teemad. 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20. saj alguse Eestis? 20. saj alguse Eestis oli võimalik õppida kunsti ANTS LAIKMAA ateljeekoolis. 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisid? Mida nad seal õppisid? Eesti kunstnikud jõudsid Pariisi, kuna 1905. aastal toimus Venemaal revolutsioon. Pariisis õppisid nad postimpressionismi ja fovismi. 7. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks sellel peridoodil? Eesti silmapaistvamaks maastikumaalijaks oli sellel perioodil KONRAD MÄGI. 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? OSKAR KALLIS (1892-1918) suutis oma pastellides luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma. 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Eesti üldsus ei suutnud veel oluliselt arhitektuuris kaasa rääkida, seetõttu
toone kanti punktitaoliste laigukestega. 6. Mille juures kasutas Toulouse-Lautrec litograafiatehnikat? Plakatite juures 7. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Söejoonistus ja graafika 8. Millised teemad olid olulised K. Raua loomingus? Rahvuslikud, eelkõige rahvaluulet ja ,,Kalevipojast" leitud teemad. 9. Kus oli võimalik õppida kunsti 20. saj. Alguse Eestis? Kunstikoolis Tallinnas ja Tartus 10. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks selle perioodil? Konrad Mägi 11. Kirjelda fovismi. Nimeta eesmärk Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte ,,komadena" nagu impressionistidel või ,,punktidena" nagu neoimpressionistidel vaid hoogsate, erineva suurustega laikudena. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. 12. Mida kujutasid ja milliseid värve kasutasid ekspressionistid?
Ruisdael Jacob Isaackszon van Ruisdael. 1628/291682 Kui 16. sajandil oli üldiselt maastik olnud üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, siis hollandlased panid 17. sajandil aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Jacob Isaackszon van Ruisdaeli (1628/91682) peetakse õigustatult parimaks ja mitmekülgsemaks Hollandi 17. sajandi maastikumaalijaks tema dramaatilise ja naturalistliku maastiku kujutusviisi ja emotsionaalse värvikasutuse tõttu. Tema meisterlik kompositsioon, täpne ja suurejooneline joonistusviis ning paks impasto muutis ka vaiksed motiivid, nagu puud või Hollandi madal maastik, põnevateks vaatlusobjektideks. Tema võimas pilvine taevas kõrgumas ähvardavalt madala maastiku kohal lisab teostele pinget ja ärevust, mis kohati ulatub traagikani. Tema töödel on sageli sümboolne või religioonne tähendus.
Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli NICOLAS POUSSIN. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli CLAUDE LORRAIN. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Maalikunsti väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi maalikunsti nimetatakse monumentaalmaaliks - kujutise suuruse ja monumentaalsuse tõttu.
Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Claude Lorrain (1600-1672) Claude Lorrain (õieti Gelée) oli üks parimaid prantsuse maalikunstnik. C. Gellée sündis 1600.aastal Lorraine'i hertsogiriigis (sealt ka tema kunstnikunimi!), mis 17. sajandi I poolel ühendati Prantsusmaaga (jääb selle kirdeossa). 1613
Prantsusmaal: pääses mõjule klassitsistlik suund mis sai tõuget renessansist ja antiikkunstist. Poussin oli klassitsistliku stiili! peaesindaja, kes kujutab sündmusi antiikmütoloogiast või ajaloost; saledaid heledapäiseid naisi antiikaegsetes rüüdes; täisvalguses. Lõi heroilise maaistikumaali!, kus kirjanik ei jälgi otseselt maastiku, vaid loob enda ideaalmaastiku võttes tegelased antiikajaloost või antiikkirjandusest.Tuntuimaks maastikumaalijaks oli Lorrain, kelle ideaalmaastikes on kaugeleulatuvad valgusesse uppuvad vaated, esiplaanil tumedad puudegrupid, sambad või varemed. Le Nain oli kolmanda e. realistliku stiili! Esindaja kujutas töötavaid või söögilauas istuvaid talupoegi. Pildid olid siirad, tõsised, peamiselt tumedates toonides, ning keldriluugivalgusega
Ateljeetöö ei rahuldanud teda enam, sest juba nüüd tõmbas teda tugevasti vabaõhumaali poole. Hiljem kohtas Monet Bazille´d, Renoiri ja Sisleyd, kellega koos ta sageli Barbizoni lähedal Chailley-en-Biere´i metsas maalimas käis. 3 KUNSTIÕPINGUD 1857-1864 1.3 Õppimine lahtise taeva all Kui Monet noorusaastatel üldse kaaluski pühendumist kunstnikukarjäärile, siis kindlasti ei tulnud tal mõttesegi hakata maastikumaalijaks. See ei tulenenud tema eelnevast tööst kunstnikuna, vaid sellest, et tol ajal ei hinnatud maastiku maale piisavalt ning nende müümine oli raskendatud. Nüüd tuli kohtumine Eugene Boudiniga 1856.aastal Monet'le ainult kasuks. Boudin, ümbruskonnas tuntud, kuid siiski vähem edukas maastikumaalija, soovitas endast 16 aastat nooremale Monet'le, et too ei piirduks ainult karikatuuridega, vaid katsetaks ka maalikunstiga.
