keskkond, milles erinimelise laengukandjate tihedus (n) on võrdne. Mida kõrgem on plasma temperatuur, seda suuremad on osakeste kiirused. Maailmaruumis on 99,9% plasma-olekus, kusjuures tihedus võib muutuda väga suures vahemikus, Näiteks: tähtedevahelises ruumis n=1 m-3 ja tahkes kehas n=1028 m-3, tähtede sisemuses on tihedus veelgi suurem. Maal tekib plasma harmooniline gaaslahenduses (kaar- ja huumlahenduses). Eristatakse madalatemperatuurilist (to < 105 K) ja kõrgetemperatuurilistes lahendusplasmat (t o 10 5- 10 8 K). Madalatemperatuurilise plasma komponentide keskmine energia on erisugune, niisugune plasma ei ole termodünaamiliselt tasakaalus. Madalatemperatuurilist plasmat kasutatakse lahenduslampides ja gaaslaserites. Madalatemperatuurilises plasmas kiirenevad heterogeensedreaktsioonid, kasutatakse pindade töötlemisel, modifitseerimisel ja kilega katmisel.
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse
Geotermaalenergia Geotermaalenergia on maapõue energia ehk Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Tegemist on soodsa ning taastuva energialiigiga, mis on arenenud riikides kõrgelt hinnatud ressurss. Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Kõrgetemperatuurilise geotermaalenergia potentsiaali Eestis uuritud ei ole, kuigi mitmed suurriigid rakendavad seda edukalt soojusenergia ja elektri tootmiseks. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on raske kätte saada
Peale jaama rajamist on energia tootmine odav ja lihtne Kui geotermaalenergiat hakataks laialdaselt kasutama, siis leevendaks see suuresti globaalset soojenemist Tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral Puudused Kasutusala piiratud Jooksvad kulutused energiatootmisele suured Energia transportimine kulukas Jaama rajamine on kallis ja keeruline Puurimine vabastab maas olevaid kasvuhoone gaase Geotermaalenergia Eestis Eestis on võimalik madalatemperatuurilist geotermaalenergiat rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Eestis on olemas ressurss madalatemperatuurilise geotermaalse energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta.
tuule, mandrijää või voolava vee poolt setitatuna. 23. Mis on moreen ? Moreen on mandrijää või jääliustike sete, mis jääb jää sulamisel maha sorteerimata materjalina. 24. Nimeta orgaaniliste setete tüüpilised esindajad. Turvas tekib taimejäänuste massilisel kuhjumisel ja osalisel kõdunemisel küllaldase vee ja vähese õhu tingimustes. Pruunsüsi kujutab endast turba madalatemperatuurilist söestumisprodukti. Kivisüsi tekib pruunsöe edasisel söestumisel kõrgema temperatuuri (u. 300 kraadi) ja suurema rõhu juures. Eriti kõva ja tugeva metallilise läikega kivisüsi on antratsiit. Põlevkivi kildalise ehitusega savikas või karbonaadirikas õhukeste kildudena kergsüttivat kivimit. Ta esineb tavaliselt teistes settekivimites vahekihtidena. 25. Nimeta biokeemiliste setendite tüüpilisemad esindajad. Lubjakivi, dolomiit, mergel
66. Väikeste Al- ja Cu- sulamite masstootmine Väikeste Al- ja Cu- sulamite masstootmiseks kasutatakse kokillvalu meetodit. Kokill ehk metallvorm on lahtivõetamatu või lahtivõetav valuvorm, mis valmistatakse malmist, vahel ka tööriistaterasest. Seda meetodit kasutatakse piiratud massiga (mõnisada kg) valandite tootmiseks suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallidest (Al-, Mg-, Cu-sulamid). 67. Ferriidid Ferriidiks nimetatakse süsiniku tardlahust -rauas. Eristatakse madalatemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahutuvus 727 kraadi juures 0,02 %, toatemperatuuril 0,01%) ja kõrgtemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 0,1%). 68. Tootmise mehaanilised meetodid Pulbrite tootmisel on mehaanilisteks meetoditeks: 1.Peenestus, jahvatamine ja 2. Sulametalli pihustamine. Saadud pulbri koostis ei erine lähtematerjali koostisest. 69. Virnvormimine Virnvormimine on üks masinvormimise tehnoloogia viis. Vorm koostatakse mitmest eraldi
Hügieeni- ja tuleohutusnõuded ei luba korterite- vahelist õhu ringlust. Õhküttesüsteemi omadused on: • ruumis tekkinud soojust saab ümber jagada, näiteks päikesepoolsest toast varjupoolsesse, 74 • süsteemi on lihtne lisada õhupuhastus, -niisutus, -jahutus, • lihtne on lisada soojustagastit, • küttesüsteemi lekked ei ole nii tülikad kui vesiküttel, • kalorifeeris võib kasutada madalatemperatuurilist soojuskandjat, näiteks soojuspumbast saadut. 5.3. Õhutorustike arvutus Ventilaator töötab koos õhutorustikuga, millel on analoogia elektrivõrguga. Ventilaatori valimiseks on vaja teada tootlikkust, mille võib võtta võrdseks õhuvahetusega, ja ventilaatori poolt arendatavat rõhku. Vajalik rõhk koosneb õhutorustiku staatilisest rõhukaost ja vabarõhust (dünaamilisest rõhust) (joonis 5.7).
