peab olema vähemalt 255 häält 345-st *lihthäälteenamus-14 riiki on poolt peab saavutama riikide vahel balanssi. SEADUSLOOME EUROOPA LIIDUS 4 PEAMIST PROTSEDUURI ÜHENDUSE ÕIGUSLIKUD INSTRUMENDID *Määrus- on nagu seadus.võtab vastu ministrite nõukogu *Direktiiv-õigusakt.kohustuslik saavutada eesmärgi suhtes *otsus-teevad kohtud. Euroopa kohus on mõnesmõttes seadusandja. *arvamused ja soovitused *resolutsioonid *rohelised ja valged raamatud-arengukavad.(kuidas arendada maanteetransporti,lennu, jne) roheline raamat- euroopa liidus valge raamat- on konkreetsemad-seaduseelnõu projekt.instrument, mis on jõudnud seaduseelnõuni.kooskõlastatakse huvigruppidega,eri riiki valitsustega jne Euroopa liidu otsustetegemisse on kaasatud huvirühmad,mis suurendavad lobi tähtsust. LOBITÖÖ EUROOPA LIIDUS *LOBITÖÖD tuleks vaadelda kui vahendit otsusetegijate teavitamiseks poliitiliste otsuste tagajärgedest,probleemidest ja kaalutlustest.
Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) sai ÜRO Euroopa Majandus- komisjoni egiidi all algse kuju Genfis 1957. aasta 30. septembriks ning jõustus 29.jaanuaril 1968. Kokkulepet modifitseeriti 21. august 1975, kuigi see jõustus alles 19. aprill 1985. Uuendatud ADR jõustus 1.jaanuar 2011 ja alates sellest uuendatakse seda iga kahe aasta tagant. ADR reguleerib rahvusvahelist ohtlike veoste rahvusvahelist maanteetransporti. Kõigis vastava kokkuleppe ratifitseerinud riikides kehtib see ka riigisisese transpordi puhul. Samuti puudutab regu- latsioon ka ajutisi ladustamiseviise ladudes ja terminalides. Rahvusvaheliste ohtlikke veoste transporti raudteel reguleerib RID kokkulepe, mis sõlmiti 3. juunil 1999 Vilniuses. ADN kokkulepe ehk rahvusvaheline ohtlike veoste vedu siseveeteedel ratifitseeriti Genfis 26. mail 2000. Õhutranspordis on kasutusel DGR kokkulepe, mida reguleerib Rahvusvaheline Õhutranspordi
selle osas, millist kaupa nad on teatud ajahetkel valmis sisse ostma ning milliseks kujuneb selle materjali sisseostu hind. Kui selles osas jõutakse üksmeelele, tuleb kokku leppida kas täpne või orienteeruv transpordi aeg ning koostada mõlema asja osas leping või akt. Olenevalt sellest, millised on partnersuhted. Pärast kokkuleppe saavutamist, tuleb leida transpordifirma, kes on valmis kauba kohale viima. Antud näite puhul on kasutatud maanteetransporti. Juhul, kui tegemist on pideva vedajaga, on transpordi kokku leppimine lihtne, kuna koorem on tuttav ning hind paigas. Kui kasutatakse aga esmaskordset vedajat, on protsess pikem, mille käigus jõutakse offerdist aktsepini või vastuoferdini. Kokkuleppe saavutamise korral koostab tellija veotellimuse, mille alusel vedu toimuma hakkab. Kuna selle näite puhul on tegemist ettevõttega, kellel on kindel
on teedevõrk olemas ka seal. Selleks on kaevatud tunnelid läbi raskesti ületatavate mägede. Sisevedudes kasutatakse transpordiliikidest maantee-, raudtee-, vähesel määral ka sisevee- ja õhutransporti. Maanteetransport on kiire, paindlik ja kõikjalepääsev. Korraga saab vedada ka väikeseid koguseid ja on võimalik teostada uksest-ukseni vedu, mis hoiab aega kokku. See vajab aga palju tööjõudu ja on küllaltki kulukas. Prantsusmaal on tihe teedevõrk ja seetõttu kasutatakse maanteetransporti palju. Raudteetransport on regulaarne, odav, kõrge tööviljakusega ja võimaldab transportida suuri kaubakoguseid. Raudteetranspordi pikkus on 31840 km, mis on kõige ulatuslikum Lääne- Euroopas. Puuduseks on raudteevõrgu hajutatus ja veoprotsessi järkudeks jagamine, kuna kasutada tuleb ka teisi transpordiallikaid. Prantsusmaal on raudteeühendus Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Belgia ja Sveitsiga. Eurostar koos Eurotunnel Shuttle, on ühenduses
