uuslinnade (ingl.k. edge city) äripindadel linnast väljas, kuhu on hea autoga ligi pääseda. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu või kaubanduspiirkonnaks. Kapitalistliku linna territooriumil on selgelt eristatavad erineva maksumusega elurajoonid: kõrghoonetega odavakortelistest magalatest kuni suurte kruntide ja luksuslike villadega eliitlinnaosadeni. Sotsialistlikus linnas sellist eristumist ei olnud, kuna maal polnud hinda ja elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu. Alates tööstusjastu teisest poolest ümbritsevad kõiki suuremaid linnu eeslinnad või linlastest maaelanike asumid. Inimesed on linnast lahkunud ning rajanud elamise odavamasse ja paremasse elukeskkonda
Protokooperatsioon kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. 4) Atmosfääri kaitse meetmed 1. Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine. Õhusaastel Põllumajanduslikud 1.Kemikaalide kasutamine 2. Ebameeldiv lõhn 3. Tootmisjäägid 4. Tolm (põllu harimisel) 5. Õietolm Mittepõllumajanduslikud 1. Autode heitgaasid 2. SO2 olmes ja tööstuses 3. Fluoriidid 4. NOx (oranzid, punased g.) 5. Kloriidid (veepuhastuses) 6. Raskmetallid 7. Tolm, põlemisjäägid 8. Aerosoolid Saasteallikad, mis on pärit linnast võivad üle minna maale ja vastupidi
· Põllumajanduslikud: keemilised elemendid; väetised; muldade sooldumine · Mittepõllumajandusliku: teede ja majade ehitamine; jäätmed(prügimäed); kõik mis tuleb üle õhust ja veest 63. Atmosfääri kaitse 1) haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) onn haljastamata alaga võrreldes 2...3 korde efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades 2) saasteallikate likvideerimine 3) õhupuhastid 4) maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5) juriidiliselt seadustega Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25 m maapinnast. 64. Happevihmad on kõik sademed, mille pH on normist madalam (isegi 10...100 korda). Happevihmad mõjuvad kahjulikult taimedele, elusorganismidele, inimestele ja ehitistele. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.
vahel. · Atmosfääri, vee, mulla, taimestiku, loomastiku ja maastike kaitse. o Atmosfääri kaitse meetmed Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. Saasteallikate likvideerimine Õhupuhastid Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi Alternatiivsete energiaallikate kasutamine o Veekaitse meetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks. Tehnoloogilised peavad kuuluma kõikide tehnoloogiate, tootmiste juurde. Sellest tulenevalt vähem reovett, vete puhastus, taasringlus. Tagavara või kaitserajatised avariide puhuks, ennetav töö, pidev
vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud, liivatormid, tolmutormid. Inimtekkelised saasteallikad: kõikvõimalikud inimese tegeveused, mille tulemusena satub õhku midagi liiga palju, mis muudab õhu koostist või funktsiooni. Kaitsemeetmed: 1. Haljastus- õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2..3 korda efektiivsem, kõrghalljastus 8.9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine- tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine Vee kaitse Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks erinevates tegevusvaldkondades paljusid tegevusi. Näiteks on keelatud veekogude risustamine, reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada lumele või külmunud pinnasele,
päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Atmosfäärikaitse: 1)Haljastuskaitse-õhuisepuhastus,madalhaljastus(muru)on haljastamata alaga võrreldes 2..3 korda Efektiivsem,kõrghaljastus 8..9 korda,linnades eriti tähtis 2)Saasteallikate likviteerimine 3)õhupuhastid 4)maatiku rajoneerimine-tööstus kvartalid magalatest eraldi 5)juriidiliselt seadustega:Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25 m maapinnast Happevihmad pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel. H-d põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. 64. Muldade reostumine (CTB), degradatsioon. Muldade kaitse.
vähendada jääkreostust 4. kasutada otstarbekalt põhjaveevarusid 5. kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd 6. säilitada maastikku ja elustikku 7. muuta tehiskeskkond inimsõbralikumaks 6. Atmosfääri kaitse: 1. Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus on haljastamata alaga võrreldes 2-3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8-9 korda, eriti tähtis linnades 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Juriidiliselt seadustega. Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25m maapinnast Veekaitse Õhus liiguvad igasugused gaasid kaugele nende algsest saastekohast. Osa neist satub vette, eriti niisketes ja jahedates oludes. Magedat vett on maailmas ainult 1% kogu veevarust ning sellest peab järkuma inimestele, loomadele, taimedele ja ka tööstusele. Veeressursse kahjustavad: 1. Raiskamine 2. Risustamine tahkete osadega 3
pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslik: vulkaaniline tegevus, metsatulekahjud, liivatormid, tolmutormid. Kaitse 1. Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine Taastuvatest energiaallikatest elektrienergia toodang suurenes 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 13%. Viimase viie aasta jooksul on elektri tootmine põlevkivist vähenenud ligi kümnendiku. Samal ajal taastuvatest allikatest elektri tootmine on suurenenud kaheksa korda. VEE KAITSE Veekaitse meetmed loodusvee kaitsmiseks reostamise ja vee liigvähendamise eest ning tekitatud kahjustuste kõrvaldamiseks. 1
Linnades püütakse müra levikut tõkestada suuremate teede ääres betoonmüüri, ehitistega või haljasaladega, mille puhul kasutatakse müürina hekki. Atmosfääri kaitse 1. Haljastus õhu isepuhastus, madal haljastus (muru) on haljastamata alaga võrreldes 2...3 korda efektiivsem, kõrghaljastus 8...9 korda, eriti tähtis linnades. 2. Saasteallikate likvideerimine 3. Õhupuhastid 4. Maastiku rajoneerimine tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Juriidiliselt seadustega. Keelatud on ehitada korstnaid saasteainete väljumiskõrgusega üle 25 m maapinnast. Veekaitse Õhus liiguvad igasugused gaasid kaugele nende algsest saastekohast. Osa neist satub vette, eriti niisketes ja jahedates oludes. Magedat vett on maailmas ainult 1% kogu veevarust ning sellest peab jätkuma inimestele, loomadele, taimedele ja ka tööstusele. Veeressursse kahjustavad: 1. raiskamine st
annaabi.ee 
