olid luterlus,kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. 7. Altmargi vaherahu oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahu, mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. 8. Maanõunike kolleegium saadetakse laiali 1694 Rootsi võimude poolt kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus. 9. Kindralkuberner Totti 1671 annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks. 10. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost (16331638), Tallinna Toomkiriku õpetaja (1638), 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. 11. Gustav II Adolfit võib pidada Rootsi kõigi aegade kõige silmapaistvamaks kuningaks. Oma
valimissüsteem, miile alusel säilitada oma juhtivat võimu, kuigi rahvaliikumise survel oli tehtud neile järeleandmisi, lubati esmakordselt maapäevale väikemaaomanikud, tööstuse ja kaubanduse esindajad. Suvest alates protestiti mõisnike plaanide vastu, otsustati paluda valitsuselt luba valdade esindajate koosolekuks, mis pidi esitama oma ettepanekud. Et moodustada uus maaomavalitsus üldise valimisõiguse tulemusel. Pätsi toimetatud „Teataja“ avaldas järjekindlalt maaomavalitsuse reformi teemalisi artikleid. Soov esitati Eestimaa kubermangu kubernerile, sealt läks see edasi siseministrile, kuid vastust ei saadud. Et selles küsimuses toimub peagi erinõupidamine. Seega ütles valitsus „ei“ nii rüütelkondadelel kui ka eesti-läti ringkondadele. Eestimaa valdade kongress kavandati Tallinnasse novembri lõpus või detsembri alguses. Siiski jäi Tallinna kongress suurema ja varem toimuva Tartu ülemaalise kongressi varju.
baltisakslaste ees. 1905.a. 8. Veebruaril valiti K. Päts Tallinna linnanõunikuks, temast sai linnapea abi ja ka sama aasta 2. dets. juba linnapea kohusetäitja 5 Konstantin Päts Riigiametnikuna 1917.a. kui tsaarivõim Venemaal kokku varises, siis sai Konstantin Pätsile selgeks, et on saabunud aeg Eesti Venemaast lahti sõlmida. 1917.a. kinnitas Vene valitsus Pätsi poolt välja töötatud maaomavalitsuse korraldamise seaduse eelnõu. Siit tulenes maanõukogu loomine. 1917.a. kutsus K. Päts kokku Eesti rahvuskongressi, kus määrati kindlaks rahvusliku võitluse edaspidine taktika. 1917.a. detsembris suudeti luua juba esimene Eesti rahvuslik diviis. 1918.a. lõpus tuli Konstantin Päts Eestisse ning talle tehti ülesanne alustada vabadussõda. Vabadussõja esimesel poolaastal oli Päts sõjaminister ja ka peaminister.
6) tõepärasuse põhimõte: planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele. Sellest tulenevad piirangud eelarveprojekti esitamisel, muudatusettepanekute tegemisel ja lisaeelarve koostamisel KOV 1918-1940 1917-18 Vene Ajutine Valitsus annab Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korraldamise määruse KOV korraldus nähti ette uutel alustel: · loodi maakonnanõukogud- demokraatlikel alustel loodud Eesti maaomavalitsuse sünnipäev · valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu. · loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. 1918: Saksa okupatsioonivõimud asendavad maaomavalitsused Kreis-Amt'idega, linna ja
miski polnud püha peale piiritu vabaduse Kõige selle tagajärjeks oli revolutsioon Venemaal. 1905. aasta revolutsioon Eestis Revolutsiooni põhjusteks oli Venemaa majanduse kriis 1900-1903, Venemaa lüüasaammine Vene-Jaapani sõjas ja tööliskonna raske olukord. Peamised nõudmised olid: ülemaalise rahvaesindusorgani valimised, meeste ja naiste võrdse valimisõiguse andmine, eesti keele laiemat kasutusala, õigust osaleda maaomavalitsuse töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi- ja rendilepinguid, sõna-, trüki- ja koosolekuvabadust ning isikupuutumatust. Ülestõusu protsess algas 9. jaanuaril Verise pühapäevaga. 13. oktoobril algas Moskvas raudteelaste sterik mis levis lainena üle Vene riigi. Järgmisel päval liitus ka Eesti. 15. oktoobril võttis tööliste esindaja kogu "Estonias" vastu dokument milles esitati nõudmine kutsuda kokku Asutav Kogu, nõuti sõna-, trüki- ja
Vene riigivõimud alustasid mõõdukaid baltisakslaste vastu suunatud repressioone: keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti baltisaksa seltse, koole ja väljaandeid, arreteeriti või saadeti maalt välja mõned spionaazis või riigivastalisuses süüdistatud pastorid ja mõisnikud. Balti erikorda rünnati ägedalt Vene Riigiduumas ja ajakirjanduses. Oma positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid eestlastele nüüd maaomavalitsuse ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust pariteetsetel alustel suurmaaomanikega. Osa juhtivamaid eesti poliitikamehi kaldusidki pakutud kätt vastu võtma, kuid tsaarivalitsus lükkas kõik reformid venimahakanud sõja lõpuni edasi. Tagantjärele tuleb kahetseda, et baltisaksa aadel alles nõnda hilja, viimases hädas ja ebasiiralt kompromissivalmidust ilmutas ning ei suutnud ka hiljem oma kivistunud seisuseuhkusest üle olla
Vanad magistraadid jätkasid 1889. aastani kohtuorganina. Linnades tuli valida linnavolikogu ja moodustada linnavalitsus eesotsas linnapeaga. Linnaelanikud jaotati varandustsensuse alusel kolme kuuriasse (I- 10 000 rubla, II- 5000 rubla, III- 1000 rubla). Uued linnavalitsused hakkasid rohkem hoolitsema linna heakorra, arhitektuurilise üldilme ja kommunikatsioonide eest. Rajati gaasi-, elektri- ja telefonivõrke ning veevärke. Maa omavalitsus: Rüütelkondade maaomavalitsuse korraldus pärines 13. sajandist. Kõrgeim võimuorgan oli maapäev, millest võtsid osa kõik meessoost täiskasvanud immatrikuleeritud aadlikud. See toimus kolme aasta tagant, seal valiti rüütelkondade juhid, ametiisikud, määrati kohalikud maksud, võeti vastu omavalitsuse eelarve, arutati kiriku- ja kooliolude korraldust ning suhteid riigivõimuga. Kohtuvõim: Kohtukorraldus kubermanguti oli erinev. Igale seisusele olid loodud oma kohtud
1. Demokraatlikust kohalikust omavalitsusest Eesti omariikluse tekkeperioodil (1917.-1919. a) · 30.märts 1917: Vene Ajutine Valitsus annab Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korraldamise määruse ning 22. juunil s.a selle rakendamise määruse koos vastavate reeglitega. KOV korraldus nähti ette uutel alustel: - loodi maakonnanõukogud ja määratleti nende valimise kord [1. juuli 1917: demokraatlikel alustel loodud Eesti maaomavalitsuse sünnipäev] - valla täiskogu asemel hakkas valla volikogu moodustamine toimuma nüüd üldise demokraatliku valimise korras ja valla hingekiri kaotas oma tähenduse. Mõisamaad lülitati valla haldusterritooriumi koosseisu. · 1917: loodi õiguslik alus alevite kui iseseisvate KOV üksuste asutamisele ja korraldusele; demokratiseeriti linnaomavalitsuse korraldus. · 1917. a detsember: enamlased katkestavad maaomavalitsuste tegevuse
annaabi.ee 
