Mis toob kaasa kõrghariduse taseme languse. Eliitkoolide lõpetajad lähevad välismaale kõrgharidust omandama. Lahkuvad andekamad. Hetkel on välismaal 4300-4400 eestlasest üliõpilast. Kõigi tasemete üliõpilastele tuleb seadusega luua normaalõppeaja jooksul kehtivad sotsiaaltagatised. Peame vajalikuks säilitada võimalus tasuta kõrghariduse saamiseks riikliku koolitustellimuse piires. Riik peab tagama üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele võimaluse saada madalaprotsendilist õppelaenu. Laen peab olema kättesaadav kõigile soovijatele ning vastama tegelikele õppekuludele. Riigi- või omavalitsusasutusse tööle asunud kõrgkoolilõpetanu õppelaen tuleb järk-järgult kustutada. 4.Eesti võti XXI sajandisse on pidevõpe Täiskasvanute täiend- ja ümberõpe on oluline tööhõiveprobleemide lahendamisel ning see tagab inimeste kiire kohanemise ühiskondlike ja majanduslike muutustega. Tööandja
Rakenduskõrgkoolis ja ka ülikoolis võib toimuda statsionaarne õpe, kaugõpe või eksternõpe. Rakenduskõrgkooli tegevust rahastakse riikliku koolitustellimuse ulatuses. Rakenduskõrghariduslik õppetöö võib toimuda ka ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses lähtuvalt regionaalsetest vajadustest (näiteks Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia). Riik annab kõigis kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele, magistrantidele ja doktorantidele madalaprotsendilist (5%) õppelaenu, kuid ainult stuudiumi normaalaja vältel. Uliõpilastel on õigus saada õppetoetust. Väga edukatele õppijatele makstakse ka stipendiume. Ülikoolid on põhiseaduse järgi autonoomsed, st nad võivad ise otsustada oma töö korraldamise üle. Kõiki kõrgkoole akrediteeritakse, st selgitatakse, kas antud õppekava alusel ettevalmistatud spetsialistid vastavad haridusministeeriumi standarditele. Akrediteeritud kõrgkoolide diplomeid tunnustatakse riigi poolt.
5)moodustati vallakohtud, seal 3 kohtunikku: üks valitud talupoegade poolt, üks sulaste, üks määratud mõisniku poolt, hakkasid arutama talupoegade omavahelisi probleeme. Peale nende ka kihelkonnakohtud, ühendasid mitut valda, neis esindatud nii mõisnikud kui talupojad, arutasid nendevahelisi tüliküsimusi. Mõlemas kubermangus oli mõisnikele ka häid asju krediitkassad, kust mõisnikud said võtta madalaprotsendilist laenu. Seadused anti välja, aga talupojad polnud ikka rahul, sest olid lootnud pärisorjuse kaotamist. EM talupojad olid eriti vihased, sest seal ei toimunud maade mõõtmist-hindamist. Kurnavaim teotöö oli öine rehepeks, 1805.a sügisel P-Eesti mõisates hakkasid talupojad sellest keelduma. Mõisnikud kutsusid kohale sõjaväeosad ja mõningates kohtades tekkisid suuremad konfliktid, üks neist oli Kose-Uuemõisas, kus osales umbes 100 soldatit ja 500 talupoega, midagi ei
