Parlament kinnitab peaministri kandidaadi ja valitsuse. Plussid: seadused viikase paremini ellu tänu üksmeelele. Miinused: valitsused lühiajalised, 2) Euroopa Liit. Euroopa Liit on riike ühendav rahvusvaheline organisatsioon, millel on mõned föderatsiooni tunnused. Euroopa Liit loodi kui rahu- ja majandusliit. EL-il on 28 liiget. EL-il on 24 ametlikku keelt. Euroopa Liidu eelkäija oli 1951.aastal loodus Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Euroopa Liit rajati 1992. aastal Maastichti lepinguga, aga juriidiliseks isikuks sai EL alles Lissaboni lepinguga(jõustus 2009). Eesti liitus 2004. a. Asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Suurbritannia, Taani Kreeka, Hispaania, Portugal Soome, Rootsi, Austria Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros, Poola Bulgaaria, Rumeenia Horvaatia Euro: Nõuded: · hinnatõus ei tohi olla kõrgem, kui kolmes madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigis,
c) Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c) Märts 1998 algasid läbirääkimised d) Detsember 1999 ülemkogu Helsingis laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e) Detsember 2000 Nizza leping Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda f) Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk g) Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla h) 1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus i) Detsember 2001 Ledeni ülemkogu Brüsselis (deklaratsioon EL-i tulevikust, tee põhiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni)
c) Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c) Märts 1998 algasid läbirääkimised d) Detsember 1999 ülemkogu Helsingis laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e) Detsember 2000 Nizza leping Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda f) Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk g) Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla h) 1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus i) Detsember 2001 Ledeni ülemkogu Brüsselis (deklaratsioon EL-i tulevikust, tee põhiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni)
c) Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b) Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c) Märts 1998 algasid läbirääkimised d) Detsember 1999 ülemkogu Helsingis laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e) Detsember 2000 Nizza leping Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda f) Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk g) Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla h) 1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus i) Detsember 2001 Ledeni ülemkogu Brüsselis (deklaratsioon EL-i tulevikust, tee põhiseaduse konvendi loomisele kuni 2003 juuni)
a. 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks – määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b. Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c. Märts 1998 algasid läbirääkimised d. Detsember 1999 ülemkogu Helsingis – laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e. Detsember 2000 Nizza leping – Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda f. Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2. peatükk g. Veebruar 2001 Nizza leping kirjutati alla h. 1. veebruar 2001 Nizza leping jõustus i
võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel. · Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil. · Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetakse keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab Ühtse Euroopa Akti Maastichti lepingu järgi aitama kaasa · keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele · inimese tervise kaitsmisele · loodusressursside säästlikule ja mõistlikule kasutamisele · rahvusvahelistele toimimistele tegelemaks regionaalsete ja globaalsete keskkonnaprobleemidega Keskkonnapoliitika kujundamisel peab Euroopa Liit arvestama kättesaadavaid teadusliktehnilisi andmeid, keskkonnatingimusi Euroopa Liidu erinevates piirkondades, tegevuse ja tegevustetuse
võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel. · Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil. · Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetakse keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab Ühtse Euroopa Akti Maastichti lepingu järgi aitama kaasa · keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele · inimese tervise kaitsmisele · loodusressursside säästlikule ja mõistlikule kasutamisele · rahvusvahelistele toimimistele tegelemaks regionaalsete ja globaalsete keskkonnaprobleemidega Keskkonnapoliitika kujundamisel peab Euroopa Liit arvestama kättesaadavaid teadusliktehnilisi andmeid, keskkonnatingimusi Euroopa Liidu erinevates piirkondades, tegevuse ja tegevustetuse
võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel. Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil. Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetakse keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab Ühtse Euroopa Akti Maastichti lepingu järgi aitama kaasa keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele inimese tervise kaitsmisele loodusressursside säästlikule ja mõistlikule kasutamisele rahvusvahelistele toimimistele tegelemaks regionaalsete ja globaalsete keskkonnaprobleemidega Keskkonnapoliitika kujundamisel peab Euroopa Liit arvestama kättesaadavaid teadusliktehnilisi
· Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil. · Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetakse keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab Ühtse Euroopa Akti Maastichti lepingu järgi aitama kaasa · keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele · inimese tervise kaitsmisele · loodusressursside säästlikule ja mõistlikule kasutamisele · rahvusvahelistele toimimistele tegelemaks regionaalsete ja globaalsete keskkonnaprobleemidega Keskkonnapoliitika kujundamisel peab Euroopa Liit arvestama kättesaadavaid teadusliktehnilisi andmeid, keskkonnatingimusi Euroopa Liidu erinevates piirkondades,
annaabi.ee 
