üksteise kaelast kinni, tantsivad, hõiskavad. * Läksin, tilluke, teole, vaba vaimulike, vaole. * Imelikud varjud, nagu tondikujud, ronivad mööda sirgeid kuuski üles. * Varjud tantsivad kuuskesid mööda üles ja alla, ronivad maha, tulevad tule ligemale, taganevad jälle enam tagasi, kui tuluke veel kord suuremat leeki annab, jooksevad tagasi puu poole tüveni üles, tulevad siis uuesti salakesi maha vaatama... kuni magajate juurde tuli on kustunud! * Härra oli äkiline ja põles kui kadakas, kui vihaseks sai. * Suurt meretäit sinisilmi. * Vari hakkab kaduma... selgimas on udu. * Sa ära sõitle välku, mis tamme purustanud, ja ära vibu sõitle, mis kotkal' noole kan'd * Välk tuli pilve põuest, nool lendas küti käest. Mis tuleb aja õuest, on ülem meie väest. ¤ Situatsioon, kus oleksin teisiti käitunud Villu ei osanud unistadagi et ta saab Kuuse tallu kasulapseks. Kui ta oli oma unistuste
Matjad keetsid liha ja sõid haual, ülejäänud osa aga jäeti surnule. Haual söömist kutsuti peieteks. Usse võrreldi surnutega peamiselt nende surmava mürgi ja talvise tardumise tõttu. Nagu inimese elujõud keskendub teatud kehaosadesse, nii arvati, et ka lindudel ja loomadel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu kihvad, küüned, sarved, karvad, suled ja nokad. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ja väe. Kõigi magajate, puhkajate hirmutis on luupainaja ehk painaja, painak, panijas, paanjas, painakane, luupaine, luupatak, tallaja. Luupainaja valib enesele mingisuguse isiku ohvriks ja hakkab seda kas igal ööl ehk mõne öö takka painamas käima, nagu kivi rinnul, ühtlasi liikmeid ja konte nagu pihtidega pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks. Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult, nägu on sinine.
Nagu inimese elujõud keskendub teatud kehaosadesse, nii arvati, et ka lindudel ja loomadel sisaldavad eriti ohtrasti elujõudu kihvad, küüned, sarved, karvad, suled ja nokad. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ja väe. Siit ka põhjus, miks nii mitmetes muinasjuttudes on näiteks tervise saamiseks vaja tuua mõne erilise looma kihv või küün. Samuti võib muinasjuttudest leida, et mõne linnu sulg on vajalik täiusliku õnne leidmiseks. Kõigi magajate, puhkajate hirmutis on luupainaja, mida kutsuti ka painajaks, luupaineks või ka tallajaks. Luupainaja valib enesele mingisuguse isiku ohvriks ja hakkab seda kas igal ööl ehk mõne öö takka painamas käima, nagu kivi rinnul, ühtlasi liikmeid ja konte nagu pihtidega pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks. Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult ja ta nägu on sinine.
kõikjal maailmas. Bruegheli iroonia jätkub pildil "Laiskademaa". Kuulda on justkui kõva ja ühtlase norskamise rütmi. Laiskademaa mõnud on kiusatusse viinud mehi kolmest ühiskonnaklassist: talupoja, kes lamab koodil, sõjamehe, kes on lükanud oda jala alla, ja preestri, kelle kõrval lebab suletud piibel. Kõik kolm lamavad jõuetult küllusepuu all. Veel on end mõnusalt padjal välja sirutanud raudrüüs aadlik, kes kõhutab kookidega kaetud varikatuse all. Magajate ümber jalutavad "hõrgutised": koogirattad veerevad tantsiskledes kohale, siga kasutab enda kallal vajaduse korral suurt väitsa. Ja hani lebab taldrikul, nagu oleks oma pea vabatahtlikult pakule pannud. Laiskademaal saab juua otse piimajärvest ja magustoiduks limpsida pudrumägesid. Bruegheli "Laiskademaa" räägib inimeste ohjeldamatusest, kõneleb nende magusast jõudeelust, tutvustab õgardite paradiisi. Maali "Pimedate mõistulugu" sündmustik hargneb rahulikul maastikul. Kuus pimedat
Karjavits Söök/Jook: Kanamuna 14. aprill- künnipäev Kombed: Kevadiste põllutööde algus Tõrjemaagia ohvri pidustused 1. Kevadpüha- urbepäev 16.03-19.04 Pühapäev enne lihavõtteid Kombed: Palmioksad Pajuurvad Piitsutamine Magajate äratamine urvastega löömisel 2. Kevadpüha Pikseoht Kombed: Lõpeb 40. Päevane paast Söök/Jook: Puder Herned Oad Töö keelud: Mürarikaste tööde keeld Koristamise keeld Ehitustööde keeld Pidutsemise keeld 3. Kevadpüha-e. suur neljapäev Kombed:
albumi sisselaulmist ja sõitsid ja sõitsid minibussiga. Oma 1000 km päevas. ''See oli vist pärast teise video ''Don't Go Too Fast'' tegemist,'' meenutab Renee, kellele 24- ja 48tunnised tööpäevad olid väga tavalised.''Öösel kell neli lõpetasime Berliinis salvestuse ja pidime sealt sõitma Kölni, esinema hommikusse telesõusse. Tüdrukud, kes olid 24 tundi järjest videot teinud, magasid neljakesi autos, aga mina pidin sõitma. Kõigi magajate eest vastutama. Ma olin megaväsinud, kõik see tundus mulle katastroof ja siis läks veel üüriauto katki. Õudne! Ootasime öösel bensiinijaamas kaks tundi, kuni uus auto toodi. Saatesse jõudsime viimasel minutil. Selliseid hetki, kus kõik pillid kaelas konkreetselt joosti, oli kogu aeg. Kui oled esimest korda tundmatus Saksamaa linnas, otsid seal kontserdikohta, kiirteel on ummik ja lõpuks, kui leiad üles õige spordihalli, siis ei leia sa õiget ust!''
