4. Miks see nii on? Sest naiste eluiga on pikem ja naistel on paremad ja ohutumad tööd. 5. Mida nimetatakse emigratsiooniks? Väljarännet nimetatakse emigratsiooniks. 6. Too näide selle toimumise kohta Eestis. Eestist läheb eestlane näiteks Soome elama. 7. Täida lüngad või tõmba valele variandile joon alla. Eestis elab linnades umbes 79% / 40%. Linnaline asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem inimesi kui Pärnus. 8. Nimeta kolm kõrge suremuse põhjust. · Eakate surm. · Liiklusõnnetused. · Kuritegevus. ( tapmised, enesetapud ) 9. Mis võiksid olla tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja Soome vahelise migratsioonis? Tõukepõhjused Eestist Soome: 1) Soomes on paremad tööd ja suuremad palgad. 2) Majanduslik olukord on parem kui Eestis. Tõmbepõhjused Eestist Soome:
Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik allpool toodud väljenditest. Linnastumine on linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastumist mõõdetakse rahvaarvu järgi Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi Enamikus riikides on linnalise ja maalise asula piiritlemine linna rahvastiku osakaal kogu rahvastikust protsentides Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus enamik rahvastikust töötab tööstuses või teeninduses. MÕISTED. Leia mõistele vastus ning too igale mõistele näide järele Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa 6
Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused riigiti suured. Rootsis ja Norras leotakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50000, Malaisias 10000 inimest. Enamikus riikides jään linnalise ja maalise asula piiritlemine 15005000 vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määratlemisel. Näiteks loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. Mõnes riigis, näiteks Tsehhis, antakse linna staatus vaid siis, kui kindla rahvaarvuga (vähemalt 5000) asulas on hästi arenenud infrastruktuur (veevärk ja kanalisatsioon, kool, apteek, hotell jms.) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni
Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades. Linnade määratlemine on igal pool erinev. Enamasti jääb linnalise ja maalise asula piiramine 1500-5000 elaniku vahele. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka tööhõivet. Nt loetakse linnaks asulat, kus enamus töötab tööstuses või teeninduses. Aga nt Tsehiis peab olema ka hästi arenenud infrastruktuur (veevärk, kanalistatsioon, apteek, kool, hotel jne) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni. Ajalugu: Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminemisega põlluhaimisele. Koos elati kaitseks, üksteise abistamiseks.
Tansaania toodab: o Kohvi, puuvilla, sisalikiudu, nelki, teed, tubakat, maniokki, maisi, pipart o Eluskarja: veiseid, lambaid, sigu, kitsi, kala o Toiduaineid, sõidukeid (montaaz), tsementi, teemante, soola Pärast Arusha deklaratsiooni (1967) moodustas valitsus Ujamaa Küla programmi, mis taotles põllumajanduse toodangu muutumist ühiskondlikuks kohustuseks, mida teostati läbi maalise elanikkonna, kes olid grupeerunud küladesse. Teisel ja kolmandal kümnendil peale iseseisvumist leidsid need reformid suurt vastukaja. See segadus põllumeeste seas juhtis tootmise saamatuseni. Majanduse kõikumine tõi kaasa põllumajanduslike toodete hindade langemise. Põllumajanduse tootlikkuse langusele aitas kaasa ka elanike arvu langus. Samuti puudus ka välismaine investeerimine. Tansaania oli sunnitud 1983-85 sisse ostma teravilja, et toita oma rahvast
Valglinnastumise põhjused Eestis: • Inimeste eelistused, • vaba maa olemasolu, • elatustaseme tõus, • odava laenuraha olemasolu, • uute elurajoonide teke väljapoole linnade piire. Valglinnastumisega seotud probleemid: • jõukamate/uusasunike huvide eelistamine • Hinnatõus • Harjumuspärase miljöö, elukeskkonna kadumine Taandlinnastumine Põhjused: 1. väikeettevõtlus 2. Siselinnade kriis tõukejõuna 3. Maalise elulaadi eelistamine tõmbejõuna. Taaslinnastumine Põhjused: 1. Re-industrialiseerumine 2. Majanduse re-kontsentratsioon 3. Siselinnade, sh veepiirkondade taaselustamine. 4. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused - 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. 5. Asulate hulk Eestis - 4628 / 4642 asulat (2013), arv mõnevõrra muutub. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku
