Eesti vesikonna jõed. 2006. aasta lõpus käivitati Kohila lähedal suur vineerivabrik. Maakonna põhjaosas avaneb ordoviitsiumi ladestu. Rapla apteek töötab aastast 1866 ja haigla 1889. aastast. Raplamaa Ajalugu Vaatamisväärsused Üldandmend: Maakonna tuumiku moodustavad Haimre park ja kabel Maakonnalinn: Rapla Muinas-Harjumaa alad. Piirkond oli juba 13.sajandil hästi arenenud ja Haimre pargi tiigi kaldal asub 2 Pindala: 2980km ebaharilikult suur neogooti stiilis tihedalt asustatud. Pärast Eesti Rahvaarv: 34 436 pargipaviljon, millest on säilinud
venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald Maakonnalinn: Tallinn Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar Harjumaa ajalugu Ajalooline Harjumaa hõlmas XIII sajandi I poolel suurema osa nüüdse Rapla maakonna alast ja nüüdse Harjumaa kaguosa (Kose, Kõue vald) Hiljemalt XIII sajandi keskpaiku ühendati Harjumaaga Revala, mis hõlmas valdava osa nüüdse Harju maakonna alast. Harju maavalitsus Riigi regionaalhaldust teostavad maavalitsused
IDA-VIRUMAA Ida-Viru maakond • Pindala: 3364 km2 • Elanikke: 149 483 • Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA
sammusid üle jõe ja peatusid hiiepuu all. Nii otsustatigi kirik Vigala jõe äärde rajada. KULTUURILOOLINE TAUST Rapla maakond on oma kultuuritaustalt väga mitmekesine – siin on segunenud maa- ja linnakultuur, pärimus- ja massikultuur, erinevate kihelkondade ja maakondade traditsioonid. Raplamaale on iseloomulik, lähtuvalt tema kirjust ajaloost, keskmisest suurem kultuuriline mitmekesisus. Puudub omakultuuri kese – traditsioonidega maakonnalinn, kogu maakonna osas ei ole ajaloolist kokkukuuluvust. Raplamaa ei ole üks kultuuripiirkond vaid erinevate kultuurikantide – Kullamaa, Nissi, Märjamaa, Vigala, Hageri, Rapla, Juuru, Türi ja Vändra kihelkonnad – kogumik, kus on igast kandist midagi. Viimaste aastakümnete koos tegemised on tekitanud kultuurikeskkonnas siiski omalaadse väärtusliku ühisosa ja Raplamaa eristub selgelt oma naabritest.
huvitavat teada saada. Kasutatud meetodid: Omalooming ja interneti leheküljed. Sihtrühm: Värskes õhus viibimine, roheline mõtteviis, õhtusöök mulgi päraselt. Maakonna üldtutvustus: Lipp Vapp Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas. Loodus:Sakala kõrgustik,Soomaa,Soomaa rahvuspark,Viljandi järv,Võrtsjärv Pindala: 3422,49 km² Elanikke: 49 255 (1.01.2012) Maakonnalinn: Viljandi Marsruut: JõhviTartuValga/Tee nr 3 266 km, 4 tundi ja pausid Ajakava: tulek 06.00- 10.00 tagasi 17.00-21..00 Objektid: Abja-Paluoja muuseum Muuseum asutati aastal 1999. Alalises ekspositsioonis on stendid ja vitriinid - muinasaeg, mulgid, kultuurielu, haridus, postiteenistus, tuletõrje, lasteaed, sport, haigla, raamatukogu, teedevalitsus, linavabrik, piimatööstus, mõisad, jt. Muuseum asub endises Panga /Postkontori hoones. Abja Mõis
Tallinnaga on väga seotud ka Tapa. Nõukogude ajal oli sel linnal kolm ülesannet: majutada Tallinna tööjõudu, Vene lennuväge ja korraldada raudteeliiklust Tallinna lähistel. Siingi elas palju tulnukrahvastikku. Suur osa sellest on lahkunud ja linna elanike arv (6800) märksa vähenenud. Ka raudtee ei paku enam nii palju töökohti nagu varem. Tapagi muutub Tallinna magalaks. Rapla (5700 elanikku) on praegu isegi omaette maakonnalinn rea niisugusele iseloomulike väikeettevõtetega (piimatööstus, Sadolini värvivabrik), kuigi ka siit käiakse palju Tallinnas tööl. Tallinna linnastusse kuulub ka juba Lääne-Virumaal asuv suvitusalev Võsu, mille klientidest valdava osa moodustavad tallinlased. Regioonis on veel kaks nimetamisväärset asulat, mis on Tallinnast kaugel, sellega halvasti ühendatud ega kuulu Tallinna linnastusse
alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime ka Leerimäele - linnuseseljandiku idapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool maanteed. Kirumpää alev hävis lõplikult arvatavasti 18. sajandi algul Põhjasõja käigus, mille järel seda enam ei taastatud. Kui 1784. aastal rajati mõne kilomeetri kaugusele uus kreisi. ehk maakonnalinn Võru, siis muutus Kirumpää lõplikult kõrvaliseks paigaks, mida jäi läbima ainult tähtis kaugmaantee. Võru rajamisega seoses kasutati linnusevaremeid linna ehitusel paljus ka kivimurruna, mistõttu praeguseks on sellest säilinud vaid mõned üksikud kõrgemad müüritulbad. 2.4 Kaitsealused liigid Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel hink(Cobitis taenia),
kinnitada ametisse nende abisid. Küll aga jäeti omavalitsustele õigus teha siseministeeriumile ettepanekuid politseijaoskondade arvu, nende piiride ja asukoha kohta ning esitada kanditaate politseiülemate ja jaoskonnaülemate, samuti nende abide ametikohtadele. 7 Politseikorralduse seaduse järgi moodustas maakonnalinn koos alevitega politseiringkonna. Eesti territoorium jagunes viieteistkümneks politseiringkonnaks, mida juhtis politseiülem, kes ise otseselt allus Politsei Peavalitsuse ülemale. Politseijaoskonnad jagunesid omakorda jaoskondadeks, neid oli üle terve Eesti 63. Kohapealset politseivõimu teostasid rajooniülemad (konstaablid), kes olid vahendajaks rahva ja ametiasutuste vahel. Politseikorralduse seadus sõnastas politsei ülesanded järgmiselt: 1
olemasolule on maakonnalinna seisundist sisuliselt ülekasvanud. Tööstustki on seal rohkem kui tavalises maakonnalinnas. Ka on Pärnu väikese linnastu tuumiklinn. Linnastus kokku elab umbes 50000 inimest. Tüüpilistena on välja kujunenud vanade maakondade linnad: Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Võru, isegi Valga. Uute maakondade keskused Põlva, Jõgeva, Rapla on märksa väiksemad ja vähem arenenud, Kärdla on maakonnalinn ainult nime poolest, tegelikult aga alev. Ida-Viru maakonna keskus Jõhvi eraldati alles 1991. aastal Kohtla-Järve küljest ja oli algselt hoopis tööstuslinn, kuid viimasel ajal hakkab Jõhvigi omandama korraliku maakonnalinna jooni. Maakonnalinnadegi ümber on kujunenud pisikesed linnastud, kuhu tuumiklinna kõrval kuuluvad 2-3 linnalähedast küla. Monofunktsionaalsed Eesti linnad on valdavas enamikus tööstuslinnad. Neid võib jagada kaheks
otsustusorgan. Aadlikogudes hääleõigus oli ainult riigiteenistuses osalevatel aadlikel. Aadlike isiklikud õigused kasvasid. Aadlisoost naine, kes abiellus mitteaadlist mehega, võis oma tiitli säilitada, varasemalt loeti naine mehega samasse seisusesse. 18.saj jooksul väiksemad linnad Eesti alal olid oma linnaõigused suurel määral kaotanud, nt Paide, Rakvere, Viljandi – asehalduskorra ajal kehtestati uus halduskorraldus, maakondlik jaotus – iga maakonna keskuseks pidi olema maakonnalinn, igas maakonnas vähemalt üks linn. Paide, Rakvere, Viljandi said tagasi oma linnaõigused. Tekkis juurde kaks linna, Paldiski ja Võru – uued maakonnakeskused ja linnaõigused. 1785.aastal võeti vastu uus linnaseadus, mis väga põhjalikult korraldas ümber linnade omavalitsuse. Linnakodaniku staatuse andmine läks uuele alusele – linnakodanike ring laienes, sest linnaelanikele anti linnakodaniku staatus. Samas jagati linnakodanikud klassidesse, kokku kuus erinevat kategooriat.
annaabi.ee 