16.Prantslased Roomas Nicolas Poussin saabus Rooma 1624. aastal ja veetis siin suurema osa oma elust. Vaimustus klassikalisest kunstist ja tegi eraklientidele palju väikesi mütoloogilisi maale. Pärast 1648. a avastas enda jaoks maastikumaali ning tegi töid, milles saavutas värvide abil oskuslikult ruumisügavuse illusiooni, kasutades figuure vaid stafaažina. Claude Gellee, tuntud ka kui Lorrain. Teda peetakse tänapäevases mõttes ühes esimeseks maastikumaalijaks. Tema töödes tihti ideaalmaastikud. 17.Rubens Reisis palju. 1600. Aastal Itaalias, kus hakkas Mantove hertsogi õukonnakunstnikuks. Töötas ka Hispaania õukonnas ja Prahas Rudolf II juures. Pühendusid mõlemad eelkõige ajaloo- ja portreemaalile. Täna oma staatusele sai ta pidada rohkem õpilase, kui gildireeglid ette nägid. 21 maalist koosnev tsükkel Maria de` Medici elust. Kõikidest 17
ideede või tegevusega seotud kunstnikud Konrad Mägi, Nikolai Triikja Jaan Koort. Nad alustasid oma õpinguid Peterburis, kuid 1905.a. revolutsiooni sündmuste mõjul siirdusid Pariisi, kuhu 1907a.akogunes veel teisigi eesti kunstnike. Kõige radikaalsemad uuendused(sel ajal kubism) eestlasi palju ei huvitanud, kuid postimpressionismi(eriti puäntillismi) ja mõõduka foismi mõju on nende edasises loomingus tajutav. K. Mägi kujunes maastikumaalijaks, N. Triik maalis ka maastikke, kuid oli eriti edukas portretistina, J.Koori loomingus tõusis esikohale skulptuur. Suviti käisid eesti kunstnikud nagu nende kolleegidki väljaspool Pariisi, näiteks Normandias maastikke maailmas. Triigile ja Mägile sai väga oluliseks ka viibimine Norras. Triigi portreed muutusid E. Munchi mõjul üldistatuks ja ekspressiivseks. 1912 aastaks oli enamik välismaal olnud kunstnike Eestisse naasnud. Nende uuenduslik
Temaatika sümbolistlik ja rahvusromantiline („Kalevipoja illustratsioonid“) 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20.saj alguse Eestis? Tallinnas ja Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid ? 1905. aasrta revulotsiooni sündmuste mõjul siirdusid Pariisi. Nad õppisid seal avangardistlikke uuendusi- kubism(1907), püantilism, fovism 7. Keda võiks pidada silmapaistvaimaks eesti maastikumaalijaks sellel perioodil? Konrad Mägi 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? Andekas Laikmaa õpilane, kes suutis pastellidest luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Suuremate projektide juures eelistati soome arhitekte. Saarinen: Pauluse kirik Tartus, krediidipank Tallinnas ja Suur-Tallinna projekt. Armas Lindgren ja Wivi Lönn Estonia teatrihoone Tallinnas 8
annaabi.ee 
