· suhteline ( 60% mediaan palgast ?!) · absoluutne ( ohuks- vaesus toodab vaesust) HUMANITAARÕIGUS Inimõigus on rahvusvaheline GROTIUS- ,,isand"- diplomaatia põhimõtted Saab alguse 19. sajand 1863- Punane Rist ( kaitsta, aidata konfliktikoldesse jäänud inimesi) 1862- Genfis (sõda peaks toimuma sõjalistejõudude ja mitte tsiviilisikute vahel) Martensi klaus- printsiip, toob sisse humaansuse põhimõtte mõiste. On hakanud reguleerima sõjapidamise viise ( keelustati maamiinid, dum-dum kuulid, bioloogiline relv, keemia relv) Kehtib rahvusvaheliste ja sisekonfliktide korral (Süüria kodusõda), keelatud on lapssõdurid, informatsiooni levitamine Inimõigus- kehtib koguaeg, nii sõjas kui rahu ajal Humanitaarõigus- kehtib konflikti ajal ja järel, sõja ajal ohvrite kaitsemine-lähtub inimõigusest Tribunalid- humanitaarõiguse rikkumine = tsiviilkuritegu
tahtsid endist kolooniat tagasi. Lõpuks olid prantslased sunnitud taganema, 1949 Vietnam jaguneb kaheks riigiks, Põhja-Vietnam NSVL mõju all, Lõuna-Vietnam USA mõju all. · 2. sõda kestis 1954-1973. Eisenhoweri doominoteooria. Kuni 1961. toetas Usa sõdurite väljaõppe ja relvastusega. 1961-1973 otsene sõjategevus USA poolt, kasutas mürkgaasi ja lauspommitamist, ka naaberriikides. Põhja-Vietnamis partisanisõda ja maamiinid. · 1973 toob president Nixon väed välja, kuid sõda jätkub. Pariisi rahuleping. · 1796 Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Vietnami sündroom. Praha kevad · 1968 Tsehhoslovakkias · Tsehhoslovakkia juht Alexander Dubcek tahtis rajada inimnäolist sotsialismi sotsialismi alustaladele sooviti lisada turumajanduse elemendid, kaotada tsensuur, ideoloogiline järelvalve. Ei soovitud sõltuda NSVL'ist.
..............................................................................4 2 II maailmasõja-aegsete lõhkekehade lühitutvustus..................................................................6 2.1 Käsigranaadid....................................................................................................................6 2.2 Miinipildujate miinid........................................................................................................ 8 2.3 Maamiinid....................................................................................................................... 11 2.4 Püssigranaadid................................................................................................................ 13 3 Eriti ohtlikud lõhkekehad.......................................................................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................
Austria-Ungari soovis laieneda Balkanil. 2. Kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Suurbritannial oli kuninglik merevägi ning seal oli hiilgava isolatsiooni poliitika. Sõlmis liidu Prantsusmaa ja Venemaaga. Üldiselt kehtestati alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee, suurim Venemaal. Võeti kasutusele uusi relvi (kuulipildujad, suurekaliibrilised, suurtükid, maamiinid), tekkis lennuvägi, raadioside ja raudteevõrk. 3. Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis 1879, kuna Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust mitte rünnata Prantsusmaad. - Austria-Ungarile oli tähtis Saksamaa toetus, sest Serbia tahtis üht suurt slaavi riiki Balkanile. Kolmikliidu teke oli aga ohumärk ning Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, mille kohaselt olid kohustatud üksteist aitama
Soomega. Ilm muutus karmiks kuid soomlased oli sellega harjunud ja kandsid sooje valgetvärvi kaitserõivad, samuti olid nad head suusatajad ja ratsanikud. Nad õpetati tegutsema väikeste rühmadena. Ning nad suutsid võidelda külmunud maal nädalaid. Nende punkrid olid kaevatud sügavale maaalla. Transport oli Nliiduga võrreldes algeline kasutati peamiselt hobuseid. 64 000 hobust mängisid Talvesõjas elutähtsat rolli, samuti kasutati kaerarakendeid ja muid vahendeid. Soome maamiinid oli sageli tehtud puust mis tegi need väga halvasti märgatavaks. Rindejoone taga töötasid lottad 100 000 naisest abijõud. Talvesõja alguses ooli Soomlaseel kokku alla 200 lennuki ja ainult väheseid sai kasutada. Külma ilma pärast oli lennukitega raskusi. Põhilised hävitajad olid Fokker D21. Sõdurid usaldasid ohvitsere sest nad juhtisid tegevust rindelt ja kõik sõdurid ja ohvitserid usaldasid ülemjuhatajat erkorset meest parun Karl Gustav Mannerheimi. N Liit kavandas 1
finantseerida liitlasi 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Prantsusmaa, Suurbritannia, USA + liitlased VS Saksamaa Positsioonisõda – kaevikusõda e. sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel. (720 km) Kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid 11. november 1918 Compiegne rahu, Saksamaa alistus ning pidi tagastama vangid, loovutama tehnika ja relvastuse ning viima välja väed okupeeritud aladelt. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manööversõda – Püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel, olukorra kiire ning ootamatu muutumine. 3. märts 1918 Bresti rahu – Sõlmiti, kuna see oli ainus
teisi riike. Austria -Ungari soovis laieneda Balkanil. Serbia ja Venemaa vastu. Itaalia soovis laieneda Euroopas ja hankida kolooniaid Aafrikas. Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa suunatud Prantsusmaa vastu.
