Itaalia on tüüpiline vahemerelise kliimaga riik. Itaalia asub Lõuna-Euroopas, Vahemere ääres. Ta hõlmab Alpi mäestiku lõunapoolse osa, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia ja Sardiinia ning hulga väiksemaid saari. Itaalia piirneb loodes Prantsusmaaga, põhjas Shveitsi ja Austriaga ning kirdes Sloveeniaga. Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega. Tasasem on Itaalia põhjaosas asuv Po jõe org, mida kutsutakse ka Lombardia madalikuks. Apenniini poolsaarel ja teda ümbritsevatel saartel valitseb kuiv lähistroopiline kliima. Kuival suvel tõuseb temperatuur juulis 23° kuni 28°C-ni. Talviti, kui langeb suurem osa aastasest sademete hulgast, langeb õhutemperatuur 2° kuni 12°C-ni. Keskmine sademete hulk on 1000 mm aastas. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid.
Selle serval, Boliivia piiril, paikneb Titicaca järv. Sierras on troopiline kõrgmäestikukliima ( temperatuur põhjaosas 12-16 ja lõunaosas 5-9 C°, sademeid 700-1000 mm/a). Kõrglavamaade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets (sademeid kuni 3000 mm). Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast ja jaguneb niiske ekvatoriaalse kliimaga (24-27 C°) ja paljude jõgedega Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks (Montana), mida katab selva. Peruu suurimad jõed kuuluvad Amazonase jõestikku, seal asuvad ka Amazonase lähtejõed Maranon ja Ucayali. Loodusvarade poolest on Peruu rikas: leidub naftat, maagaasi, vase-, tsingi-, plii-, raua-, vismuti-, hõbeda-, jmt. metallide maaki ning energiarikkaid jõgesid. Peruus on 5 rahvusparki: Cutervo, Manu, Cerros de Amotape, Tingo Maria ja Huascaran. ( Viide : ,,EE 7 NÕUK RAH" ) KASUTATUD MATERJALID http://en.wikipedia
Lisaks ei tohi püüda kala alal kus see ei ole lubatud, põhjuseks on kalapüüdja enda tervis ja ohutus kui ka looduse rikkumine. Kala söömine ning kalandus on vägagi populaarsed tegevused Saksamaal. Saksamaal töötab üle 46 000 inimese kalandusega seotud tööalal. Kalanduse hooaeg kestab alates 1.01 kuni 30.05. 5 1.3 Metsandus Saksamaa kuulub valdavalt parasvöötmesse. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja- Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt oli Saksamaal lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga
· Sierra lääneosas kõrguvad liustikurohked ja seismilised Lääne-Kordiljeerid (seal asub ka Peruu kõrgeim tipp Huascaran, 6769 m). Neist idas paiknevad Kesk- ja Ida- Kordiljeerid. · Lõunaosas moodustavad omavahel liitunud kõrglavad sisemaise kiltmaa Puna. Kõrglavade põhjaosas on rohtla, lõunaosas poolkõrb. Ida-Kordiljeeride tuulepealseil idanõlvul kasvab vihmamets. · Oriente hõlmab üle poole Peruu pindalast. Ta jaguneb Amazonase madalikuks ning Andide eelmäestikuks. Mets katab 51% Peruu territooriumist. Peruus on kokku 460 liiki imetajaid, 695 liiki pesitsevaid linde, 347 liiki roomajaid ja 352 liiki kahepaikseid. Peruus elab 315 liiki kahepaikseid: päriskonnalisi on 297, sabakonnalisi (salamandreid) 3 ja siugkonnalisi 15. 364 roomajaliigist on 185 maod, 158 sisalikud, 16 kilpkonnad ja 5 krokodillilised. Peruu linnuriik on maailma kõige liigirikkam. Umbes 3300 neotroopilisest
Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks. Läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas. Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini. Mägiseks Atlandi rannikuks. Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks. Kanada Arktika saarestikuks. Kordiljeerid. Suure järvistu jagunemine. Loomastik. Põhja-Ameerika loomastik on väga liigirikas ning Kanada levinumad loomad on grislid, karibud, hundid, koprad, rebased ja esineb ka ursoneid. Okassiga. Urson. Karipuu. Grislid. Looduskaitse. Kanadas on haruldase looduse kaitseks loodud kokku 38 rahvusparki ja looduskaitseala. Rahvusparkide ja looduskaitsealade all on 224 466 km² ehk üle 2% Kanada pindalast. Vanim on 1885
talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see-eest soojem. Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja-Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Saksamaal on metsi majandatud
tänu Kanada Arktika saarestikule. 2 PINNAMOOD: Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. Vähene rahvas, kes seal elab, tegeleb kala- ja hülgepüügiga ja karusloomade küttimisega. Levinuimad loomad selles karmis kliimas on muskusveised ja karibud. KLIIMA: Enamus Kanadast asub parasvöötmes, põhjapoolsed alad paiknevad lähisarktikas ning osa territooriumist koguni arktilises vöötmes. Seetõttu on ka temperatuurid riigi erinevates piirkondades väga erinevad. Jaanuari keskmiseks temperatuuriks on riigis 15
1828, mil peeti rahukõnelused Brasiilia ja Argentiina vahel Seal on konstitutsiooniline demokraatia, mil president on nii riigipea kui ka valitsuse tähtsaim isik Kultuur: Mitmekülgsus on rahvuslike traditsioonide märksõnaks Palju sajandeid vanu kindluse varemeid, mis peidavad endas iidset arhitektuuri ja ajalugu Tango on üks armastatumaid tantse Tango, candombe ja murga on kolm põhilist muusikastiili Loodus: Põhjaosa on lainjas platoo, mis läheb üle La Plata madalikuks. Atlandi ookeani laguunidega rannikutasandiku muudavad mitmekesisemaks 100150m kõrgused mäed. Maa kõrgeim punkt on Cerro de la Animas 501m. Huvitavaid fakte: Rahvastiku etnilisest koosseisust on 88% eurooplasi Väikseim sündimus LadinaAmeerikas Keskkonnakaitse suurim probleem on jõgede suurenev reostus Ajakirjanduses tagab põhiseadus täieliku sõnavabaduse Keskmine eluiga on 72.a, see on selle piirkonna pikim Pealinn: Venezuela Caracas Rahvaarv: 28,1 mln
Kaljumäestik. Pinnamoe järgi saab Kanada jaotada 6-ks osaks: Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaaks, sellest läände jäävaks Suureks Saskatchewan ja Manitoba tasandikuks, mis kõrgeneb aegamööda lääne suunas, Kordiljeerideks, mis on valdavalt 2000-3000 meetrit kõrged, kuid mille kõrgeim ja ühtlasi ka Kanada kõrgeim tipp Mount Logan ulatub 6050 meetrini, lisaks veel mägiseks Atlandi rannikuks, Suure järvistu ja St. Lawrence'i jõe äärseks madalikuks ning Kanada arktika saarestikuks. 1.3.2 Kliima Kanada põhjapool paikneb jahedas polaarses ja lähistroopilises, lõunapool jaheda kliimavöötmes. Sisemaal on talv külmem ja pikem kui rannikul, temperatuur on tunduvalt alla 0°C, lumikate on paks; suvi on soojem. Vaikse ookeani rannikul Vancouveri ümbruses on talv kõige soojem, vaid harva langeb temperatuur alla 0°C. Enamus Kanadast asub parasvöötmes, põhjapoolsed alad
annaabi.ee 