Zarathustra oli ta nimi; aga ta on teiseks muutunud. Tookord sa kandsid oma tuhka üles mäele: kas nüüd tahad viia oma tuld alla orgudesse? Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides? Teiseks on muutunud Zarathustra, lapseks on saanud Zara¬thustra, ärganud on Zarathustra: mis tahad nüüd magajate mant? Nagu meres sa elasid üksinduses, ja meri kandis sind. Häda, sa tahad astuda maale? Häda, sa tahad jälle ise kanda oma keha?" Zarathustra kostis: ,,Ma armastan inimesi." ,,Miks, ütles pühak, olen siis mina tulnud metsa ja kõndu? Eks mitte seepärast, et liialt armastasin inimesi? Nüüd armastan jumalat: inimesi ma ei armasta. Inimene on mulle liiga puudulik olend. Inimest armastada oleks mu surm." Zarathustra kostis: ,,Mis kõnelesin ma armastusest? Ma viin inimestele annetuse
eestlast kuidagi ilma õlle ja viinata pulma armastama panna. Tants ja nali olid selle aja pulmas tunduvalt tähtsamad kui söök. Ilmselt pole eesti noored ei varem ega hiljem nii palju tantsinud kui 1920-1930-ndatel aastatel. Tantsuruumiks olid talvel suuremad toad ja suvel kaskedega kaunistatud rehealused või õuemuru. Põhilised pillid olid lõõts ja viiul, ka bajaan või kitarr. Nalja tehti pulmas palju ja seda peamiselt öösel ja järgmisel päeval. Põhiline öönali oli magajate kokkusidumine ja riiete varastamine. Hommikul oli siis hea naerda ja oksjonit teha. Täiesti uus tava, mis võttis teisel päeval suure osa aega, oli ühispildi tegemine. Pulmalised Urvastes 1931 aastal Veimed ja kingitused Eesti Vabariigi ajal kadus veimede jagamise ja raha korjamise tava peaaegu täiesti. Nii pruudi kui ka peigmehe kingitused tulevasele ämmale ja äiale polnud enam avaliku tähelepanu all. Pulmalised tulid pulma kingitustega ja seoses sellega kadusid pulmades ka
(teerahaks, teises ilmas läheb vaja). Kaasa võidi panna raha, nõel ja niit, saunaviht, seep, peahari/kamm, taskurätik, viinapudel, piip ja tubakas. Seletusteks võib olla, et surnul on neid asju teises ilmas vaja, kaitse surnu eest, elavate õnne säilitamiseks. Kaitse- ja tõrjeriitused Loorits: võõrad surmajõud on vallutanud keha. Lapsed ja nõrgad ei tohi olla surivoodi jalutsis (surnu pilgu oht), silmade sulgemine, magajate äratamine, peeglite, veenõude jt läikivate pindade kinnikatmine; läikivate ehete keeld, hing võib end mõne asjaga siduda ning see võib muutuda elavatele ohtlikuks. Peegelduspilt on inimesega seotud, koduskäimise ärahoidmise abinõud. Kui surnu on hoiatanud, et ta hakkab kodus käima, siis on juhtumeid, kus surnu on maetud näoga maa poole, setu: surnuaiast tulles kiirustamine; tulek läbi surnuõlgedest tehtud tule. Kodukäijatõrje Nael ukselävesse. Värava alla vikat
,,Tule ligemale! Ei kuule hästi! Homme tule kahega! Võiksid läbi öö kõlistada, saaks mõnus magamine!" Kui lätlane nägi, et eestlased ja venelased -- teised rahvused polnud Siberis esindatud -- hakkasid end liigutama, võttis ta kellakõra pihku ja kobis läbi luugi alla. Nüüd kargas keegi kohe voodist ja kustutas tule ning kõik asetusid uuesti magama -- koiduunele, nagu öeldi. Ka Indrek puges uuesti vaiba alla, aga uni ei tulnud enam, olgugi et ümberringi hakkas kostma sügav magajate hingamine, isegi norskamine. Nõnda ei kestnud see kaua, sest trepilt kostis uuesti kobin ja läbi luugiprao vilkus valgusekiir. ,,Poisid, valge!" hüüdis keegi ärksam. Järgmisel hetkel kerkis luuk ja nähtavale tuli härra Ollino valge pea. Värisev küünlatuli heitis vooditele ja nende vahele pelglikku helki. ,,Mis see siis peab tähendama?" küsis Ollino. ,,Kas siin ei kõlistatud?" ,,Pole meie midagi kuulnud," vastati mitmelt poolt korraga.
annaabi.ee 
