Johann Köler oli esimene eesti rahvusest akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Tema looming on eelkõige 19. saj vene maalikooli kontekstis. Johann Köleri esindab romantilise varjundiga hilisklassitsisimi ideaale. Õppides kreiskoolis, mis jäi rahapuudusel lõpetamata, asus Köler Vastemõisa mõisavalitseja Faberi teenistusse, kus abistas tood kirjavahetuses ning arvepidamises. Faber, märganud poisi joonistuoskust, saatis ta Võnnus elava maalermeistri juurde õpipoisiks, kus Köler töötas 7 aastat. 1848 alustas ta Peterburi Kunstide Akadeemias, mille lõpetas 1855 aastal mütoloogilise lõputeosega: „Herakles toob Kerberose põrguväravast.“ Peale ülikooli lõpetamist reisis Johann Köler mitmel pool Euroopas: nt Saksamaa, Holland, Belgia. Töötates Roomas eraakadeemia kostüümiklasis, omandas ta täiusliku akvarelltehnika. Esitas
mõistatus" ja "Kuldsete näpitsprillide mõistatus". 1895 "Kolme üliõpilase mõistatus", "Üksildase jalgratturi mõistatus", "Musta Peetri mõistatus" ja "Bruce- Partingtoni plaanide mõistatus". 1896 "Looritatud üürniku mõistatus", "Sussexi vampiiri mõistatus" ja "Kadunud paremäär-kaitsja mõistatus". 1897 "Abbey Grange'i mõistatus" ja "Kuradijala mõistatus". 1898 "Kriipsukujukeste mõistatus" ja "Pensionärist maalermeistri mõistatus". 1899 "Charles Augustus Milvertoni mõistatus" ja "Kuue Napoleoni mõistatus" 1900 "Thor Bridge'i probleem". 1901 "Priory kooli mõistatus" ja "Leedi Frances Carfaxi kadumine". 1902 "Shoscombe Old Place'i mõistatus", "Kolme Garridebi mõistatus", "Kuulsa kliendi mõistatus" ja "Punase ringi mõistatus". 1903 "Kaame sõduri mõistatus", "Kolme ärkliga maja mõistatus", "Mazarini kalliskivi mõistatus" ja
2.Lapsepõlv ja maalikunsti esimesed aastad Johann Köler sündis 8.märtsil 1826 aastal Vastsemõisas Lubjassaare talus talupoja peres.Ta oli perekonna seitsmes laps ja nende pere elas väga vaestes oludes.Vaesusest hoolimata soovisid ta vanemad talle paremat haridust ja saatsid ta algul Viljandi alg- ja hiljem kreiskooli õppima. Johann Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes Köleri kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Köler Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 saabus noor 20 aastane Johann Köler, 75 kopikat taskus, Vene impeeriumi pealinna Peterburgi ja leidis teenistust sildimaalrina. 1848 astus JK ühtlasi kuntsiakadeemia õhtuklassidesse.1855 saavutas ta maali "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldauraha, millega lõpetas akadeemia õppekursuse.
August Janseni esimesed loomingud on tehtud looduslike värvidega majaseintele. Kui August Jansen sai 13 aastaseks kolis Jansenitepere, olude sunnil Narva. Kogu pere hakkas tööle vabrikus mis oli lisaks koolile August Jansenile väga kurnavaks kogemuseks. Seitsmeteistkümne aastaselt jätab noor Jansen Narva seljataha ning siirdub Peterburi poole. Peamiseks eesmärgiks on tal arendada oma kunstioskusi õpingute kaudu. Ilma töö ja rahata satub ta eestlasest maalermeistri juurde. August Jansen pääseb Kunstide Edendamise Seltsi Kooli. August Jansen on ka väga tihedalt kontaktis teiste eesti kunstnikega nagu N.Triik ja J. Koort, kellega ta elab isegi mõnda aega koos. 1904. aastal lõpetab Jansen kooli hõbemedaliga. Jansenis oli revolutsiooniline meelsus teatavasti hakanud juurduma juba tema töötamisel Narva vabrikuis. Aastate jooksul muutus ta tolleaegsel Venemaal valitsevais klassivastuoludes ja sotsiaalses ülekohtus üha teadlikumaks
aasta 24. veebruaril (uue kalendri järgi 8. märtsil) Vastemõisa vallas Lubjassaare rendikohas pere seitsmenda lapsena. Tema perekond oli üpris vaene, kuid sellest hoolimata püüdsid vanemad talle anda hea hariduse. Esialgu käis ta kohalikus vallakoolis, seejärel aga Viljandi elementaar- ja kreiskoolis. Pärast kooli lõpetamist õnnestus tal saada Vastemõisa valitseja Faberi abiliseks, kes märkas peagi noormehe kunstiannet ja soovitas tal minna enda venna juurde Võndu maalermeistri õpipoisiks. 1839. aastal sõlmiski Köler tollega seitsmeks aastaks sellilepingu. Köler siirdub Peterburi 1846 Pärast seda, kui Köleri sellileping Võnnus lõppes, otsustas ta siirduda Peterburi, kus maalritele tööd leidus. Temast sai sildimaalija, kuid samas täiendas ta end ka alates 1848. aastast Peterburi Kunstiakadeemia õhtuklassides. Visa tööga ning andekusega õnnestus Köleril kursused edukalt läbida: 1855
Johann Köleri elu algus Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. Haridus 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale
lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857
annaabi.ee 
