Ka pensionärid oleks ilmselt vägagi rahul astmelise tulumaksuga. Olgugi et pensionärid pensionilt tulumaksu ei maksa ning tundub, nagu poleks neile tähtis, kas tulumaks on võrdeline - kõigil ühesuguse protsendi järgi, või astmeline - mida suurem palk, seda suurem maks, siis tegelikult huvitavad ka pensionäre tulumaksuprobleemid, sest elatusrahaga, millest enamus kulub kommunaalteenuste ja eluasemekulude tasumiseks, on raske toime tulla ning paljud pensionärid töötavad, enamasti madalapalgalistel ametikohtadel. Astmelise tulumaksu kehtestamine, õigemini küll taaskehtestamine, sest 1991.1993. aastal see Eestis juba kehtis, nõuab ühiskonnalt valmisolekut ja küpsust üksmeelseks käitumiseks. Isiklikult usun ja loodan, et meie ühiskond on selleks valmis, ning astmeline tulumaks võiks olla ka üheks võimaluseks majanduskriisist väljumiseks.
Soomes tundus hea, kuid majanduslangusega vähenes ka ehitusbuum ning välismaal töötavad inimesed said selle tõttu kindlasti suure põntsu, kui mitte oma töökoha kaotamise näol, siis kindlasti oma palganumbri vähenedes. Arvan, et vastupidiselt paljudele noormeestele võtavad neiud aega, et omandada tugevat haridus. Tänu sellele saavad nad tulevikus endale parema ning kindlama töökoha. Usun, et naised on ka vähenõulikumad võttes vastu igasuguse töö. Rohkelt naisi leidub madalapalgalistel ametitel nagu koristaja, müüja või üldse teenindusega seotud erialadel. Ajalooliselt on kujunenud nii, et mehed peavad ennast pere toitjaks ning neile ei meeldi, kui abikaasa saab rohkem palka. Seetõttu püüavad nad leida tasuvamat tööd ning igat tööd vastu ei võta. Õnneks on töötuse arv Eestis järjest kahanev. 2010. aasta IV kvartalis oli pooleteise aasta töötute arv alla 100 000. See näitab aga seda, et Eesti majandus on liikumas paremuse poole
Just töötusel on suur mõju vaesuse süvenemisel. Praegu on töötuid Eestis 110130 000, kuid kõik töötud ei pruugi endast teada anda. See tähendab seda, et veelgi rohkem peresid on vaesusesse langemas. Vaesusesse langemine ja vanemate töötus on oluline ka laste seisukohalt (4). Ema-isa töötus avaldab mõju lapse ellusuhtumisele: nad tunnevad end teistega võrreldes kehvemana. Vaesuses üles kasvanud lapsed töötavad nagu nende vanemadki, madalapalgalistel kohtadel või elatuvad riigitoetustest ning nende elu on vilets pensionieaski, kuid see ei pruugi alati nii olla. Võrreldes teiste euroliidu riikidega, eriti Põhjamaa mudeliga, kuhu tahaksime kuuluda, on meie sotsiaaltoetuste osakaal SKP-s nii madal, et see ei võimalda tööta jäänud perekonnal inimväärselt toime tulla (5). Eesti endine rahvastikuminister Katrin Saks on öelnud: ,,Vaesusest pole Eestis kombeks rääkida, sest seda ,,juhtub" kas Aafrikas või Indias
Siit tulenevalt on ettevõtjad huvitatud erioskuste ja -teadmiste alasest koolitusest, mis seovad töötajaid ettevõttega ja konkreetse tööprotsessi või sooritusega. Kuigi koolitus näib olevat väga sobilik selleks, et vähendada sissetulekute ebavõrdsust, vaesust, karjäärivõimalusi, näitavad uuringud, et koolituse sagedus ja intensiivsus vähenevad oluliselt, kui inimestel on madal kvalifikatsioonitase või nad on hõivatud madalapalgalistel ametikohtadel. Kuna ühiskonna areng on järjest enam teadmistepõhise ühiskonna suunas, siis tulevikus muutub tööjõu nõudmine järjest teadmiste-oskuste intensiivsemaks ning mitteküllaldane haridus muutub üheks peamiseks takistuseks tööturul osalemisel. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhi sõnul on Eesti senine arengumudel, mis põhineb suhteliselt odava tööjõu tekitatud konkurentsieelisel, ammendumas. Ta arvab, et Eesti kui odava tootmisega maa