valdkonnas. (Priilinn, K. 2005) Tootmissisendite hindade tõus kergitab ka toodete hindu. Peamine hinnatõus tuleneb nafta maailmaturu hinnast, mis 2007. aastal oli 60-70 USD barrel, ent 2008.a. sügisel oli see tõusnud 115 USDni. Nafta hinna tõus mõjutab keemiatööstuses kasutatavate toorainete hindu ning olulisel määral koos kõrge kütuseaktsiisiga ka transpordi hindu. Enamik tarbekeemia- ja kosmeetikatooteid tuuakse Eestisse ju maanteetransporti kasutades. Märkimist väärib veel tootmissisendite kallinemine seoses elektrienergia- ja soojusenergia hinna tõusuga ning kütuseaktsiiside tõusuga. Kui sisendite hinnad kallinevad mõjub see ka toodangu hindadele ning tulemuseks on ekspordi vähenemine. Üldise maksukoormuse tõus vähendab välisinvestorite huvi. Märgatavalt on suurenenud ka tööjõukulud. Varem oli investorite huvi suurem just madalate tööjõukulude tõttu, nüüd on need juba tõusnud Põhjamaade tasemeni
2050. Transpordi negatiivne välismõju: müra, CO2 õhureostus, ummikud, ajakulu Selle vastumeetmena kasutatakse ummikumaksu, kütuseaktsiisimaksu Ummikumaks- Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Majanduskasv ja transpordikasv on omavahel võrdelises seoses. Marco polo programm- Eesmärgiks on vähendada maanteetransporti, et säästa keskkonda, majandust, ja sotsiaalsfääri 1miljardi euro väärtuses. Soovitakse kasutada rohkem rongi ja meretransporti. Võimaldab transportida suuremaid mahtusid, kui maanteel. 26. Transpordiliigi valikut määravad tegurid · Hind · Kiirus · Veovõime · Kättesaadavus · Vedude usaldusväärsus · Kauba omadused 27. Konteinerveod- Konteinerite peamised karakteristikud, konteinervedude eelised
2050. Transpordi negatiivne välismõju: müra, CO2 õhureostus, ummikud, ajakulu Selle vastumeetmena kasutatakse ummikumaksu, kütuseaktsiisimaksu Ummikumaks- Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Majanduskasv ja transpordikasv on omavahel võrdelises seoses. Marco polo programm- Eesmärgiks on vähendada maanteetransporti, et säästa keskkonda, majandust, ja sotsiaalsfääri 1miljardi euro väärtuses. Soovitakse kasutada rohkem rongi ja meretransporti. Võimaldab transportida suuremaid mahtusid, kui maanteel. 26. Transpordiliigi valikut määravad tegurid Hind Kiirus Veovõime Kättesaadavus Vedude usaldusväärsus Kauba omadused 27. Konteinerveod- Konteinerite peamised karakteristikud, konteinervedude eelised
Välisvedu võib toimuda maanteel, raudteel või merel. Sise- transpordi abil liigub kaup lennujaama piirkonnas, näiteks vedu lennukist terminali või terminalist lattu. Põhivedu tehakse lennukitega, kokku- ja jaotusveod aga teiste veoviisidega. Peamiselt kasu- tatakse kokku- ja jaotusvedudeks siiski maanteetransporti. Fiiderveod ehk etteveod tehakse maanteetranspordiga. Mõnes piirkonnas püütakse teha ette- ja jaotusvedusid ka raudteetranspordi abil. Enamik kokku- ja jaotusveo teekondi on suhteliselt lühikesed, mistõttu on otstarbekas kasutada selliste vedude puhul autosid ja haagiseid (Road Feeder
annaabi.ee 