54. Sulaterase gaasiliste lisandite sisalduse vähendamine? Mitte soovitud lisandid tuleb suunata metallist räbusse 55. Miks on oluline terase desoküsdeerimis periood? On vajalik hapniku eemaldamiseks sulametallist 56. Vase tootmine- 90% vasest toodetakse pürometallurgiliste meetoditega (maak rikastatakse flotatsioonmeetodil) ja 10% hüdrometallurgiat kasutades (vask viiakse lahusesse väävelhappe abil) 57. Ferriidid- on süsiniku tardlahus rauas. Eristatakse madalatemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 727C juures 0,02%, toatemp 0,01%) ja kõrgtemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 0,1%). 58. Terasetaandamine astme järgi- 59. Pulbermetallurgilised materjalid- 60. Rasksulavad materjalid- Ti, Zr, Hf, V, Nb, Ta, Mo,W, Re; karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid, ränikarbiid, räninitriid, alumiiniumnitriid, boorkarbiid 61. Mida kujutavad endast rasksulavad ühendid
temperatuur madal ja ei ületa 60°C ka kõige niiskema kütuse korral. Seega on veeaurude kondenseerumine gaasikäikudes väävliühendite puudumisel erandlik, kui aga veekile ikkagi tekib, leiab aset intensiivne korrosioon vees lahustunud hapniku toimel. SO2 ja SO3 sisaldus suitsugaasis tõstab kastepunkti temperatuuri kuni 100 120 °C. Kondenseerunud veeaurud koos SO3-ga annavad küttepinnale väävelhappe, mis mõjub metallile eriti korrodeeruvalt. Madalatemperatuurilist korrosiooni aitab ära hoida kastepunkti tekkimist soodustavade konstruktsioonide ja reziimide vältimine. Veeauru kastepunkt normaaltingimustel on 50°C. Korrosiooni vältimiseks panna kaloriifer, et vee temperatuuri tõsta. 27. Eestis kasutatavad loomuliku ringlus e g a tööstusk atlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2
temperatuur madal ja ei ületa 60°C ka kõige niiskema kütuse korral. Seega on veeaurude kondenseerumine gaasikäikudes väävliühendite puudumisel erandlik, kui aga veekile ikkagi tekib, leiab aset intensiivne korrosioon vees lahustunud hapniku toimel. SO2 ja SO3 sisaldus suitsugaasis tõstab kastepunkti temperatuuri kuni 100 120 °C. Kondenseerunud veeaurud koos SO3-ga annavad küttepinnale väävelhappe, mis mõjub metallile eriti korrodeeruvalt. Madalatemperatuurilist korrosiooni aitab ära hoida kastepunkti tekkimist soodustavade konstruktsioonide ja reziimide vältimine. Veeauru kastepunkt normaaltingimustel on 50°C. Korrosiooni vältimiseks panna kaloriifer, et vee temperatuuri tõsta. 27. Eestis kasutatavad loomuliku ringlus e g a tööstusk atlad Kah e trumliga püstv e etoruk atlad: DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 5
katlavahi. Utilisatsioonikatelde ekspluateerimisel tuleb silmas pidada selle katlatüübi mõningaid iseärasusi. Utilisatsioonikatelde ettevalmistamisel peab kontrollima gaasisiibrite asendit, nende ajamite ja servomootorite korrasolekut. Kui utilisatsioonikatel omab möödavoolu gaasikäiku (baipass), on peamasina madalatel koormustel otstarbekas heitgaasid suunata katlast mööda, kuna nii välditakse küttepindade kiiret saastumist tahmaga ja heitgaaside madalast temperatuurist tingitud madalatemperatuurilist korrosiooni väävelhappe väljakondenseerumise tõttu küttepindadele. Utilisatsioonikatelt võib veega täita nii seisva kui töötava peamasina puhul, tsirkulatsioonipumbad on soovitav töösse rakendada peale peamasina käivitamist. Katla töö ajal tuleb perioodiliselt kontrollida veetaset aurukollektoris või –separaatoris, auru ja toitevee rõhku ja temperatuuri, heitgaaside temperatuuri enne ja peale katelt, gaasitrakti takistust ning vee kvaliteeti
· viskoossus ja selle sõltuvus temperatuurist; · väävlisisaldus; · kerge vedelkütuse temperatuurikindlus kasutamiseks suve või talvetingimustes, kusjuures talvekütuse korral peaks olema antud minimaalne temperatuur, mille juures kütus pumbatav on; · leektäpp jt. Väävlisisaldus pakub kütuses huvi eelkõige väävliheitmete tekkimise seisukohalt, kuid kõrgema väävlisisalduse korral võib mõjutada ka madalatemperatuurilist korrosiooni suitsu- käikudes ja korstnas. Kuna kloor võib samuti põhjustada küttepindade korrosiooni, siis on 15(113) Villu Vares Energia ja keskkond oluline teada ka kütuse kloorisisaldust. Kloorisisaldus võib probleeme põhjustada näiteks okaspuu hakke põletamisel, kui okaste osatähtsus kütuses on suur. Rangemate
katusel kokku ja juhitakse vesi-vesi tüüpi soojuspumba primaarpoolele ühendatud õhk-vesi soojusvahetisse. Pumba primaarkontuuris ringlev soojuskandja on vesi- glükooli lahus. Soojuskandja juhitakse hoone katuselt soojussõlmes paiknevasse soojuspumpa, mis toodab sooja tarbevett ja/või küttevett. Võrreldes eelmise lahendusega on antud juhul soojuskaod väiksemad, kuna soojuse transpordiks soojussõlme kasutatakse madalatemperatuurilist soojuskandjat. Väljatõmbeõhu kokkukogunemisest tingitud probleemid on samad mis eelmises lahenduses. Hoone katusel paigutatakse igale ventilatsioonikorstnale ventilaator ja õhk-vesi- tüüpi soojusvaheti. Kui korstnas paikneb mitu ventilatsioonišahti, siis tuleb igale kanalile paigaldada reguleerklapid. Erinevate patareide soojuskandjaks olev vesi- glükooli lahus juhitakse magistraaltorru, mis viiakse hoone keldris paiknevasse
annaabi.ee 
