jõudis Madise suureks kurvastuseks kogu see juhtum kohtusse. Selliseid olukordi võib ka teistega juhtuda. Kuidas neid siis lahendada? Kes jääb siis sellistes olukordades süüdi ja kes mitte? Nende vastuste otsimiseks, leiaksime kindlasti abi Eesti Vabariigi põhiseadusest. Kindlasti oli see üks kurb ja ootamatu sündmus. Madis ei mõelnud oma suures vihahoos tagajärgedele, ega suutnud arvatagi, et asi nii halvasti võib lõppeda. Kuid minu arvates, ei saaks Madist põhisüüdlaseks nimetada, sest ta ainult kaitses ennast naise rünnaku eest. Kuid samas tegi ta knopkade toolile asetamisega vähe valesti. Teades, et naine istub sinna toolile, tekitas ta tahtlikult naisele kehavigastusi. Madist piinati ja noriti pidevalt nii vaimselt kui füüsiliselt. Ta oleks pidand ammu juba sellest kellelegi rääkima ja püüdma seda probleemi lahendada, kuid ta ei teinud seda. Kõigil meil on õigus kaitsele nagu ütleb ka §13. §13
pädevusse kuulub eesmärkide kokku leppimine, leida teatud vahendid eesmärkide täitmiseks, koostada plaane ning jälgida nende täitmist, juhendada töötajaid ning vastasel juhul eemaldada takistada. See tähendab, et suurem ja tähtsaim osa tarkvarafirma koordineerimisest sõltub ikkagi projektijuhist. Seega, minu otsus tegevdirektori (Martini) asemel oleks järgmine: a) lasen Madisel minna puhkusele, kuid tema asemele otsiksin uue projektijuhi ; b) püüan Madist motiveerida sellega, et maksan talle kahekordse palga ning lasen pikendada tema puhkust vähemalt veel nädalaks või vajadusel kauemaks.
PAKI. MADIS (KASPAR/ELERI): KAS SEE ON MULLE? JÕULUVANA (TRIINU): MUIDUGI SULLE, LUBAN ET JÄRGMISED JÕULUD KÜLASTAN SIND JÄLLE! OLE TUBLI JA HÄID JÕULE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS OLI SÕNATU JA KEPSLES KOJU, TEEL MÕTLES TA, ET JÄTAKS ÕIGE EMALE JA ISALE RÄÄKIMATA JÕULUVANAGA KOHTUMISE. JA NII TA TEGIGI, ANDIS KODUS EMALE LEIVA JA ISALE KIRVE JA LÄKS OMA TUPPA KINGITUST AVAMA. KINGITUSES OLI KÜÜNAL TA SÜÜTAS SELLE JA SEE EI KUSTUNUD KUNAGI ÄRA. JÕULUVANA KÜLASTAS MADIST KA JÄRGMINE AASTA NING POISI SOOV OLIGI TÄITUNUD.
Väljas ootas teda juba Madis. Madis oli Agnese poiss. Nad istusid musta Audisse ning alustasid sõitu Joosepi majani. Pidu oli täies hoos. Veranda kohal hõljus tugev suitsupilv ning majas oli vänge alkoholihais. Madis võttis köögist kaks siidrit, ühe neist ulatas ta Agnesele. Käsikäes liikusid nad rahvasekka. Agnes tahtis tantsida, kuid Madis tahtis poistega viina peale kaarte mängida. Tüdruk solvus ja läks hoopis Karliga tantsima. Agnes tantsis Karlile vga-väga lähedal, et Madist armukadedaks muuta. Madis jõi aga rohkem ja rohkem, kuni lõpuks pidid poisid ta teisele korrusele magama viima. Agnes läks Madisega kaasa ning jäi teda valvama. Poisi olukord oli hull. Agnes läks vetsu ning tuli Karl, kes rääkis Madisele, et Agnes ütles talle, et armastab Karli ja tahab Madise maha jätta. Poisi süda murdus. Ta tõusis, soovis Karlile õnne ja lahkus toast. Kui Agnes tagasi tuli, nägi ta toas Karli ja ehmus. Madise kohta pärides irvitas Karl õelalt
viis. Veel ühed tegelased, kelleta Vargamäe poleks olnud Vargamäe, olid sauna Madis ja tema naine. Madis oli tõsine töömees, kes alati vajadusel peresse appi tuli. Temata ei oleks Vargamäe kunagi saanud nii kiiresti sellist ilmet, nagu tema kaevatud kraavid sellest tegid endisest soost sai kuiv rohumaa. Ka oma elu lõpus, kui luud-liikmed enam sõna ei tahtnud kuulata, ei jätnud ta tööd, kuigi elu jooksul kogutud raha seda oleks võimaldanud, vaid tegi ikka väiksemat näputööd. Madist võib tegelikult pidada ka ainsaks, kes Vargamäest tõeliselt aru sai. Tema mõistis, et oma sünni- ja kodukohast ei saa keegi kunagi päriselt lahti ütelda, kuigi noorena seda tihti ei mõisteta. Samuti uskus ta, et liigne usk jumalasõnasse võib inimest rikkuda, et Piiblist võib samamoodi purju jääda kui viinast: ,,Mina olen kuulnud, et kes piibli kolm korda otsast otsani läbi loeb, see läheb lolliks".
