teesklus ja eneseiroonia. Vihalemma luulet iseloomustavad rahvalikult tabav huumor Isegi ekstaasis ei samasta lüüriline tegelane end näiteks jumalaga, koguni mitte normaalse inimesega, vaid peab paremaks olla joodik, nukk, veider loomake, ussike või isegi hapukurk. Selle poeetika lahutamatuks osaks on eri liiki koomikavõtted, sageli üsna jantlikud ehk burlesksed, mille olemuseks on alati millegi kõrgemalseisva madaldamise tung. Esimesed värsid ilmusid 1936. aastal "Loomingus" Eestis on Arno Vihalemm avaldanud luulet "Kodumaa" lisana vihikus "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) ja valimikus "Lugemik" (1991). "Kaja kivi südames" (1954) "Marionetid" (1958) "Consolationes" (1961) "Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli" (1965) "Tsooloogia ehk ingel lindudega" (1966) "Ühe keelega kannel" (1979) "Viis on viis" (1986)
konsonantide järgnevust, näiteks aja-grmas: pa-sa-ma-ni-ga ja ri-dha13 (euroopalikult siis vastavalt p4-de järgnevus ja siis üks p5). Grma süsteemis olid ainult ga, ni ja pa vajalike kõrguste järgnevustega, et olla skaalad. Kuid võis ka ülejäänud helikõrgusi kõrgendada ja madaldada, et saada vajalik tulemus: antara ga tähendas helide kõrgendamist, kkal ni madaldamist ja helikõrguste madaldamise ja kõrgendamise protsess kokku oli svara-sdhrana.14 3.2 Rga Rga on klassikalise India muusika keskne element. Kuigi igale rgale on iseloomulik helirida ja struktuur, ei ole India rgad kõrvutatavad läänelike laadidega, sest sisaldavad veel palju enamat. Muusikud esitasid rgasid, mis olid inspireeritud hetkest ja rgade valik sõltus päeva osast, meeleseisundist ja/või esteetilistest eelistustest.15 Rgat esitades on oluline nii
omama remanentsi; ergutus- mähis peab olema ühendatud nii, et selle mähise magnetvoog ühtiks suunalt remanentsi magnetvooga; ergutusahela takistus peab olema väiksem kriitilisest; ankru pöörlemiskiirus peab olema suurem kriitilisest. Väliskarakteristik (joonis 5.8) ei ole nii jäik. Põjuseks on peale ankru- reaktsiooni ja pingelangu ankruahelas veel pinge madaldamise tagajärel tekkiv ergutusvoolu nõrgenemine. See seletab asjaolu et koormustakistuse vähen- damisel vool kasvab ainult kriitilise piirini ja sealt edasi takistust vähendades väheneb ka vool. Seega ei ole koormustakistuse järkjärgulise vähendamisega seotud lühis G-le ohtlik. Kuid järsul lühisel ei jõua G magnetsüsteem kohe demagneetuda ja lühisvool saavutab ohtliku väärtuse 8-12In. Voolu järsul
aeglustub. G küllastub. Endaergutus on võimalik järgmistel tingimustel: masina magnetsüsteem peab omama remanentsi; ergutus-mähis peab olema ühendatud nii, et selle mähise magnetvoog ühtiks suunalt remanentsi magnetvooga; ergutusahela takistus peab olema väiksem kriitilisest; ankru pöörlemiskiirus peab olema suurem kriitilisest. Väliskarakteristik (joonis 5.8) ei ole nii jäik. Põjuseks on peale ankru-reaktsiooni ja pingelangu ankruahelas veel pinge madaldamise tagajärel tekkiv ergutusvoolu nõrgenemine. See seletab asjaolu et koormustakistuse vähen-damisel vool kasvab ainult kriitilise piirini ja sealt edasi takistust vähendades väheneb ka vool. Seega ei ole koormustakistuse järkjärgulise vähendamisega seotud lühis G-le ohtlik. Kuid järsul lühisel ei jõua G magnetsüsteem kohe demagneetuda ja lühisvool saavutab ohtliku väärtuse 8-12I n. Voolu järsul tugevnemisel tekib
Lihtlauseline, palju asesõnu ja sidesõnu, palju slängi ja ropendamist. Tema põhijooneks on minimalism. Madaldab tihti ülevat, nt abielu ja sünnitust. Seda oma novellis ,,Kõhuvalu" kirjeldatakse sünnitamist ilma igasuguse metafoorikata, häbita. Anatoomiline kirjeldus, palju kehavedelikke. ,,Pori" väändunud inimsuhted, hüsteerilised, vägivaldsed. Väiklust, kadedust. Rõhutab inetuse esteetikat. Eemaletõukavad konfliktid, vastikud räpased ruumid. Sauteri puhul on üleva madaldamise haripunkt ,,Lauakõne" pühendatud vabariigi aastapäevale. Palju roppusi. Raul Meel trükkis ära sini-must-valgele selle, palju poleemikat. 9. Tõnu Õnnepalu loomingu põhiteemad ja kujundid. Piiririigi võiks lugeda osaks triloogias. Peale seda ilmuvad romaanid Hind ja Printsess. Kõik kolm käsitlevad sarnaseid teemasid ning kasutavad ühtset kujundisüsteemi. Üsna sarnased probleemid, üsna sarnane loogika. ,,Piiririik": Ida-Lääne problemaatika
Tugijalg=tõukejalg – koormatud, tõukeks valmistuv ja tõuget sooritav jalg. Vabajalg=hoojalg – tõuke lõpetanud, koormusest vaba ette pendeldav jalg. Libisemine – suusa/suuskade edasiliikumine lumel. Vaba libisemine – libisemine inertsi- või raskusjõu mõjul lihasjõudu kasutamata. Triivimine – libisemine paralleelsetel suuskadel külgsuunas. Kergendus – suuskadele mõjuva surve vähendamine kehaasendi kiire madaldamise või kõrgendamisega põlvedest. Kergendus alla- asendi madaldamine kiire kägardamisega. Kergendus üles – jalgade kiire sirutamine. Suusatalla pidamisala – klassikalise tehnika suusa talla keskosa, mis klassikalise tõuke sooritamiseks kaetakse pidamismäärdega, surutakse vastu lund jalatõuke hetkel. Suusatalla libiala – uisutehnika suusa puhul kogu talla pind, mis lund puudutab; klassikalise tehnika suiusal libisemise ajal lund puudutav pind suusatalla ees- ja tagaosas. 3.2
Valdavalt lüürile luule suurte metafooridega ja elukunstiga täidetud. 2. 70-80ndad aastad - tähendab kõige otsesemalt lüroeepilist stiili, tekstid muutuvad pikemaks. Rangevormilised pikemad värsslood. Sageli kodukandi Simuna lood argielu juhtimised lugude aineks. Võib öelda, et klassikaline stiil, aga sinna tulnud nihe, kerge humoristlik nihe või nihe, mis tuleb Runneli loominguga (aine mõtisklemiseks stiili sihiliku madaldamise üle). nt luuletus "Tädi ja karu" 3. hilisem luule - reguleerimine tuleb välja. 60ndate algul ilmub klassikalist loodusluulet ja tugevat traditsiooni, ühtäkki luule läheb lühemaks, vabavärsiliseks. Luule pikkus võib olla ka 1-2 rida. Killulisus huvitav, sest lüroeepiline alge ei kao ära. See on ilmne vastuolu, kui me midagi jutustame, vajame ruumi ja tekstid pikemad. Ta jutustab lakooniliselt, pigem välksähvatuste kaudu lühikesi lugusid. Minimalism
annaabi.ee 
