Selle esiküljel on kolm kaarava: keskmine laia, lameda kaarega; külgmised kitsad, segmentkaarega. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 18. sajandist ja 19. sajandi lõpust. Interjööris väärib esmajoones mainimist mitme marsi ja mademe, tugisammaste ning keerukate balustraadidega paraadlik fuajeetrepp. Teistest ruumidest väärivad veel märkimist profoleeritud laekarniisi ja lambriiga saal teisel korrusel ning meisterliku tisleritööga ruumid (tume kassettlagi, seinapilastrid, nikeldatudlaetoed) alumisel korrusel. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum, mis asub hoone paremas tiivas. Mõisahäärberit on piiranud
Trepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud valmistatakse tavaliselt 40...50 mm paksusest materjalist Trepi põsklauad peavad olema valmistatud võhemalt 180...220 mm laiad ja 70...80 mm paksud. ·Varvaslauda kasutatakse trepi ehitamisel, kui on ette nähtud valmistada umbtrepp. · Varvaslaua paksus on reeglina 25 mm. · Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu. Ühendused tehakse tappidega, naeltega, poltidega. · Trepi-, mademe- ja kaldteetarandid tehakse kogu trepi pikkuses olenevalt olukorrast kas ühel või mõlemal küljel. ·Ohutuspiire võib olla: latt- või profiilvarrastarand, plaattarand, metallvõrktarand, metall- või puitkarkassiga puittarand; ·tarandid peavad olema: Välistrepid Hoone välistreppe on soovitav varustada varikatusega või varustada soojendusega, et vältida jäätumist ·Väline tuletõrjeredel valmistatakse üldjuhul metallist. TP-2 ja TP-3 hoonetel võib see olla ka puidust.
evakuatsiooni; 4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina; 5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. (4) Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0-klassile. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on väiksem kui 600 MJ/m 2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R30. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on suurem kui 600 MJ/m 2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R60. (5) Kolme- ja neljakorruselise TP2-klassi ehitise evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R60. (6) Päästemeeskonna sisenemistee peab vastama evakuatsioonitee nõuetele.
4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina; 5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0-klassile. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on väiksem kui 600 MJ/m2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R30. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on suurem kui 600 MJ/m 2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R60. Kolme- ja neljakorruselise TP2-klassi ehitise evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R60. Evakuatsioonitee pikkus määratakse evakuatsiooniala kõige kaugemast punktist kuni
4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina; 5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0-klassile. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on väiksem kui 600 MJ/m2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R30. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on suurem kui 600 MJ/m 2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R60. Kolme- ja neljakorruselise TP2-klassi ehitise evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R60. Evakuatsioonitee pikkus määratakse evakuatsiooniala kõige kaugemast punktist kuni
4) moodustatakse reeglina omaette tuletõkkesektsioonina; 5) ei tohi olla takistatud, seal ei tohi asuda esemeid ega seadmeid, mis võivad ohustada kasutajate turvalisust evakuatsiooni korral. · (4) Üle kahekorruselise TP1-klassi hoone evakuatsiooniteel olevad trepikäigud ja -mademed peavad vastama vähemalt A2-s1,d0-klassile. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on väiksem kui 600 MJ/m2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R30. Kui ruumide, mille evakuatsioonitee läbib trepikoda, põlemiskoormus on suurem kui 600 MJ/m 2, siis peab trepikäigu ja -mademe tulepüsivus olema vähemalt R60. · (5) Kolme- ja neljakorruselise TP2-klassi ehitise evakuatsioonitee konstruktsioonide ning trepikäikude ja -mademete tulepüsivus peab olema vähemalt R60. · (6) Päästemeeskonna sisenemistee peab vastama evakuatsioonitee nõuetele.
ei ole vaja. Käsipuud on vajalikud siseruumides mõlemal pool ning väljas juhul, kui panduse pealispinna kõrgus erineb ümbruse tasapinnast. Pandus peab olema piiratud vähemalt 70 mm kõrguse äärisega. Panduse pikikalde puhul kuni 6% on vajalik sirgpanduse puhul vähemalt 1,5 m (soovitav 2,0 m) pikkune ja keerdpanduse puhul vähemalt 2,0 m (soovitav 2,5 m) pikkune puhkemade, kõrgustel kuni 480 mm, 960 mm jne iga kuni 6,0 m pikkuse (projektsioonis) teelõigu järel. Keerdpanduse mademe pikkus mõõdetakse siseküljelt. Käsipuud peavad jätkuma katkematult ka puhkemademetel, nii siseruumides kui väljas panduse mõlemal poolel. Panduse pikikalle võib olla kuni 6%, järsuma kaldega pandus on üldjuhul keelatud. Rekonstrueeritavate ja restaureeritavate hoonete puhul võib pandus erandjuhtudel olla 8 10%, kui teisiti ei ole võimalik ehitist kohaldada ligipääsetavaks ka liikumispuudega isikutele
üldjuhul keelatud. Ühesuunalise panduse laius on 1 meeter, kahesuunalisel 1,8 meetrit. Panduse pikikalde puhul kuni 5% vahetasandeid pole vaja. 6% kalde juures on vajalik 1,5 m pikkune puhkemade teatud kõrguste järel. Trepil ja pandusel peab olema tagatud ohutu liikumine. Katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu on vajalik nii siseruumides paiknevate treppide kui välistreppidel. Käsipuu või barjääri kõrgus peab olema vähemalt meeter mademe põrandast või astme esiservast. Kui kukkumisvõimaluse sügavus on maksimaalselt 3,5 m või trepikäikude vahelise ava laius kuni 400 mm võib käsipuu ülaserv olla 900 mm kõrgune. Lasteasutustes on minimaalseks käsipuu kõrguseks 1,3 m. Laste käsipuu kinnitatakse 0,5 m kõrgusele trepiastmest või kaldteest. Juhul kui trepikoja aken paikneb trepist või mademest madalamal, tuleb aken kaitsta 1.10m kõrguse piirde või käsipuuga.
annaabi.ee 