ajal. Ta elas naabrimajas ja oli mõned aastad minust vanem, aga see ei seganud meie sõprust. Olime iga päev koos. Põhiline tegevus oli siiski rattaga ringi sõitmine mööda linna, vahel sattusime ka linnast välja. Sinna seetõttu, et koka koolal oli kampaania käimas, et iga viies pudel võidab ja siis saad uue pudeli. Nädalas jõime ära vast neli-viis liitrit kokat. Käisime isegi minu kasuisa ja ta sõbraga kalal. Kolmandas klassis kolisin ma Rakverest ära ja mõned aastad ma Madist ei näinud. Alles 2-3 aastat tagasi ühel sünnipäeval. Teine tõeline sõber oli Karl. Tema vanaema ja vanaisa olid minu naabrid ja ta veetis oma nädalavahetused seal. Ta oli sammuti minust paar aastat vanem. Karliga suhtlen ma siiani, enamjaolt kahjuks ainult internetis. Tema vedas mind kõik võimalikesse trennidesse jalgratta trenn, võrkpall, ujumine jne. Enamus trennides käisime kahjuks ainult mõned korrad. Selle eest pean temale tänulik olema.
Nad viisid lapse maale Peetri tädi juurde ja otsustasid teeselda,et laps on ikka kadunud ja poisid pidid neile ikka lapse eest üüri maksma,sest Madis läks kaduma nende juurest.Meelik hakkas kahtlustama,et asi ei ole õige.Nad saatsid Madise vanematele kutse,et poisiga on vaja minna arsti juurde ja nii pidi Peeter Madise maalt ära tooma.Riho otsustas pesunööri pealt varastada kleidi,see Madisele selga panna ja rätik pähe siduda,et teised Madist tüdrukuks peaksid.Lapsed valvasid kõik polikliiniku ümber,et näha,kas Madisega tullakse arsti juurde.Kuid nad nägid hoopis Rihot,kes väitis,et peab oma väikese sugulasega arsti juurde minema.Peetri ja Riho plaan olekski õnnestunud,kui tänaval poleks neid näinud tädi,kelle pesunöörilt kleit varastati.Ta tegi kõva kisa,mida Kärt juhtus pealt kuulma.Riho lasi ruttu jalga,Kärt aga võttis tüdrukuks maskeeritud Madise ja läks teisi otsima.Peeter kahetses
Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga küla vahel ringi sõita ja bensu kulutada. Arvate, et ma pole tähele pannud, kuidas teile kõik tuled öösel tubades põlevad. Ei saa isegi magama jääda õhtul, kuna teie maja kiirgab nagu tõrvik. Ning kes käsib vana Jõepära Madist sind koolitada ja raha välja pilduda! Kuhu niisugune kehva mehe poeg oma koolitamisega ja ninatarkusega läheb? AADU: Noh, Metsa-onu pani oma tütrekese Elsa ka kooli. PRIIDU: Oh sind ninatarka ! Kas sina tahad sedasama olla, mis minu Elsa on? Aadu, tule siia! Külanaised räägivad, et sa kiidad mu Elsat küla peal ning lubanud olla terve suve ilma internetita , kui sa Elsaga kolm sõna rääkida võiksid. Kas seesugune jutt on õige, Aadu? Ütle nüüd, kas need jutud sinu oma tehtud?
