16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44). 1952-53 eksisteerisid ka oblastid (Eestis ja Lätis 3, Leedus 4). Poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu, mida kontrollisid julgeolekuorganid. Sõjajärgsetel aastatel olid võtmekohal juunikommunistid (olid aktiivselt osalenud 1940. a. juunipöördes).
·Majandusarengu peatumine ·Gigantomaania ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile ei pööratud tähelepanu ·Baltimaad olid küll tootlikkuselt üle NSV Liidu keskmise, kuid jäid lääneriikidest aina rohkem maha ·Esmatarbekaupade puudus ·Vahe Baltimaade ja arenenud maailma elatustaseme vahel süvenes ·Tugevnes tsensuur 20. Kuidas muutusid nõukogude võimu taaskehtestamisega Eesti piirid ja halduskorraldus? 20. Maakondade asemel moodust. maarajoonid. Eesti NSV koosseisust eraldati Petseri ja Ibroska, Leningradi Oblastiga liideti Narva jõe tagused alad 21. Mis olid 1940. aastate sotsialistliku maareformi eesmärgid ning tagajärjed Eesti NSV-s? 21. Sundvõõrandati 927000 ha maad; rajati sovhoose või jäeti reservi; riigistati Saksa kolonistide, Eestist põgenenute ja peremeheta jäänud maaldused ja maad; riigistatud maid hakati tagasi andma taluteenijatele, väikemaapidajatele ja maatameestele; ettevalmistati kolhooside rajamist
Mitu maakonda poolitati. Maavallad jagati külanõukogudeks, luues juurde haldusjaotuse kolmanda astme. Uuesti taastati alevi kategooria; senistelt linnadelt küll seda nimetust ära ei võetud ja aleviteks said mõned suuremad maavaldadesse kuulunud asulad. 1950. a. otsustati Eesti haldusjaotus ühtlustada Vene omaga. Maakonnad ja vallad kaotati, Eesti jagati 39 maarajooniks ja 6 rajooniõigustega linnaks. Maarajoonid jagati külanõukogudeks, aleviteks ja väiksemateks linnadeks. Ka Tallinn jagati linnarajoonideks, kuid rajooni nimest hoolimata olid need rohkem külanõukogu õigustega. 1952. aastal krooniti süsteem maarajoonide ja suurte linnade allutamisega kolmele oblastile. Uus haldusjaotus aga ei kõlvanud ja seda hakati peaaegu kohe parandama. Juba 1953. aastal kaotati oblastid. Maarajoone hakati omavahel liitma. Eriti palju liitmisi võeti ette 1959. ja 1962. aastal. Liideti ka külanõukogusid
kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist.
kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist.
kuulunud Klaipėda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist.
kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega kaotati senine ajalooliselt väljakujunenud haldusjaotus ja ühtlustati see Nõukogude Liidu administratiivjaotusega. Sovetiseeritud haldusjaotus ei arvestanud kohalikku eropära ning soodustad Nõukogude bürokraatia vohamist.
25. märts inimest. märtsi lõpp, Hulgaline kolhooside asutamine. aprill 1950 veebruar ÜK(b)P KK otsus „Puudustest ja vigadest EK(b)P Keskkomitee töös". EK(b)P VIII pleenum; Eesti-keskse kommunistliku režiimi asendamine Moskva- märts kesksega; järgnes hulgaline haritlaskonna vallandamine ning juhtivtöötajate asendamine NSV Liidust saadetutega. 1. oktoober Maakondade asemele maarajoonid. 1951 Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamine. 1952 Tallinna Pedagoogilise Instituudi asutamine. 1952–53 Eesti jaotamine Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1953 Metsavendluse lõplik lämmatamine. veebruar Kohtla-Järve – Tallinna gaasijuhtme käikuminek. 1955, 19. Esimene telesaade Tallinnast. juuli Looduskaitseseaduse kehtestamine; tööstusministeeriumide asendamine 1957
1950. aasta haldusreform. Põhjalikuma haldusreformi ettevalmistumine algas 1948. aastal - esimesed märgid, et asjaga hakati tõsisemalt tegelema. Kuid siin tasub meeles pidada seda, et see haldusreformi ettevalmistamine oli suuresti pealesurutud Moskva poolt. Lõpptulemus see, et 26. sept 1950. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seaduse "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", mis tõi kaasa maakondade ja valdade likvideerimise, loodi nende asemele maarajoonid, valdade kaotamisega muutus esimese astme haldusüksuseks külanõukogu. See reform nõukogustas Eesti NSV halduse. Pärast haldusreformi oli Eesti NSV-s halduslikus mõttes olemas 5. vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu). Maakondande asemel loodi 39 maarajooni, lisaks oli olemas 27 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit ja 641 külanõukogu - väikesaarte vallad muutusid nüüd külanõukogudeks.
annaabi.ee 