leiame ka Nõukogude Liidu marssal Žukovi memuaaridest. Kuid 3. juulil 1941 esineb raadiokõnes Stalin, kes on vahepeal üle saanud šokist, et Hitler teda ennetada jõudis. Ja just siit muutub kõik ,, Saksamaa tungis reeturlikult kallale rahuarmastavale N. Liidule!” Saksamaa ründas enesekaitseks ja rikkus sellega ära Stalini Euroopa vallutamise plaani. Sõja jooksul kulutas Punaarmee 427 miljonit mürsku ja suurtükimiini ning 17 miljardit padrunit. Siia on lisamata käsigranaadid, maamiinid ja lennukipommid. Jagage see Saksa sõdurite arvuga! Sõjas kasutas Nõukogude Liit ära vaid 15% Lahingumoona Rahvakomissariaadi tootmisvõimsusest. Hitler andis Stalinile ennetava löögi, hävitades või hõivates 75% vene laskemoonast. Stalin tõrjus Saksa vägesid, tuginedes vaid Lahingumoona Rahvakomissariaadi 15%-lisele jäänukvõimsusele. Sõja tulemust teame me kõik. Mis oleks juhtunud, kui Stalin oleks jõudnud rünnata esimesena?
3) austab inimväärikust. Õppesisu Tsiviilelanikkonna ründamine, Genfi konventsioonid, sõjakuriteod, tahtlik tapmine, küüditamine, keelatud relvade kasutamine, piinamine, inimväärikus, õigusemõistmise põhimõtted. 9. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja keelatud relvade kasutamine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) omab ülevaadet kaasajal keelatud relvadest ; 2) teab käsuandjate ja käsutäitjate vastutuse ulatust konfliktikoldes. Õppesisu Keelatud relvad, nt maamiinid, USA sõdurite ja ohvitseride valikud Vietnami sõjas. 10. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja õigusemõistmine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) oskab käituda probleemsetes situatsioonides ning oma õiguste kaitsmiseks abi otsida; 2) on teadlik ja õiglane kodanik. Õppesisu Kodaniku õigused ja kohustused, inimväärikus, tõekomisjonid, rahvusvahelised sõjatribunalid, Nürnbergi põhimõtted, kohtualused, kaitsja ja süüdistaja, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod. 11
Aafrikas.Veemaa tahtis vallutada Türgilt Konstatinoopolit ja Dardanelle, Balkanit. Jaapan soovis ülevõtta Saksamaa kolooniavaldusi Aasias. USA Lõuna-Ameerikat. Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Sõjaksvalmistumine: Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid). Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid). Lennuväe teke. Raadioside. Raudteedevõrk. Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Serbia, Belgia, Rumeenia, Kreeka, Jaapan, Itaalia, USA. Venemaa ja Prantsusmaa 1893 (kallaletungi korral üksteisele appi), Inglismaa liitus, kuna arvas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus
Sõjamajanduse teooria järgi pakub sõda elatist ning rikastumise võimalust. Külma sõja lõpuga muutusid varem omavahel sõdinud grupeeringud nö isemajandavateks – nt Angola, kus võitlesid 1990. aastatel edasi UNITA ja MPLA. Aastal 2000 oli Aafrikas 14 miljonit maapagulast, 2006. a juba 18-20 miljonit. Sõjad pingestavad ka riigi majandust ning kannatab põllumajandustoodang – toiduainete prduktsioon väheneb kuni 45%. Lisanduvab maamiinid, reostus, metsade hävitamine jms. Lisanduvad sotsiaalsed kahjud: sõjas osalenute toimetulek, paranemine jms. Kasutatakse ka lapssõdureid, neid on praegu u 300 000 maailma 30 riigis, Aafrikas 120 000. Neid kasutatakse, sest nad on kergesti manipuleeritavad, nende ülalpidamine on odav ning nende riskijulgus on suur. 9. Lõuna-Aafrika Vabariik LAV on andnud teatud perioodil 40% Aafrika tööstustoodangust ja see oli külma sõja ajal ainus Aafrika riik, mis polnud arengumaa
annaabi.ee 
