sakslaste lapsed. C.R. Jakobson sai korraliku alghariduse, millele lisandusid ladina keele eratunnid pastori juures. Isa valmistas oma poega ette gümnaasiumi astumiseks.1856. aastal astus Jakobson Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, kus seminarikursus kestis 3 aastat (aastani 1859). Karjääriastmed : Esialgu töötas Carl Robert Torma kihelkonnakoolis koolmeistrina, ta valdas hästi rehkendamist. Aastal 1862 leidis tööd maakonnalinnas Jamburgis, kus asendas pühapäeviti pastorit. 1864. aastal sai töökoha Peterburi esimeses eragümnaasiumis, kus õpetas nooremates klassides saksa keelt ja oli internaadis kasvataja. 1865. aastal omandas ta ülemõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal.1866. aasta esimesel poolel andis kodutunde keisri venna tütrele ning töötas koduõpetajana ka välismaise päritoluga kõrge riigiametniku peres.1867. lõpetas koolides töötamise ja ka enamus eratunde jättis ära
koolivõrgu laiendamine ja hariduse korraldamisel riigi osa tugevdamine Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (2) 1802 asutati Venemaa Rahvahariduse Ministeerium, millele allutati kõik koolid peale Maria asutiste. Ministeerium töötas välja uue haridusseaduse ja koolikorralduse alused. Avalik õppeasutuste süsteem / peamiselt linnades Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (3) LINNADES elementaarkool – 2 aastat / madalam aste; maakonnalinnas maakonna e. kreiskool – 3 klassi; kubermangulinnas kubermangu gümnaasium – 3 klassi; õpperingkonnas ülikool. (Tartu Ülikool 1802) Avalike õppeasutuste vähesuse tõttu tegutsesid linnades ka eraõppeasutused. Kõik koolid olid ettenähtud eranditult ainult poeglastele. Tütarlastele asutati Tallinnas, Tartus ja Pärnus kaheklassilised tütarlaste koolid Moderniseerumine HARIDUSREFORMID (4) MAAPIIRKONDADES 2 astmeline vallakool
Koolihariduse sai väike osa hiina lastest. Juba Hani riigis kehtis riigiametitesse pääsemiseks kolmeastmeline eksamite süsteem, täiuslikkuse saavutas see Tangi riigi perioodil (618-907). Eksamite sisu ja maht sõltus enamasti sellest, millist ametit taotleti. Eksaminandid pidi oskama ilusat kirjatehnikat, hästi lugeda ning arvutada, täpselt tsiteerida klassikat. Kuni 807. aastani olid eksamid suulised, hiljem kirjalikud. Esimene etapp toimus maakonnalinnas, teine provintsilinnas ning kolmas pealinnas. Neid, kes lõpetasid kõik kolm etappi edukalt (2-3% kõigist kandidaatidest), ootasid tulusad riigiametid, auväärne õpetlastöö, kõrged tiitlid. Kultuur/Arhitektuur Olulise tõuke andis kultuuri arengule trükikunsti leiutamine. 6. sajandil tunti Hiinas juba puitplaatidelt trükkimist. Hiina raamatukunst oli alguse saanud bambuse ja siidi kasutamisest, 4. sajandil sai raamatumaterjaliks paber
esimene president ja pärastine asepresident. (Liim 1997: 75) Joosep Kapi abikaasaks sai 1863. aastal sakslanna Minna Martensen (1841-1901), kellega neil oli 15 last (7 nendest surid varajases eas). Rahvasuus hüüti Minna Kappi ka ,,kihelkonna emaks", sest ta oli eestlaste huvide kaitsjaks. 1887. aastal valiti Joosep Kapi abikaasa ,,Ilmatari" koosolekul koori auliikmeks ning hiljem jätkas ta kooris lauljana. Oma lastele andsid nad hea kesk-ja kõrhariduse. Vanimast pojast Valterist sai jurist maakonnalinnas, Hansust õpetaja ja koorijuht, Aleksander õppis usuteadust ja Arturist sai professionaalne muusik. (Joost 1987, Liim 1997: 75) Joosep Kapp lahkus elavate hulgast 1894. aasta 8. veebruaril ja 25. augustil 1896 püstitati tema endiste õpilaste ja sõprade algatusel Joosepi auks hallist marmorist tahutud obelisk. (Joost 1987, Liim 1997: 75) (vt Lisa 1) 1.2. Artur Kapp Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878 Suure-Jaanis. Artur sündis koolmeistri Joosep Kapi
lodjale ja sõideti Venemaa poole. Hiljem ei sattunud ta enam kunagi Tormasse. Pärast tema lahkumist hakkas Torma muusika-ja hariduselu langema ning aastakümneid mäletati Jakobsonide teeneid rahva ,,vaimuunest ärkamisel". Torma rahvas jälgis hoolikalt CRJ hilisemat tegevust ühiskondlikul alal ja võttis osa tema võitlustest. 1.6 Vahepeatus Jamburgis aastail 1862-1864 CRJ asus õpetajaks 1862.aastal maakonnalinnas Jamburgis, mis asub 20 km Narvast ida pool. Jamburgis oli 1500 elanikku ja ümbruses elas rohkesti saksa koloniste. Narva pastor 10 käis harva Jamburgis ja seega pidi Jakobson teda pühapäeviti asendama orelit mängima ja rahvale jutlusi ette lugema. See andis talle lisasissetulekut rahapalga, kütuse, valgustuse ja mõnel määral ka toiduaineid.
Tavaliselt on nende elanike arv 10 ja 20 tuhande vahel, sõltudes eelkõige maakonna enda rahvaarvust ja selle jõukusest. Üle-eestilisi ülesandeid maakonnalinnad tavaliselt ei täida, suuri tööstusettevõtteidki on neis vähe. See iseloomustus ei kehti päriselt Pärnu kohta, mis tänu kuurordi ning teisejärgulise sadama olemasolule on maakonnalinna seisundist sisuliselt ülekasvanud. Tööstustki on seal rohkem kui tavalises maakonnalinnas. Ka on Pärnu väikese linnastu tuumiklinn. Linnastus kokku elab umbes 50000 inimest. Tüüpilistena on välja kujunenud vanade maakondade linnad: Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Võru, isegi Valga. Uute maakondade keskused Põlva, Jõgeva, Rapla on märksa väiksemad ja vähem arenenud, Kärdla on maakonnalinn ainult nime poolest, tegelikult aga alev. Ida-Viru maakonna keskus Jõhvi eraldati alles 1991
väiksem võim(riigi esindajate võimu kasvatamise tõttu) Politsei- ja kohtureform: · Linnades politseivõim läks riigile: - Politseivalitused ja politseimeistrid(pädevuses ka nt tervishoid, tuletõrje) · Vene eeskujude järgi likvideeriti kõik senised kohtud ja aadli kohtuvõim teiste seisuste üle likvideeriti: A. Igas maakonnalinnas alama astme kohus eraldi seisuste kaupa: aadlile, linlastele ja kroonutalupoegadele ja õigusmõistjad samast seisusest. B. II ülemkohtuaste piirkonna kobermangulinnas ja iga seisuse jaoks eraldi kohtud(juures kohtunik) C. Tsiviil- ja kriminaalkohtupalatid Tallinnas ja Riias: - Kõikide seisuste jaoks ühine III astme kohus ja riik määras kohtuniku D
annaabi.ee 
