe ja sunnib teda kätte maksma. Vaim räägib ,et ta ei surnud ussi salvamisse nagu kõikarvasid, vaid teda mõrvati.Mõrvas teda oma vend ja praegune kuningas Claudius. Claudius mõrvas teda surmava vedelikuga , valades seda magavale kuningale kõrva.Peale vaimu lahkumist,ilmusid Horatio ja Marcellus ,et saada teada mis vaim rääkis. Hamlet pidas sõna ega rääkinud neile. Hamlet käskis neid oma möögal vanduda, et kõik mis nad tol ööl nögid jääb ainult nende kolme vahele.Marcellus ja Horatio vandusid seda. Möödusid mõned nädalad. Polonius saadab Reynaldo Pariisi oma poega Laertest mustama väljamõeldud lugudega.Kuid mittenii mustavaid valesid,et see Laertese mainet kahjustaks.Ophelia nägi Hamletit ja too
Valiti uus Nõukogu esimees, Silverhielm, kes oli veendunud, et Erik on kurjuse kehastus ning ta tuleb koos oma kaaslastega hävitada. Ööd, pärast uue prefekti ja aseprefekti ametisse nimetamist, kutsuti Kloostriööks, mil uued „valitsejad“ õnnistasid sisse oma „alamaid“. Sel korral oli sihikul Erik, kellele taheti pange täis inimese väljaheiteid kaela kallata – see katse luhtus. Erik aga „valas õli tulle“ sellega, et koristas rooja kokku ning kallas selle magavale Silverhielmile näkku. Pärast seda juhtunud, milles ei saanud küll Eriku süüd tõestada, kuulutas prefekt Erikule sõja. Üks julmemaid tegusid oli poisi kinni sidumine maa külge varakevadel ning tema „kupatamine“. Selle käigus pidid Eriku liitlased teda kuuma veega üle kallama ning seda valu Erik blokeerida ei suutnud (erinevalt löökidest). Hiljem mõistsid Nõukogu liikmed ja prefekti
*Ma usun ,et rahulolu ja edu sõltuvad pigem teistest inimestest ja heast õnnest ning juhustest kui minust endast *Ma usun, et kõik oluline juhtub väljaspool mind ja mul on vähe võimalusi muuta *usuvad, et on saatus, usuvad horoskoopidesse. *Välismaailm, juhus dikteerib, mis minuga juhtub. Kuidas näeb ekstervenaal välja sotsiaalse pilgu all? 1.tunneb ennast välismõjude subjektina(ootab, millal hiir magavale kassile suhu jookseb) 2. madalam sotsiaal-majanduslik staatus 3. madalam stressitaluvus 4.kergemini haavatav 5.frutatsioon 6.toimib juhusele vastavalt 7.madalam enesehinnang 8.lõhiajalised eesmärgid 9.passiivne 10.madalam kohanemisvõime 11.mina-konseptsioon mitteadekvaatne. (Internaalsus )Internaal: *Inimene, kes võtab vastutuse oma käitumisse ja tegevuse eest enda peale ja iseloomustab ennast kui inimest, kes suudab kontrollida oma elu.
Loom ja inimene tulevad siia mu üksiklase juurde. Aga käsi ka oma kaaslasel süüa ja juua, ta on väsinum kui sina." Zarathustra kostis: ,,Surnud on mu kaaslane, vaevalt küll saan ta seks nõusse." ,,See ei puutu minusse," urises vanake; ,,kes minu uksele kopu¬tab, peab ka võtma, mis talle pakun. Sööge ja olge terved!"- Pärast seda Zarathustra kõndis jälle kaks tundi, usaldades teed ja tähtede valgust: sest ta oli harjunud käima öösiti ja armastas vaadata palgesse kõigele magavale. Aga kui hahetas hommik, leidis Zarathustra end suures metsas ega näinud enam kuski teed. Siis pani ta korjuse oma päitsisse õõnsa puu sisse varjule - sest ta tahtis teda hoida huntide eest - ja heitis ise maha samblale puhkama. Peagi ta uinus magama, keha väsinud, hing aga vankumatu. 9 Kaua magas Zarathustra, nii et mitte üksi koidukuma, vaid ka ennelõuna libises üle ta palge.
näe, Viltu läheb. Härra Ollinol on pruun palitu, tema nimi on Kõrb. Ka Vainukägu tunneme, sest tema on ainuke, kelle pükstel on viik ja saabastel viks. Nõnda hakkasimegi teda hüüdma viksitud viik või viigitud viks, ükskõik kuis juhtub." Vihm jäi täiesti üle. Ainult laudseina taga aias krabises alles puielt sadada, kui tuli tuulepuhang. Sealtpoolt hakkas ka uuesti hüüdja hääl kostma. ,,Ema," ütles neiu tõustes ja näidates magavale lapsele lisas juurde: ,,Mis ma temaga teen? Ema süles jääb ta ka alati müristamise ja välguga magama." ,,Mina võiksin ta koju tuua, aga ma ei pääse ju kustki läbi," arvas Indrek. ,,Küllap me läbi pääseme," vastas neiu, ,,lauad võib eest ära lükata. Ja meie saksu pole kodus ka, kõik suvitamas, nii et võib küll." Nõnda pugeski Indrek, magav laps süles, neiu tehtud august läbi, et mööda tilknevate
annaabi.ee 
