Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ...
Rakud - biopolümeeridest ehitatud isepaljunevad, diferentseeruvad ja erifunktsioone täitvad mikroskoopilised mullreaktorid Prokarüootsed rakud bakterid - 1µm Eukarüootne rakk - >10µm Mullreaktor rakus toimuvad reaktsioonid, rakk on reaktor, rakus toimub ainevahetus, metabolism Madalamolekulaasete ainete metabolismi põhiblokid - nende nimed - glükolüüs, Krebsi tsükkel, hingamisahel, pentoosfosfaaditsükkel,Madalamolekulaarsete ainete metabolismi põhiülesanded: tagada erinevatest substraatidest põhimonomeeride süntees, tagadarakuprotsesside energiaga varustamineRakkudes toimuvate tähtsamate reaktsioonide tüübid: "tavalised" ensüümreaktsioonid Michaelis-Menten'i kineetika, molekulaarsed masinad: DNA replikatsioon, transkriptsioon,translatsioon, transpordiprotsessid filamentidel (kinesiin) ATP-süntaasid,lihasrakkude töö,mitoosis ja meioosis kromosoomide liikumine,viburid, ...
Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Ribonukleotiid- RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Riboos- peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. rRNA- rRNA ehk ribosoomi-RNA, kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis. Sahhariidid- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Steroidid- madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.). Transportvalk- valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. Esinevad näiteks rakumembraani koostises. tRNA- Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA molekuliga robisoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine.
fosfaatrühma liitumisel. Ribonukleotiid-biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule. Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. rRNA- rRNA ehk ribosoomi-RNA, mis on ribosoomide koostises. Sahhariid-süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Steroid-madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.). Transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest otsast teise. Esinevad näiteks rakumembraani koostises. tRNA-Transport-RNA ehk tRNA ülesandeks on mRNA toodud informatsiooni lahti mõtestamine
Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNA ja rRNA sünteeri. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y
Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNA ja rRNA sünteeri. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y
Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNA ja rRNA sünteeri. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y
Stenotoopsed on kitsa ökoloogilise amplituudiga Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis liigid (kes on kohastunud vaid kindlate, vähe lõpetab transkriptsiooni. varieeruvate tingimustega). Tertsiaarstruktuur (kolmandat järku struktuur) Steroidid madalamolekulaarsete tsükliliste biopolümeeri molekuli kõrgemat järku ruumiline lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne kuju (valkudel gloobul). ülesanne (kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.). Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad
iga geen on mõlemilt küljelt ümbritsetud teiste geenidega). Kokkupakkimist võimaldab asjaolu, et DNA koostises olevate negatiivsete fosforhappejääkide tõukumine on välditud seostumisel positiivselt laetud polüamiinidega: Spermiin H3N+ - (CH2)3 N+H (CH2)4 N+H (CH2)3 N+H3 Spermidiin H3N+ - (CH2)4 N+H (CH2)3 N+H3 Fosforhappe jääkide negatiivne laeng neutraliseerub ka seostumisel madalamolekulaarsete valgu molekulide positiivselt laetud rühmadega, mis võimaldavad seega DNA kompaktsema struktuuri teket. Selline valk on näiteks H-NS (homodimeer kahest 15,6 kDa valgust). E. coli DNAga on seotud ~20 000 sellist dimeeri. DNA struktuur eukarüootidel Eukarüootses rakus DNA on jaotunud erinevate kromosoomide vahel. Inimese somaatilises rakus on 2x23 kromosoomi, neist 2 on nn sugukromosoomid. Diploidne maisi rakk sisaldab 1010 bp st ~10m DNA. See DNA peab mahtuma raku tuumasse,
(O2, CO2), vererakud: erütrotsüüdid; leukotsüüdid; vereliistakud. Vere funktsioonid: 1.Transport 2.Miljöö. 3.Kaitse: 3.1. Kaitse verekaotuse vastu hemostaas, vere hüübimine 3.2. Kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu immunoloogiline kaitse. Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes. Vereplasma: 90-92% vesi, 6-8% vereplasma valgud, 1-2% väga heterogeenne madalamolekulaarsete ühendite grupp, millest paljud on organismi normaalseks talitluseks väga vajalikud. Vereplasma valgud: albumiinid, globuliinid ja fibrinogeen. Elektroforees on populaarne meetod valkude eristamiseks, kuid on ka teisi. Albumiinid: Homogeenne valkude grupp, mis produtseeritakse maksarakkudes, Funktsioonid: mittespetsiifiline transport, ained liiguvad vereplasmas seotuna plasmavalkude külge ning vabana; kolloidosmootse rõhu tagamine, toitefunktsioon. Globuliinid: heterogeenne valkude grupp
Stabiilne populatsioon - populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve. Stabiliseeriv valik - loodusliku valiku tüüp; säilitab ja kinnitab olemasolevaid kohastumusi, kujundab regulatsioonimehhanisme, mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega. Stenotoopsed - on kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid (kes on kohastunud vaid kindlate, vähe varieeruvate tingimustega). Steroidid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.). Stoppkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus (UGA, UAA või UAG), mis lõpetab translatsiooni. Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Südamelihas - südames võrgustikuna asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev
(3) signaalmolekuli transport märklaudrakuni Rakusisene signaaliülekanne e. transduktsioon on protsess mille käigus toimub signaali vastuvõtmine, rakusisene edaskandumine ja primaarne vastus sellele signaalile (signaali konversioon rakuliseks vastuseks) Tinglikult võib jagada kolme etappi: 1. Signaali vastuvõtmine raku pinnal spetsiifiliste retseptorite poolt; 2. Signaali edasikandumine tsütoplasmas, mille käigustoimuvad rea valkude aktiivsuse muutused ja/või madalamolekulaarsete sekundaarsete vahendusmolekulide (second messengers) kontsentratsiooni muutused; muutus raku metabolismis, funktsioonis või arengus, mille on esile kutsunud signaalmolekuli ja retseptori komplekseerumine; 3. tuumasisene etapp, mis sisuliselt seisneb geeniekspresioonimuutmises transkriptsiooni faktorite aktivatsiooni või inaktivatsiooni kaudu Signaali eemaldamine ja rakulise vastuse kadumine Kõik kirjeldatud etapid pole alati vajalikud! 2
annaabi.ee 