oli ta kuni 1715. aastani. Tema käes oli reaalselt kogu võim. ,,Riik, see olen mina!" Antud on talle hüüdnimi Päikesekuningas. Usuvabadus tühistati kõik pidid olema katoliiklased. Algas uuesti hugenottide tagakiusamine. Hakati ellu viima merkantilistliku majanduspoliitikat (mida rohkem väärismetalli, seda rikkam riik. Võimalikult vähe välja ning võimalikult palju sisse!). Algas tööstuse arendamine. Eelistati luksuskaupade tootmist. Siid, ehted jne. Riik andis selle loomiseks madalaprotsendilist laenu ning monopoolseid õiguseid. Samas oli väga suur kontroll riigi poolt. Tema valitsemisajal ehitati ka Versailles' loss. Ehitamine võttis aega kuni 1661.-1682. aastani. Lossis oli 2000 tuba, kuid tegelikult oli seal kitsas, kuna sinna mahutati 20000 inimest. Privaatsust seal polnud! Kujundas ka kunstimaitset. Esines balletis. Prantsuse keele osatähtsus kasvas kogu Euroopas. See oli suur diplomaatia keel. Valgustus 1.Mis on valgustus
Ida-turismi arengut piirab näiteks nn. peamaks. Et ka mitmesugused nõukogus ja kaubanduskojad ise on alles lapsekingades, siis on olemasolevad kaubandus ja majanduskoostöö kontaktid tekkinud enamasti olemasolevate isiklike tutvuste alusel. b) Tootmist arendada muutub järjest raksemaks, sest niigi vanad seadmed ja tehnoloogiad aina vananevad, kuid nüüdisaegsemaid osta käib üle jõu. Ettevõtjatel puuduvad sooduslaenud, soovitakse madalaprotsendilist krediiti ekspordi soodustamiseks. Praeguseid arengutendentse jälgides nähakse ohtu eelkõige selles, et tootmistegevus jääb tagaplaanile ning enamus ettevõtjaid suundub järjest enam vahendustegevuse peale, mis nõuab vähem investeeringuid ja ei nõua peaaegu üldse uut tehnoloogiat. 11 c) Kaubandus-, turismi- jm. kontaktid Venemaaga oleks ettevõtjate arvates Eestile
Tähelepanu pidi pöörama tarbekaupadele, mitte sõjatehnikale. Puudus oli elementaarsetest asjadest riided, jalanõud. Vanad majandussidemed olid katkenud. Maailma majandusest jäi täielikult kõrvale Nõukogude- Venemaa. Tsaari-Venemaa oli olnud osa majandussüsteemist. Tähelepanu pidi pöörama sõjapurustuste likvideerimisele. Suured purustused olid Prantsusmaal ja ka Belgias. Inimestel oli psühholoogiline vajadus elu nautida. Kui oli võimalus midagi osta või madalaprotsendilist laenu võtta, siis seda ka tehti. Enne sõda ja pärast sõda olnud majandussüsteemid erinesid tunduvalt. Olulist rolli mängis levima hakanud tootmisviis massiliselt hakati kasutama konveierit. Algas masstootmine. Inimesed soovisid tarbida. Sele tõttu laenati palju raha. Üks osa kasutas raha tarbimisse. Üks osa paigutas raha tööstusse. Üks osa inimesi mängis börsil, soovides rikastuda. 1924.-1925. aastaks olid riigid jõudnud majandusliku heaolu perioodi.
intendandid (esindasid kuningavõimu kohapeal) jt. Ametnikkond, kelle abil kuningas oma võimu teostas, oli suhteliselt väike. Kõrgemaid ametnikke oli 1000. Neid eelistati palgata väikeaadlike või ka linnakodanike seast. 5) Kuulsaim merkantilismi esindaja Prantsusmaal oli rahandusminister Colbert, ta oli Louis XIV aegne. Tema ajal toetati tööstust tootjatele maksti preemiat, anti madalaprotsendilist laenu ja anti ka monopolõigusi (ainuõigus ühe v teise toodangu valmistuseks). Samas kontroll ja regulatsioon tootmise üle oli väga suur. Nimelt oli koostatud palju erinevaid määrusi, kuidas tootmisprotsess peaks toimuma. See oli riigi poolt väga reglementeeritud. Prantsusmaa majandusele tuli kahjuks eeskätt luksuskaupade tootmisele tähelepanu pööramine (parfüümid, meigitarbed, vaibad, pits, siid, samet). Et toorainet
annaabi.ee 