Majandustegevust hakati jagama kolmeks sektoriks :primaarseks( põllu- ja metsamajandus , kalandus), sekundaarseks ( töötlev tööstus , ehitus ) ja tertsiaalseks sektoriks ( teenindussfäär ) , kvaternaar sektor ( infoteenindus ) ASULASTIK : Asulate areng ja linnastumine : Linnastumine: ehk urbanisatsiooniastemeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes . Milles seisneb linnalise ja maalise asula erinevus ? Asulad erinevad linnast , elenike arv on linnas suurem . Hoonete väljanägemine on erinev ning ka tööhõive on erinev . Näiteks Maal on põlluharimine kuid linnas teenindus . Joonis : lk 92 skeem . LINNASTUMISE ETAPID : Esimene etap :(XIX) 19. sajand linnastumine Euroopas , Põhja Ameerikas ( London ) Teine etapp : (XX) 20 .sajand linnade arvu kasv aeglustub hoogustub eeslinnastumine ( äärelinnad )
inimtihedus on keskmisest suurem; 3. piirata hoonete alla planeeritud maa-ala suurust piirkondades, kus elanikke on rahvastiku keskmisest vähem. Arvatakse, et väiksema asustustihedusega piirkondades tuleks rahvastikku rohkem ühte kohta kokku tuua, et nad ei oleks liialt hajali üle suure maa-ala. (Zagorskas et al., 2007) Praegusel ajal toimub aktiivne eeslinnastumine ning dekonsentratsiooniprotsessid, seetõttu on kompaktne linn konkreetse linnalise ja maalise maakasutuspiiriga paljuski minevik. Seega võib tänapäeval kompaktset linna pidada üheks ideaalmudeliks, mitte aga reaalsuseks. (Ideon, 2006) Siiski propageerib Euroopa komisjoni ,,Green Paper" kompaktset linna, eeldades, et see linnatüüp muudab linnapiirkondi keskkonnasäästlikumaks ja parandab elukvaliteeti (Zagorskas et al., 2007). Kompaktset linna arendatakse Suurbritannias, USAs ja kogu Mandri-Euroopas. Üheks olulisemaks kompaktse linna kriteeriumiks on plaanivorm
Neid võivad tekitada maa-asulates rajatud edukad tööstusettevõtted. Näiteks võib Imavere külas rajatud Eesti suurim saeveski ja suur liimpuiduvabrik muuta Imavere väikelinnaks. Viimasetel aastatel ongi Imavere tugevasti kasvanud ja omandanud mõned linnale iseloomulikud jooned, ent protsess on siiski alles algusjärgus ja Imavere linnaksmuutumine pole sugugi kindel. Eestis on üpris palju ka juriidilisi väike- ja pisilinnu, mis on tegelikult kõigest alevid - maalise ja linnalise vahepealse iseloomuga asulad. Nende ülesandeks on lähema ümbruskonna ärielu korraldamine ja selle ümbruskonna maaelanikele vajalike teenuste võimaldamine. Kuigivõrd olulisi tööstus- või veondusettevõtteid neis asulates ei ole. Elanike arv on neis harilikult 2000 ringis, vaid harva suurem, võibolla isegi veidi üle 5000. Vähimad alevid, mida ametlikult enam sellisteks ei peeta või pole kunagi peetudki, on vaid 1000-1500 elanikuga
Sulaaja saabudes kujunes tähtsaimaks kirjanduszanriks romaan. Rudolf Sirge "Maa ja rahva", 1956. aastal, see romaan kajastas Eesti maaelu. A. H. Tammsaare, Vilde, Luts teoste väljaandmine 1950-1960. 1970. aastate kõige enam tsiteeritud ja viisistatud luuletajaks võib pidada Hando Runnelit. Kunst: Kunst oli kuulutatud ideoloogilise võitluse eesliiniks. Kunst pidi olema proletaarne või kodanlik. Sõjajärgsel perioodil Maalis kunstnikud jagunesid kahte leeri. Osa neist püsis "Pallase" maalise ja rõõmsameelse laadi juures, teised püüdsid vastu tulla partei ja valitsuse ootustele. Graafika jäi sõja järel illustratiivseks, domineeris joonistus. Temaatikasse ilmusid Nõukogude armee kangelaslikkus ja sõjajärgne ülesehitustöö. Skulptuuris jätkasid oma tööd iseseisvusaegsed meistrid. Riigi tellimusel valmis hulgaliselt standardseid Stalini ja Lenini monumente, mille tõttu mitmed skulptorid katkestasid oma töö. 1960. aastatel hakkasid kerkima monumendid A. H
annaabi.ee 
