Eesti Päästekomitee, koostati Iseseisvusmanifest, millest nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril moodustati Eesti Panga hoones Päästekomitee liikmete poolt Eesti Vabariigi ajutine Valitsus. Loeti ette ka Iseseisvusmanifest ning sellega oligi Iseseisev Eesti Vabariik sündinud. Kuid Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Tuli Saksa okupatsioon. Võim Eestis läks saksa sõjaväelastele. Senised eestlastest linnapead ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega. Ajakirjandus allutati tsensuurile ning rahvuslike erakondade tegevus ning poliitiliste koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine keelustati. Laiali saadeti rahvusväeosad ja Omakaitse. Okupatsioonivõimude tegevust iseloomustavad rahva sõnad: "keelan-käsen, poon ja lasen". Ka majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Baltisakslased
· Tallinna elanikkonna kasv. 2.2 Veebruarirevolutsioon · 23.02. 1917 revolutsiooni algus Peterburis. Algas garnisonis puhkenud mässust. Kindralid kartsid mässu levimist rindele ja veensid Nikolai II tagasi astuma. Võimu võttis üle duuma komitee, mis nimetas end Ajutiseks Valitsuseks (AV). · Kuuldused revolutsioonist jõuavad Tallinna. Vene AV esindajana võtab võimu üle kubermangukomissar Jaan Poska, kes määrab maakonnakomissarid ja politseiülemad. Omavalitsuse kava väljatöötamine. · Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele. · Eestlaste meeleavaldus Peterburis, 40 000 inimest, korraldab Eesti Vabariiklaste Liit (Julius Seljamaa). 2.3 Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu 30. märts 1917 AV määrus: "Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta".
toimumist teadvustas rahva enamik alles 10. märtsil, mil tähistati üleüldist vabanduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha. Korratused linnades likvideeriti suhteliselt kiiresti. Venemaa ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ning määras nende asemele kubermangukomissarid. Eestimaa kubermangu 8 komissariks sai Tallinn linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska (1866-1920) (Vt. Lisa 3). Kohtadel seati ametisse maakonnakomissarid, tegevust alustas miilits. Revolutsioonipäevil olid mitmel pool tekkinud stiihiliselt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud, milles domineeris pahempoolne element ning mis pidas end omaalgatuslikeks revolutsioonilisteks parlamentideks. Nõukogud säilisid ka pärast kubermangukomissari ametisse astumist, ent esialgu ei vastandanud nad end veel valitsuse esindajatele. Näiliselt olid meeleolud rahunenud.(T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu.
02.03. algasid Tallinnas streigid, mis paisusid rahvarohketeks miitinguteks, vabastati poliitilised vangid, rüüstati politseijaoskonnad ja kohtuasutused. samasugused sündmused toimusid ka teistes Eesti linnades. 10.03. pühitseti 1905 a revolutsiooniohvrite mälestust. Vene Ajutisel Valitsusel õnnestus kord taastada ja asendati ka senised kubernerid. Eesti kuberneriks nimetati Vene Ajutise Valitsuse poolt hinnatud jurist, Tallinna linnapea Jaan Poska. Ametisse määrati ka maakonnakomissarid ja miilits. Nagu Venemaal, nii tekkisid ka Eestis mitmel pool Tööliste Soldatite Saadikute Nõukogud (TSSN) Eesti ala jagunes kaheks kubermanguks- Eesti kubermang, keskusega Tallinnas ja Liivi Kubermang, keskusega Riias. Jagunemine kaasnes ALTMARGI RAHUGA, mis lõpetas Poola- Rootsi sõja, tõi Rootsi võimu alla need alad, mis alates Liivi sõja lõpust olid kuulunud poola kuningale. Rahvusliku liikumise aastatel, kui taotleti toetust tsaarivõimult Eesti rahvuskultuuri
Päästekomitee - moodustati seoses iseseisvuse väljakuulutamisega. Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine - 24 veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K Päts. Samas loeti ette Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918 - Eesti linnapead ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega. Eesti iseseisvust ei tunnistatud, ajakirjandus allutati tsensuurile, hukati üle 200 inimese, lasti maha Jüri Vilms, Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. 1918 a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise vüimatuks. Novembri algul puhkes revolutsioon, kukutati keiser ja seati ametisse sotsialistlik valitsus. 11.nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i
*Päästekomitee- moodustati seoses iseseisvuse väljakuulutamisega. Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. *Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine- 24 veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K Päts. Samas loeti ette Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. *Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918- Eesti linnapead ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega. Eesti iseseisvust ei tunnistatud, ajakirjandus allutati tsensuurile, hukati üle 200 inimese, lasti maha Jüri Vilms, Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. 1918 a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise vüimatuks. Novembri algul puhkes revolutsioon, kukutati keiser ja seati ametisse sotsialistlik valitsus. 11.nov 1918
02. VEEB. 1920) SAKSA OKUPATSIOON 1918.a 03.märtsiks 1918 oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territoorium, kaasa arvatud Narva ja Jaanilinn. Samal päeval allkirjastati Saksa keisririigi ja Nõukogude Venemaa vahel Bresti rahuleping, millega Venemaa loobus suurest osast oma läänealadest, kaasa arvatud Eesti aladest. Võim Eestis läks saksa sõjaväelastele, kes ei tunnistanud ei Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust. Saksa okupatsiooni iseloomustavad jooned on sellised: · Linna- ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega · Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelustati · Ajakirjandus allutati tsensuurile · Laiali saadeti rahvusväeosad ja Omakaitse · Vangistati poliitilisi liidreid (nt K. Päts), üle 200 inimese hukati (nt J. Vilms) · Eestist hakati välja vedama vilja, kartulit, loomi, metsa, tehaste sisseseadet jne. Selle tulemusena kasvas tööpuudus, tõusid hinnad, langes elatustase, seati sisse kaardisüsteem elanike varustamiseks
annaabi.ee 
