Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Maastikukujunduse võtted ja vahendid Referaat Juhendaja: Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 1.Ruum ja vorm....................................................................................................................... 4 2
piirjooned ähmastuvad, detailid sulanduvad tervikusse. Mida lähemal objektile, seda teravam on tema siluett ja puhtam värvus. Philiselt muutuvad objektide värvused kauguse kasvades vaataja suhtes järgnevalt: kollane muutub roheliseks, oranz muutub määrdnudud punaseks, sinine muutub vaid toonilt heledamaks, roheline muutub siniseks, violetne muutub siniseks, valge muutub üsna vähe, must tooni ei muuda, muutub vaid häguseks. 2.11 Vaated Maastikukujunduse üheks iseloomulikumaks vahendiks ruumi organiseerimisel on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega näidatakse maastiku ilu tervikuna või eksponeeritakse siis selle silmapaistvamaid komponente. Vaate võib jaotada osadeks järgnevalt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks valitakse koht, kust eksponeeritav ruumiosa või teatud kindel objekt on kõige paremini vaadeldav. Vaatepunkt ja fookus peaksid asuma ühel sirgel.
Hadrianuse villa neli ajastule iseloomulikku omadust: konstrueeritud piirkondade muutmine aedadega piirkondadeks; arvukad portikused, peristüülid ja krüptoportikused, mis moodustasid varjatud koridore ja samal ajal ühendasid hooneid omavahel; purskkaevude, basseinide, kanalite küllus - muutes vee tervikut moodustavaks faktoriks, kui mitte isegi arhitektuuri komponendiks; oluline allikas nii mõistete kui materjalide osas hilisema maastikukujunduse jaoks Kokkuvõttes kõige olulisemalt valitsesid roomlaste seas arhitektuuri suur vormilisus. Erilise väärtusena asetati hooned varjulistele promenaadidele, kust avanes hea vaade merele, maastikele. Romantilised seinamaalingud portikustel sidusid tervikuks hoone ning aia. Aiad asusid sisehoovis. Siit ei puudunud ka kunagi skulptuurid, pügatud hekid, pukspuuparterid ja põõsastest pügatud kujud (topiaariumid). Olulise elemendina kuulus aedade juurde ka vesi ning grotid.
Selline jaotus aga hõlbustab arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri tegevusvaldkondade eristamist. Maastikuarhitektuur tegeleb põhiliselt väliruumiga ja selle ülesanne on maastiku organiseerimine eesmärgiga kujundada väliruum inimesele soodsaks elukeskkonnaks. Hooneteväline ruum jaotub veel tänu maastikuobjektidele avatud-,poolavatud-, või suletud ruumiks. Looduses tavaliselt täiesti avatud või suletud ruume ei leidu, enamasti on tegu poolavatud keskkondadega. Maastikukujunduse võtteid Kompositsiooni aia-või pargikujunduses saab nimetada kunstiks maastikul. Seda saab teha harmoonia loomisega kompositsioonielementide vahel teatud põhimõtete alusel. Ühtsus ei tähenda ühevormilisust ega samade elementide kordamist, ühtsust võib maastikukujunduses väljendada teatud omaduste korduvuses. Sarnaste vormide kasutamises võib tekkida ka oht monotoonsuseks, seda aitab vältida motiivide ja vormide varieerimine
Pitoresksus oli romantismi ilminguna üks Inglise pargistiili peamisi esteetilisi ideaale, mis väljendus maastiku kujundamises maastikumaalidel kujutatud motiivide järgi. Inglise pargistiili sünnile aitasid kaasa Inglise aadlike grand tour'id, mis viisid neid Itaaliasse, kus nad tutvusid nii antiikkultuuri kui ka Itaalia maastikega. Saadud muljeid rakendati koduste maastike kujundamisel, mistõttu tüüpiline Inglise park meenutab paljuski Itaalia maastikku. Maastikukujunduse eeskujuks võeti tuntud meistrite, nt Claude Lorraine'i ja Nicolas Poussini maastikumaalid. Esimeseks täielikult Inglise stiilis kujundatud pargiks peetakse Chiswick House'i. Inglise pargistiilile on omased vabakujuliselt looklevad teed ja veekogud, asümmeetria, loodusliku vormiga taimmaterjali kasutamine, maastiku kohaliku eripära väljatoomine ning rohked antiik- ja neogooti paviljonid, kunstlikud varemed jm stafaazehitised
lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka taimestik Maal kui seni olid valdavaiks okaspuud, siis jääaja lõpus tekkisid arukasepuistud ka lõuna pool (st kliima soojenes). VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS Keskmisel kiviajal (mesoliitikumis) u 12...5 tuhat a tagasi e.Kr tekkisid jahipidamise ja koriluse kõrvale karjakasvatus ja põllundus, arenesid tööriistad ning inimese sõltuvus loodusest vähenes.
3.3.3 Hajusalt paiknev kultuur See kategooria hõlmab paikset arheoloogilist, arhitektuurilist ja looduslikku territoriaalpärandit. Eelnimetatud valdkondi ei käsitleta koos mitte ainult nende ühisjoonte tõttu nad paiknevad territooriumil hajusalt ning on sageli nii olulised, et neist on kujunenud oma asukoha ajaloolise, kultuurilise ja teadusliku identiteedi osad vaid neid vaadeldakse koos ka selle pärast, et nad on olnud omavahel seotud kogu oma kujunemisloo ja inimtekkelise maastikukujunduse ajaloo jooksul. 51 Euroopa vanim kaitseala rajati 1909. aastal Rootsis. Kahekümnendal sajandil hakati rajama üha kitsama valdkonna parke ja kaitsealasid, millega sageli sooviti eristada asukoha keskkondlikke, ajaloolis-kultuurilisi, traditsioonilisi ning tekkinud uute teaduste alaseid, arheoloogilisi ja linnaarhitektuurilisi väärtusi.
annaabi.ee 
