J.Kõpp, pr M.Kurs-Olesk ja P.Treiberg. (Kalling, Ken ,,Karskustöö sünnitab eugeenikaliikumise", URL) Eugeenika Seltsi juhatuse (kontor Tartus, aadressil Gildi 8) liikmetest enamik oli nagu öeldud, TÜ õppejõud. Kahe säilinud nimekirja kohaselt kuulus seltsi Tartus vähemalt 41 ja Tallinnas 53 inimest. TÜ õppejõududest/teadlastest olid eugeenika alal ühed aktiivsemad kohtuarst ja hilisem eugeenika instituudi juhataja (1939) Hans Madissoon (luges ülikoolis al 1928. a eugeenikat) ning antropoloog ja zooloog Juhan Aul. (Kalling, ,,Karskustöö...") Seltsi liikmete nimekiri pole veebis kahjuks saadaval ja nii ei oska ma öelda, kui palju oli seltsi ametlike liikmete seas tolle aja tuntud poliitika- ja kultuuritegelasi. Mõned nimed on siiski teada, näiteks Jaan Tõnisson. Tema rääkis eestlaste tõuraamatute sisseseadmise vajadusest (loomakasvatuse eeskujul) ja avaldas pahameelt, et inimesed eneste keskel selliseid
(ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti) Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu Rom, Karin Karutoom, Tauri Kilsma, Taavi Tõnnisson, Rasmus Tulsk, Kristjan Järvan, Marko Ratas, Tanel Ehala, Mattias Nurk, Helena Anni, Hanna Parman, Joosep Voolmaa, Janika Leisalu. Selle kontserdi tegi eriliseks see , kuidas muusikud nautisid oma tööd ja andsid seda väga hästi publikule edasi. Mina pealtvaatajana jäin väga rahule , sest ei puudunud ka nalja.
avaldanud 1908.a The Witness Stand.Seal ta rääkis psühholoogia kasutamise vajalikkusest õiguses.Ta kirjeldas,kuidas võivad olla tunnistajate ütlused kaheldava väärtusega,sest suuresti sõltuvad tunnistajast endast.Nt ta näitas oma tudengitele pilti täppidega viieks sekundiks ja palus pakkuda täppide arvu.Pakkumised võisid erineda kuni kaheksakordselt.Rääkis ka mälu usaldusvõimest. 10. Õiguspsühholoogia Eestis (A. Bjerre, H. Madissoon). Rootsi päritolu Andreas Bjerre töötas Tartu Ülikoolis ja oli tuntuim Eestiga seotud õiguspsühholoogia valdkonna tegelane.Tema tuntuim uuring Mõrva Psühholoogia on ilmunud kolmes keeles,kus ta tõi välja kolm mõrvaritüüpi.Ta sai õigusedoktoriks Stockholmi ülikoolis. Kogus materjali Stockholmi keskvanglas mõrvarite intervjueerimise teel. Teine oluline uurija Hans Madisson töötas ka TÜs.Oma doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste
teatud vaimsetel häiretel rakutasandil metaboolsed põhjused. Tegeledes vaimsete häirete põhjuste uurimisega intervjueeris ja püüdis Münsterberg aidata mitmeid vaimsete häiretega inimesi, keskendudes põhiliselt oma patsientide motiveerimisele uskumaks, et nad suudavad oma pingutuste tulemusena olukorda parandada. Tema arvates ei olnud psühhoosi võimalik ravida, kuna selle põhjuseks pidas ta närvisüsteemi allakäiku. 11. Õiguspsühholoogia Eestis (A. Bjerre, H. Madissoon). Kriminaalpsühholoogia ajalugu Eestis ulatub 19. sajandi algusesse. Tartu Ülikoolis loeti kriminaalpsühholoogia kursust pärast TÜ taasavamist. Eestiga seotud kriminaalpsühholoogia uurimistööga tegelenud teadlastest kõige tuntum isik on kahtlemata Rootsi päritolu Andreas Bjerre (1879-1925), kes töötas 1920-1925 Tartu Ülikoolis kriminaalõiguse professsorina. Esimene eestikeelses TÜ-s kriminaalõigust lugev professor
rahvas…“ laulmisega, sest Eesti hümni sõnad polnud rahval peas. Luuletaja Raine Raave : „Kas liidab valu ühte meie rahva kui traadid on tema lihas ja luus Tõmmatav hüpiknukk kui tänasel päeval sold ei sõlmi lahti sõlmi, et rõõmus sulada ühtekokku…“ Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp (MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek, Heili Ahonen, Jan Kõrb, Ilse Hainsalu, Jüri Mikk ,Mali Kiirend. MRP- AEG esitas taotluse korraldada meeleavaldus, kust minnakse Harjumäele Linda monumendi juurde. Tallinna linnavõimud andsidki loa , sest 23.08.87.a. meeleavalduse kavandamine oli Läänes juba ammu teada ja 32 Ameerika senaatorit olid saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja palvega mitte takistada miitingu toimumist.
Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas
Ammas, Tõnu Anton, Lembit Arro, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Liia Hänni,Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madissoon, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid ja Vaino Väljas. Nendest 69-st rahvasaadikut pole siiamaani klubiga liitunud Andres Ammas, Valeri
Oma teoses tugines ta tähelepanekutele kurjategijate,tunnistajate ja kohtunike praktikast. Kriminaalpsühholoogia taassünd leidis asset 1960.aastatel,mil hakkas ilmnema uus huvi kurjategijate psühholoogia vastu.KP elavnemine seostub suurel määral Hans Jürgen Eysencki nimega,kes esitas 1964.aastal originaalse kuritegeliku käitumise teooria.Tema käsitluse puhul loetakse oluliseks nii isiksuse pärilikke omadusi kui ka keskkonnatingimusi. 9.küsimus Õiguspsühholoogia Eestis(A.Bjerre,H.Madissoon) Kriminaalpsühholoogia ajalugu Eestis ulatub 19.sajandi algusesse.Tartu Ülikoolis loeti kriminaalpsühholoogia kursust pärast Tartu(Keiserliku)ülikooli taasavamist 1802.aastal. Eestiga seotud kriminaalpsühholoogia uurimistööga tegelenud teadlastest kõige tuntum isik on kahtlemata Andreas Bjerre(1879-1925),kes töötas 1920-1925 Tartu Ülikoolis kriminaalõiguse professsorina.Empiirilise materjali kogus Bjerre Stockholmi keskvanglas,kus küsitles mõrvu toime pannud kurjategijaid
annaabi.ee 
