Lammi- e. Luhaniit Lammi- e. Luhaniit Eesti luhaniitude üldpindala 27 584 ha Kooslus ei ole kaitse all Viljakad mullad (Fosfor) Kooslust ohustab pajuvõsa pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea
.............................................9 Lausete näide Inteli protsessori assemblerkeeles.....................................................................11 Kasutatud kirjanudus...............................................................................................................13 2 Assembler Assembler on teise põlvkonna madaltaseme programmeerimiskeel, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks. Assemblerkeeles on masinakäskude kahendkoodid asendatud mnemokoodidega ehk mnemooniliste tähistega. Näiteks 11110111xx100xxx, kus x-id tähistavad operandide aadressi arvuti mälus. Seega on assemblertranslaatori töö päris lihtne, see peab jaotama mälu instruktsioonidele ja andmetele, lisaks tõlkima iga muutuja ning sümboli masinkoodi
süsteemi funktsioonide kasutamiseks programmis, näiteks Java API kirjeldab keeles Java olemasolevaid funktsioone (konkreetselt Java puhul on need jagatud pakettidesse ja klassidesse, aga sellest hiljem...). Programmeerimiskeeltest Eesmärk: mitte töötada riistvara terminites, muuta programmeerimine universaalseks (sõltumatuks konkreetsest arvutitüübist). · masinkood - konkreetse protsessori käsud kahendkujul, elektroonika tase · assembler - madaltaseme programmeerimiskeel, käskude koodid on mnemoonilised (näit. ADD, DIV, MOV, ...), operandide ja aadresside jaoks saab kasutada nimesid, saab deklareerida andmeid, programmi võib varustada kommentaaridega, ... · universaalsed programmeerimiskeeled (ei sõltu protsessori käsustikust) e. kõrgtaseme keeled, saab liigitada paradigma alusel · keskkonnad tööks valmiskomponentidega, võimaldavad "liimida" valmiskomponendid tervikuks
programmeerimisel releeskeemina kujutab juhtimisprogramm endast lihtsamal juhul ekeltriskeemi analoogi, kus skeemi vasakpoolne siin on piltlikult ühendatud toiteallikaga ja parempoolne siin korpusega, ning nende vahel on ühendatud elektriahelad. Võimaldab esitada keerukaid algoritme ning seda on mugav kasutada tarbijatel, kes on harjunud lugema ja koostama releeautomaatikaskeeme. 2. Käsulistina programmeerimine kujutab endast madaltaseme keeles programmeerimist. Programm esitatakse tekstiliste käskude jadana. Kasutatavate käskude arv on suurem kui teistes keeltes. Paljud graafilistes keeltes ühe plokina esitatud toimingud tuleb realiseerida mitme käsuga. 3. Programmeerimine käskudes STL (Statement list) – antud moodust on mugav kasutada nendel spetsialistidel, kes omavad eelnevat programmeerimisalast kogemust. 4. Loogikaskeem – põhielemendiks on loogikaelement, sisendid paiknevad
Programmiks nimetatakse käskude jada , mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Iga programmi kasutamine algab selle käivitamisega ja lõpeb selle sulgemisega. Arvutiprogrammid jagunevad kaheks: süsteemitarkvara (system software) ja rakendustarkvara (application software). 1.1 Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara koosneb madaltaseme programmidest, mis suhtlevad vahetult arvuti protsessori jt. osadega. Süsteemitarkvara koosseisu kuuluvad peale op.süsteemi ka teenindus- ja iseseisvad abiprogrammid. Nende abil täidetakse mitmesuguseid süsteemisiseseid funktsioone. Draiverprogrammide ülesandeks on arvuti sidumine ja sobitamine mitmesugust tüüpi välisseadmetega: klaviatuur, monitor, printer, hiir aga ka võrgutöö ja multimeediaseadmete rakendamine.