kiirjusega. Vahemikul 1900 kuni 1915 tuli USA-sse üle 13 miljoni inimese. Enamus neist olid pärit Lõuna- ja Ida Euroopast. Paljud neist olid katoliku usku või juudid, mis tekitas pingeid põlistunud ameeriklaste ja sisserändajate vahel. Seda sellepärast, et põlistunud ameeriklased olid protestandid või anglosaksid. Immigrantidesse suhtuti halvasti mitmetel erinevatel põhjustel. Paljud kardsid, et uustulnukad on ameeriklastele konkurentsiks madalapalgalistel töökohtadel, teised olid pahased, et nad ei loobunud Vana Maailma tavadest ega võtnud omaks Ameerika kultuuri. Seepärast taaselustati juutide ja mustanahaliste kogukondade vastane antikatoliiklik organisatsioon nimega Ku Klux Klan mis õhutas võitlust saja protsendilise amerikanisimi eest. See organisatsioon saavutas hiilgava edu kogu Ameerikas, eriti ajavahemikus 1921-1926 ja seda põhiliselt põhja- ja kesk- lääneosariikides. Ku Klux Klani hiilgeaegadel, aastatel 1923-1924, kuulus
Makstakse suurperetoestusi, isapuhkust kui ka hüvitist iga lapse pealt, aga siiski on riigis viimastel aastatel sündimus paraku vähenenud. Me kindlustame tulevikku juba praegu, kuna osa palgast läheb pensionifondi. Kohusetundlikult makstes, ei pea me murtsema, et jääme hädaolukorras abita. Meil on vajadusel kätte saadav nii arstiabi, kui ka erinevad teised toetused. 2016. aastal püütakse eriti keskenduda madalapalgaliste toimetuleku suurendamisele. Rakendakse reform, mis annab madalapalgalistel töötajatel võimaluse saada tagasi töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks. Plaan on tõsta toimetulekutoetuse määr 130 euroni, lisaks tõuseb töötutoetuse määr 4,41 euroni päevas, st 124,25 eurolt kuus 136,71 euroni kuus (Vabariigi valitsus, 2016). Riik püüab abivajajaid võimalikult kiiresti aidata, et ka keerulisel ajal ei kaotaks inimene motivatsiooni ja püüaks võimalikult kiiresti tagasi tööturule naaseda.
Kui aga immigrante hakkas üha arvukamalt saabuma, tõusis ärevus ameeriklaste hulgas üsna mitmel põhjusel. Esiteks olid paljud uusasukad juudi või katoliku usku, mis ei meeldinud ameeriklastele, kes valdavalt olid anglosaksid ja protestandid. Osa ameeriklasi sattus ärevusse oma kultuuri ohustamise pärast; vastsed immigrandid elasid sageli enklaavides, ei loobunud Vana Maailma tavadest ega paistnud soovivat ameerika kultuuri assimileeruda. Mõned nägid uusasukates konkurente madalapalgalistel töökohtadel. 1920. aastal hakati immigratsiooni ametlikult piirama ning selleks rakendati hulk poliitilisi meetmeid, millest olulisemad olid 1924. aastal immigratsiooni kvootide seadus ja 1929. aasta määrus. Need seadusandlikud aktid piirasid oluliselt sisserändajate juurdevoolu. Immigrantide iga-aastast arvu piirati 150 000-ni, mis jagati proportsionaalselt eri rahvuste vahel, vastavalt nende rahvuskaaslaste arvule, kes 1920. aastal juba USA-s elasid.
*Tihedam seos majandusega. *Innovatsioon on oluline ka sotsiaalpoliitikas (self-care, bio hacking). Need mõjud on universaalsed, kuid mõju tugevus erineb riigiti. Heaolupoliitikate ressursid: Üldmaksud: Tulumaks *(income tax), *progressive vrs. flat rate. *madalapalgaliste maksuvabastused (Tax exemption.). Käibemaks (VAT). Sotsiaalkindlustus (Social insurance contributions- ca 70%) Payroll tax (flat, .I.e. less redistributive), Madalapalgalistel väiksemad määrad, “Lagi” kõrgepalgalistele. Tasud teenuste eest: Tax expenditures: maksude maha arvamised tax breaks/deductions, sotsiaalhüvitiste maksustamine (pensionid). Maksupoliitika ja HR suuruse seos: Kas heaolukulud “käivad läbi” riigieelarve? (USAs mitte). Kas kõrged maksud tekitavad sotsiaalse dumpingu efekti? Probleem peam. madala kvalif. tööjõu puhul (suurem tööpuudus, võimalik kolida tootmine arengumaadesse. Kas kõrged maksud võimaldavad küsida
annaabi.ee 
