Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri,õhu ja organismide toimel/mõjul. Erosioon pinnase ärakandumine tuule või vee tõttu. Demograafiline plahvatus-rahvaarvu järk suurenemine ja ülerahvastus Füüsikaline degradatsioon maaressursside ja põllupinna vähenemine[ ..sest : (selle leiad altpoolt ) ] Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Huminifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste ainete jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks. Leetumine- protsess,kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla
TULEKAHJUD INIMTEGEVUSEST PÕHJUSTATUD LAIALDANE PÕLDUDE RAJAMINE JA LOODUSLIKU TAIMKATTE HÄVITAMINE ALGELISED TÖÖVÕTTED - MAADE VÄLJA-KURNAMINE ÜHE JA SAMA KULTUURIGA ÜLEKARJATAMINE, LOOMAD HÄVITAVAD TAIMEDE JUURESTIKU METSATULEKAHJUD, PUUDE RAIE EHITUSMATERJALIKS JA KÜTTEKS TAGAJÄRJED AAFRIKAS TOIMUB DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS – RAHVAARVU JÄRSK SUURENEMINE JA ÜLERAHVASTATUS: MAARESSURSSIDE JA ELUPAIKADE VÄHENEMINE MULLAVILJAKUSE VÄHENEMINE TOIDUPUUDUS, NÄLJAHÄDAD VEEPUUDUS, EPIDEEMIAD KODUSÕJAD, HÕIMUDE VAHELISED KONFLIKTID ELATUSTASEME LANGUS INIMTEGEVUSE LAIENEMINE HÄVITAB KA LOOMADE ELUPAIGAD NING PÕHJUSTAB LIIKIDE VÄLJASUREMIST KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE JA TAIMEKAITSE- MÜRKIDE KASUTAMINE. MULLAELUSTIK VÄHENEB, MÜRGID LÄHEVAD RINGLUSSE RASKEMETALLIDE LADESTUMINE
Naised sai Argentiinas valimisõiguse aastal 1947 Sõjajärgne ,,Peronism" Juan D. Peron de la Sosa õpetusel põhinev massiliikumine Unistus oli Argentiina LadinaAmeerika juhtivaks riigiks muuta Peron valiti presidendiks aastal 1946, samal aastal kehtestas riigis diktatuuri Suudeti ellu viia reforme, mis parandasid rahva elu ning teda toetas ka vaesem rahvas. Kestis kuni 1955. aastani, kuni toimus riigipööre ning Peron põgenes Majandus Majandusreform: 1. Takistada maaressursside välisjõududele kätte sattumist, anda need riigile 2. Jagada ressursse ausalt, et ei tekiks liigrikkaid inimesi Majandus kasvas! Ise räägiti sellest kui kapitalistliku süsteemi sotsiaalselt reformist. Töölised hakkasid tundma ennast kui tõeliste Argentiina kodanikena Falklandi sõda Väljakuulutamata sõda Argentiina ja Ühendkuningriikide vahel Sõja põhjustas vaidlus Falklandi ning LõunaGeorgia ja LõunaSandwichi saarte riikliku kuuluvuse üle, mis asuvad
Lisaks võib tuua ka sõdade ning nende all kannatavate territooriumide arvukusekahanemise. Peamiselt suureneb rahvaarv just Aasias ja Aafrikas, eriti just arengumaades. Paljudes Põhja riikides on näha populatsioonis languse tendentsi, sest pere planeerimine on muutnud iibe negatiivseks. Mõningates riikides, näiteks Hiinas, on alustatud nö ühe lapse poliitikaga, mis piirab laste arvu peres. Üks probleem, mis kindlasti kaasneb rahvaarvu suurenemise, on maaressursside vähenemine. Elanikkonna kasvuga tekib suurem nõudlus toidu ning peakatte järele. Esimest saadakse aga näiteks veekogudest ja põllumaalt, peakatte ehitamiseks ja soojuse saamiseks läheks vaja aga rohkem puitu. Teiseks probleemiks oleks arvatavasti toidupuuduse laienemine ja süvenemine Lõuna riikides. Kuna sealsetes piirkondades pole toiduainetootjaid nii palju nagu näiteks Euroopas, on inimesed sunnitud juba praegu toidu endaga käega hankima
Kõrbsetumine • SAHEL - Sahara kõrbe ülemineku osa; kõrbete laienemise piirkond • Sademete vähenemine ja põaperioodide pikenemine • Looduslikud savannimetsade tulekahjud inimtegevusest põhjustatud • Laialdane põdude rajamine ja looduslikul taimkatte hävitamine • Algelised töövõtted - maade välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga • Ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku • Metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks. Tagajärjed • Maaressursside ja elupaikade vähenemine • mullaviljakuse vähenemine • toidupuudus, näljahädad • veepuuudus, epideemiad • kodusõjad, hõimude vahelised konfliktid • elutaseme langus Pedosfäär Aeg • Mullatekkeprotsess on vägaaeglane • Soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem • Vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristuvad • Noorimad mullad on rannitkel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud olnud aladel
Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. Ehitusgeoloogia: - geoloogia iseseisev teadusharu, mis hindab mõjusi keskkonnale ning prognoosib mõjutustele kaasnevate geotehniliste protsesside ja nähtuste kulgu ning ohtlikkust. Geotehnika: - inseneriteaduste haru, mis tegeleb maaressursside (maavarade (sealhulgas põhjavee) ja ehitustoe) kasutamise tehnikaga ja tehnoloogiaga ning allmaaehitamisega. Ehitusgeoloogia praktiline tähtsus: - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust (ehitusgeoloogia). Ehitusgeoloogia ülesanded: - uurib ehituse alla jäävate kivimite koostist, omadusi, lasumist ja levikut; - uurib ehituse püstitamisel ja ekspluateerimisel ehitist mõjutada võivaid geoloogilisi
põllumaad, haritava maa vähenemisele aitavad kaasa ka pidev rahvastiku kasv, industrialiseerimine ning riigi poliitika. Näiteks aastatel 1992-1997 vähenes Zhejiang provintsis põllumajanduslik maa 4,7% 1,69 miljonilt ha 1,61 miljoni ha. Jiang et al (2011) tõdeb, et selline muutus teeb murelikuks, kuna, kui mõelda tulevikule, siis on väga raske ette kujutada, et kord linnadele antud maad saaks tagasi muuta põllumaaks. Nõnda on kujunenud maaressursside vähenemisest ning liig kiirest kadumisest üks Yangtze delta suurimaid probleeme. Põllumaa vähenemisest ei ole puutumata jäänud ka Yangtze jõe delta teine provints, kus Lõuna- Jiangsu provintsis kadus aastatel 1990-2006 ühtekokku 182 485 ha haritavat maad, mis tegi aastaseks kaoks 11 405 ha, samas kui linnalisi piirkondi tekkis juurde ligi 88 000 ha. Riisipõldude muutmine linnalisteks piirkondadeks kasvas aga 1990-2000 37% ning 2000-2006 46%
õigus. Maasuhteid iseloomustab kolm põhilist rendivormi- naturaalrent, teorent ja raharent. Tekkelt esimene on naturaalrent, viimane aga raharent, kuid on eksisteerinud ka samaaegselt. (Naturaalrent- tasutakse maalt saadud toodanguga; teorent- tasutakse tööga maaomanikule; raharent- tasutakse põllumajandussaaduste müügist saadud rahaga.) 4. Maakorralduse mõiste ja olemus. (lk 21) Maakorralduse mõiste 3 Maaressursside piiratud, väärtuslike kõlvikute vähesus ja nende laialipaisatus teiste maade hulgas, samuti maa kui tootmisvahendi kasutamine põllumajanduses on põhjustanud erilise nähtuse- maakorralduse- tekkimise. Maakorraldus tänapäeva mõttes on sotsiaalmajanduslike, organisatsioonilis-majanduslike ja õiguslike abinõude kompleks, mis on suunatud maasuhete reguleerimisele, maa kui kinnisvara ratsionaalse kasutamise, kaitse ja korralduse organiseerimisele
rahastamine uue tehnoloogia harudes 26) Res-de olemasolu põllumaj tootmiseks. Soojusress:Summaarsete temperatuuride nõue,Vegetats-iooniperioodi pikkus päevades ,Kasvu alguse temperatuurid ,Talvised kriitilised temperatuuri absoluutsed maksimumid.niiskusress: Aastakeskmine sademete hulk,Aurumise intensiivsus periood, millal langeb enamus sademetest .reljeef: Riigi valdav pinnamood tingib suures osas haritava maa osatähtsuse üldiste maaressursside hulgas Kui reljeefi kalle on üle teatud piiri, pole tavaline maaharimine mõeldav. Probleemideks on nii vee- erosioon kui ka maaharimine ise.mullastik: Mullaviljakuselt varieeruvad mullad Euroopa Liidus samuti väga suurtes piirides. Kapitaliga varustatus: Maaga kindlustatus,Maaomandi suhted,tehnika arengutase. Tööjõu ress põllumaj-s:sektoris 5% koguhõivest. 27) Põllumaj tootmisega seotud probleemid:35% ülekarjatamine, 30% liigne metsaraie, 28% ebaõigete põllumaj
SADEMETE VÄHENEMINE JA PÕUA-PERIOODIDE PIKENEMINE 2. LOODUSLIKUD SAVANNIMETSADE TULEKAHJUD INIMTEGEVUSEST PÕHJUSTATUD: LAIALDANE PÕLDUDE RAJAMINE JA LOODUSLIKU TAIMKATTE HÄVITAMINE ALGELISED TÖÖVÕTTED - MAADE VÄLJA-KURNAMINE ÜHE JA SAMA KULTUURIGA ÜLEKARJATAMINE, LOOMAD HÄVITAVAD TAIMEDE JUURESTIKU METSATULEKAHJUD, PUUDE RAIE EHITUSMATERJALIKS JA KÜTTEKS TAGAJÄRJED: AAFRIKAS TOIMUB DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS – RAHVAARVU JÄRSK SUURENEMINE JA ÜLERAHVASTATUS: MAARESSURSSIDE JA ELUPAIKADE VÄHENEMINE MULLAVILJAKUSE VÄHENEMINE TOIDUPUUDUS, NÄLJAHÄDAD VEEPUUDUS, EPIDEEMIAD KODUSÕJAD, HÕIMUDE VAHELISED KONFLIKTID ELATUSTASEME LANGUS KEEMILINE REOSTUS: ÜLEVÄETAMINE JA TAIMEKAITSE-MÜRKIDE KASUTAMINE. MULLAELUSTIK VÄHENEB, MÜRGID LÄHEVAD RINGLUSSE RASKEMETALLIDE LADESTUMINE TÖÖSTUSPIIRKONDADE, SUURLINNADE, TEEDE ÜMBRUSES HAPPEVIHMAD- MULLAD HAPESTUVAD JA MULLAELUSTIK VÄHENEB
annaabi.ee 