Nagu öeldud, on õiguse üldine põhimõte see, et igaüks peab tehtud kahju hüvitama. Kahju aga ei pruugi alati olla materiaalne. Inimest on võimalik kahjustada ka tema au haavamisega ja tema kohta laimu levitamisega - nii- öelda vaimselt ehk moraalselt. Samuti on võimalik inimesele põhjustada hingelisi kannatusi. Ka selle eest näeb seadus ette rahalise hüvitise maksmise. Siinjuures tuleb aga vaadata moraalse kahju tekitamise asjaolusid. Näiteks kui Ants sõimab kaupluses Madist, siis selle eest võib Ants saada küll koolis karistada, kuid Madis temalt midagi nõuda ei saa. Kui aga Madis oleks poe omanik ja Ants süüdistaks teda muu hulgas ebakvaliteetse kauba müümises, siis oleks küll põhjust Antsult hüvitist nõuda. Moraalne kahju sõltub alati konkreetsetest asjaoludest - mis on ühele inimesele mingis olukorras väga ebameeldiv, seda ei pane teine inimene tähelegi. Lõplik sõna jääb kohtule, kes
lapsi paariks tunniks hoidma tulla, et Mari ka hinge tõmmata saaks, ja nii sündiski - Mindi hobuse ja vankriga, Juss luuras neid metsast, oli armukade - Kui kirikust tagasi tuldi jäi Mari lapsi imetama, Juss oli kurb ja vaikne, saunatädi üritas poisiga juttu teha, aga Jussil polnud midagi vastata, lõpuks läks noormees ka peresse vaatama, mis seal toimub, sauna-Madis manitses saunaeite, et see oma nina teiste asjadesse topib, eit ütles et tal Jussist kahju, kuid see Madist ei kõigutanud, käskis siiski vait olla ja eemale hoida - Juss tahtis Marilt aru pärida, miks naine peremehega läks kirikusse aga temaga mitte, küll aga tuli tema etteheitvast küsimusest mitu uut küsimust ja nii jäi asi lahtiseks, Mari ütles mehele, et kui ta too ei taha, et Mari peremehega kirikus käiks, siis ta enam ei lähe ka - Andres pani Mari ebameeldivasse olukorda, sest rääkis sama juttu nagu Krõõt, et Mari oleks
Ta kiskus mu püksid jalast ja võttis ka aluspüksid ära. Madis oli ajalooõpetaja selja taha tulnud ja vaatas mind himurate silmadega. Olin nende ees täiesti alasti vaid sokkides. Ajalooõp. lükkas mu vastu ust ning hakkas vägistama. Ma kiljusin. Madis tuli mu kõrvale ja hoidis mu kätest kinni. Siis lasi ta lahti ja läks minu pingi juurde, võttis tooli ja tuli ning lõi sellega ajalooõpetajat. Ma nutsin. Loomulikult mitte õpsi pärast. Ma tahtsin Madist kallistada, kuid mõtlesin, et äkki on ta samasugune?! Madis tuli minu juurde ja kallistas mind. VÄGISI, ma ei tahtnud enam seda. Siis lükkas ta mu selili lauale ja hakkas... Ajalooõp. oli end vahepeal püsti ajanud. Ta võttis kapist mingi kahtlase pudeli, kulistas sellest poole alla ning sundis mind ülejäänut jooma. Madis võttis pudeli ära ning lõi õpetajat sellega. Pudel purunes kildudeks. Õpetaja lamas oimetult põrandal
grupi suhtlemisviis, kombed ja religioosne käitumine. Igal rahval on oma aardekirst rahvalaulude ja -tantsude, legendide ja muistenditega. Esivanemad on neid suuliselt põlvest põlve edasi kandnud, järglaste kohus on see pärand oma lastele edasi anda. Lubamatu on jätta see riiulitele koltuma, ootama paremaid aegu, mil töö on tehtud või muresid vähem. Laps ju kasvab ega võta hiljem enam pakutavat vastu, ükskõik kui armastusväärselt talle ka lähenetaks. Tsiteerin Ingrid Madist (1992): See, millest vanemad lugu peavad, huvitab ka last. Ta samastab end meelsasti vanematega. Teda huvitavad vanemate tegevus, nende hoiakud ja hinnangud. Laps imeb endasse kodu atmosfääri, austab vanemate poolt tehtut ja püüab vanemaid jäljendada. Inimkonna kultuuripärand ei püsi lihtsalt niisama. Pärandit tuleb osata hinnata ja armastada, selle eest hoolt kanda. Pilt seinal räägib lapsele vanemate huvist kunsti vastu, vanaema heegeldatud
annaabi.ee 
