ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse. II periood 1705-1707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola-Venemaa alale. III periood 1708-1710: Põhilahingud toimusid Poola-Vene alal. (1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708 toimus
Pilet nr. 5 1) Pärisorjus ja selle kaotamine Eesti ja Liivimaa Euroopas möllanud sõjad ei puudutanud pikka aega otseselt Eestit, alles 1807 jõudis üleeuroopaline sõda eestisse. Napoleoni väed hõivasid 1806 Preisimaa ja jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu
monarhiaga riik. Prantsuse ülevõimu kehtestamine Saksamaal vallandas ka seal rahvusliku vabadusliikumise, mille keskuseks kujunes Preisimaa. Olulist rolli etendasid ülikoolid ja patriootlikult meelestatud literaadid oma kirjatöödega. 5 5. Napoleoni sõdade kajastusi Eestis Kuigi Napoleoni sõjad otseselt Eesti territooriumile ei jõudnud, mõjutasid need ka siinset olustikku üsna tõsiselt: mitmeid talupoegi värvati maamiilitsasse ja osad neist jõudsid Vene sõjaväe ridades hiljem ka Pariisi, lisaks saabusid inglaste ja rootslaste laevastikud Eesti rannavetesse. Napoleoni sissetungi ajal Venemaale tungisid tema liitlased aga Riia alla ja kardeti sedagi, et järgnev rünnak võib nad ka Eesti alale tuua. 5.1 Inglise laevastik Tallinna lähistel 12.05.1801.a. Venemaa oli Prantsuse revolutsiooni vastu juba puhkemisest peale 1789. aastal. Olukord
etendasid olulist rolli ülikoolid ja patriootlikult meelestatud kirjandusringkonnad. Tugevnes vastupanu võõrvõimule, loodi patriootlikke salaühinguid ning koostati sõjalise ülestõusu kavasid. Napoleoni sõjad said lõpu Waterloo lahinguga 1815.a, mil Napoleoni väed purustati tema enda liitlaste poolt. Kuigi Napoleoni sõjad otseselt Eesti territooriumile ei jõudnud, mõjutasid need ka siinset olustikku üsna tõsiselt: mitmeid talupoegi värvati maamiilitsasse ja osad neist jõudsid Vene sõjaväe ridades hiljem ka Pariisi, lisaks saabusid inglaste ja rootslaste laevastikud Eesti rannavetesse. Napoleoni sissetungi ajal Venemaale tungisid tema liitlased aga Riia alla ja kardeti sedagi, et järgnev rünnak võib nad ka Eesti alale tuua. Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning riikidevahelised suhted vajasid samuti korrastamist. Viini kongressil, mis toimus 1814
vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru, Järva, Viljandi, Tartu ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse. II periood 17051707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola Venemaa alale. III periood 17081710: Põhilahingud toimusid PoolaVene alal. (1708 a Lesnaja lahing ja 1709 a Poltaava lahing); rootsi väed löödi puruks ja Karl XIIs koos Mazepaga põgenes Türki. 1708
II (1816/1819) 1804 Eesti-ja Liivimaa talurahvaseadused Kaotati pärisorjus. Teotöö säilimine rendivormina. Maa jäi 2/10/1805 ulatusliku talupoegade vastuhakk mõisnikele, seda võis rentida vabade rendilepete alusel. Harjumaal Kose-Uuemõisas. III (1856/1849, Saaremaal 1865) 1807 talupoegi hakatakse võtma maamiilitsasse Teotöö asendamine raharendiga. Talude päriseksmüümine. Palgatöö 23/05/1816 Eestimaa talupojad vabastatakse kasutamine mõisapõldudel. pärisorjusest. 26/03/1819 Liivimaa talupojad vabastatakse Pärast talurahvaseaduste vastuvõtmist laienes talurahva pärisorjusest tegevusalade valdkonnad. Majandus elavnes
-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk
-1697 aasta nälja mõju veel tunda. - Rootsi võimud on Põhjasõja puhkedes peale pannud suured sõjakoormised ja -maksud, mida võeti sunduslikult. - Rootsi armee paigutamine inimeste kodudesse oli kurnav. - massilised kindlustustööd. Talupojad pidid appi tulema ning nende oma tööd jäid seisma. - tuli osaleda ka küüdikohustuses rekvireeriti vankreid ja hobuseid. - aadlilt nõuti samuti täiendavaid kohustusi: aadlilipkonna moodustamist. Talurahvast ja linnakodanikke võeti maamiilitsasse. Tuli ka sunniviisiline värbamine (mehed joodeti tihti purju ja võeti meestelt allkiri, et tulevad sõjaväkke) - sõja tõttu väliskaubandus peatus, vilja ei saanud välja vedada, vilja hind langes kõvasti, teisalt ei saanud sisse tuua soola ja selle tulemusena hakkas soola hind tõusma. - 1708-1709 on taas ikalduseaastad. 1709 kannatab selle all terve Eesti, ning see toob kaasa nälja (kuigi mitte nii hullu kui 1696-97). - i-le paneb punkti 1710. aasta katk
annaabi.ee 