* Planeerimine: -) Strateegia mis on koguaeg püsiv nt. ründav või kaitsev või vahepealne. -) Taktika kes ja kus seekord on (konkreetsem strateegia planeerimine). -) Plaan kui on mingi olukord, siis kes mida täpselt teeb. * Ettevõtluse/Kapitalismi püramiid: -) 1 CEO - peajuht -) Tippjuht (natuke rohkem) juhib keskastet teeb strateegia (palju analüüsi ja nägemus). -) Keskastme juht juhib madalatastet teeb taktika (lähtub konkreetsest situatsioonist). -) Madaltaseme juht/vahetuse vanem juhib töötajaid teeb just tänase plaani. -) Töötajad/spetsialistid see kes töö ja täidab plaani. *) Bürokraatia kui ettevõttes on väga palju erinevaid astmeid ja sa pead ronima mööda redeleid, et lõpuks kuskile kohale jõuda igal töötajal on oma paar väikest ülesannet ja, et midagi muud teha, on vaja kellegi teise luba Max Weber mõtles välja. * Ettevõtete positsioneerimine: -) Ründav ettevõtja ehk kullaotsija:
PASCAL 1. loeng. Looja - N. Wirth, nimi B. Pascali (1623-62) järgi. + Üldotstarbeline, hästi õpitav ja õpetatav, head stiili õpetav, kergesti loetavad programmid. Struktuurprogrammeerimise klassikaline keel. - Standardis puuduvad madaltaseme vahendid jms. -> suhteliselt aeglane programm, arvutist "viimast võtta" on raske/võimatu. Enamlevinud IBM PC-tüüpi arvuteil (Turbo Pascal, Object Pascal (Delphi) jm), kuid ka UNIX ja VAX süsteemides. SUN-i Pascal (meie töövahend) - üldiselt standard-Pascal. Märkus edasijõudnutele. moodulitehnika (UNIT) sellisel kujul ei tööta. andmetüübid - standardsed + string ja alpha. (string - 255 sümbolit, alpha - 10 sümbolit ) Üldised juhised: ·programm koosneb lausetest
kasutajasõbralik. Arvutiprogramm tuleb transleerida (virtuaalmasina puhul interpreteerida) masinakoodi. 69. Assemblerikeelse programmi transleerimine masinakeelde (praktikum). Assamblerikeelne programm (masinast sõltuv madalataseme keel) -> assambleri programm (transleerimine) -> masinakood. Translaatorina kasutatava programmi ülesanne on lähtekeelse, kas masinast sõltumatu kõrgkeelse või sõltuva madaltaseme keelse, programmi teisendamine masinakeelde. 70. Pseudokäskude (direktiivide) kasutamine kompilaatori ohjel (praktikumis kasutatud simulaatori näitel). Assemblerikeeles kasutatakse lisaks masinakäskudele veel ka pseudokäske ehk direktiive. Direktiivid muudavad assemblerikeelse programmi kasutamise mugavamaks. Pseudokäsud annavad assemblerile täiendavat infot, kuid nad ei genereeri koodi. Oma funktsionaalse otstarbe järgi võivad direktiivid olla jaotatud
eth0 193.40.10.135 ether 00:80:AD:B7:EC:1F C eth0 Etherneti ja teiste juba füüsiliselt tasemel pakettsidet kasutavate võrkude korral on IP pakettide edastamine triviaalne (pakett paigutatakse füüsilise võrgu kaadri andmeossa ning päisesse paigutatakse vastava protokolli tunnusnumber). Ainus keeruline probleem tekib sellega, et igal selles võrgus oleval arvutil on vaja teada, millisele IP aadressile milline madaltaseme võrgu aadress vastab. Variant oleks see igale võrgus asuvale masinale käsitsi selgeks teha, kuid see muudab võrgus muutatuste tegemise tülikaks. Appi tuleb ARP (mis ei ole sugugi limiteeritud ainult IP-le). See on äärmiselt lihtne protokoll, mis koosneb päringust ja vastusest - kui arvuti A tahab arvutile B saata IP paketti, siis saadab ta võrku levipaketi ARP protokolli päringuga, kus ta soovib teada kelle IP aadress on B. Arvuti B saadab see
suurem kui eest. (OSI vorguseadmes lubatud (MTU) siis vorguseade 4.kiht).Sageli moeldakse transpordiprotokolli all fragmendib ehk ka transporditeenuseid kuhu kuulub andmepakette Ülessanne aadressisidumisest: Kohtvõrgus on 10 uhest vorgusolmest Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe teise liigutav madaltaseme andmelingiprotokoll marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla mis tegelikult on OSI marsruuteri ARP tabeli (aadresssidumise 2.kihis.Andmelingiprotokoll vastutab selle eest et tabeli)maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP vastuvoetud v.4? andmed oleks tapselt samad mis valja saadetud. (asunkroonedastuse Kuna IPv4 on 32bitine ehk 4baidine aadress ja
Macintosh. 1.2.1.3 Populaarsed tarkvararaken- dused ja nende kasutamine: tekstitöötlus, tabelitöötlus, andmebaasid, esitlus, e-post, veebisirvimine, fototöötlus, arvutimängud. 1.2.1.4 Operatsioonisüsteemide ja rakendusprogrammide erinevused. Rakendus, rakendusprogramm (application) rakendus on lõppkasutaja tarbeks kirjutatud iseseisev terviklik programm. Tarkvara võib jaotada kahte rühma süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb madaltaseme programmidest, mis suhtlevad vahetult arvuti protsessori jt. osadega. Siia kuuluvad opsüsteemid, kompilaatorid ja utiliidid arvutiressursside haldamiseks. Rakendustarkvara ehk lõppkasutajaprogrammid nagu andmebaasiprogrammid (nt MS Access), tekstitöötlusprogrammid (nt. MS Word), tabelarvutusprogrammid (nt. MS Excel) jne suudavad arvutiga suhelda ainult üle opsüsteemi ja süsteemiutiliitide.
annaabi.ee 
