alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925. aastaks olid neid juba 107. Ametliku jaotusena kihelkondi enam ei ole, kuid
mullakihist inimluid. «Esines põhiliselt väiksemaid luid, koljusid ja suuremaid jalaluid sinna ei veetud,» ütleb arheoloog Ain Mäesalu. Miks võeti kiriku kõrvalt mulda koos matustest pärinevate luudega ja veeti võlvide peale, pole teada. Mulla seest tuli välja ka panuseid sõrmus, noad, pannal ja mitu hõbemünti. Üheks huvitavaimaks leiuks nimetab Mäesalu siiski 16. sajandist pärit raamatukaane kaunistusi. «Ühe maakiriku kohta on see ääretult huvitav,» ütleb arheoloog. Lisaks leidudele tõid väljakaevamised selgust ka kiriku ajalukku. Võlvikandades kaevamisel selgus, et algselt oli Mihkli kirik ehitatud ilma võlvideta, lihtsalt nelja põhimüüri ja talalaega hoonena. Kohati paljastus ka kiriku siseseinte algset krohvipinda. Kiriku läänemüüri nurkadest leitud talaaugud näitavad, et tõenäoliselt oli seal välisrõdu. «See kõik võib olla tõendus, et
aastal, pärast mandrieestlaste lüüasaamist muistses vabadusvõitluses, kui Karksi alad läksid maadejagamisel Saksa ordu valdusse. Pisut hiljem, 1228. aastast, on kirjas Karksi linnus Viljandi komtuurkonna foogtkonnana, mil ta sai võrdlemisi suure maa-ala halduskeskuseks Saarde, Halliste, Paistu, Helme ja Ruhja piirkonnas. 13. sajandi lõpul moodustati Eestis esimesed kihelkonnad, mis tähistasid halduslik- territoriaalset üksust ja ühtlasi maakiriku koguduse piirkonda. Nende hulgas oli ka Karksi kihelkond oma linnuse ja lossiga. Aegade jooksul on Karksi loss ja tema valdused sattunud korduvalt sõjatulle. Siin on peremehetsenud sakslased, leedulased, poolakad, rootslased ja venelased allutades kunagised vabad talupojad pärisorjadeks-teoorjadeks-rentnikeks. Karksi kihelkonna maa-ala on jaotunud Karksi, Polli ja Pöögle mõisa vahel. 19
Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor
Algselt oli torn ehitatud ainult pikihoone müüride kõrguseni. Praeguse kuju (v.a. torni ülaosa ja kiiver) sai torn tõenäoliselt keskaja lõpul. Samal ajal on kirikus tehtud ilmselt veel mõningaid ümberehitisi. Tornikellad on aastatest 1868 ja 1889. Kiriku torn sai praeguse kuju ja kõrguse (69,7 m) 1868. aastal, arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni projekti järgi. Peetri kiriku torn on Järvamaa omadest kõrgeim ja peale Pilistvere kiriku torni pikkuselt teine maakiriku torn Eestis. Järva-Peetri kiriku interjöör on omapärane ja erineb tunduvalt teiste Järvamaa kirikute omast. Võidukaar on kõrge ja monumentaalne. Pikihoonet kolmeks lööviks ja neljaks traveeks jaotavad sambad on ümarad ja raskepärased. Omapärased on ka nende tüsedate sammaste kapiteelid, neil puudub täielik dekoor. Vööndkaari toetavad külglöövides pikad neljatahulised rippkonsoolid, millel esineb gootipärane lehtdekoor
ei hakatud eestis midagi uut välja mõtlema vaid see kandus eestisse lihtsalt. See jõudis eestisse ristisõdijatega 13. sajandi algusel Katoliku kiriku juhiks oli paavst. Talle allusid Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopid. Neil oli ilmalik võim. Pandi vaimuliku võimu juhtima Tallinna piiskop, kes allus tegelt Lundi peapiiskopile. Kõik piiskopkonnad jagunesid omakorda kirikukihlekondadeks, kus tegutsesid preestrid. Keskaja lõpuks oli Eestis 97 maakiriku kihelkonda. Kiriku kihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Iga kihelkonna kirik oli pühendatus mingile kindlale pühakule.: Kadrina - püha Katariina Järva Jaani - ristija Johannes Pärnu-Jaagupi - apostel Jaakob Martna - püha Martin Katoliilus segunes varasema muinasusuga - parim näide olekski pühakute austamine Katariina - kadripäev Ristija Johannes - jaanipäev püha Laurentius - lauritsapäev Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude
Omavalitsused Kohaliku omavalitsusena mõistetakse tänapäeval mingi maa-ala või asula elanikele antud õigust otsustada ise kohaliku elu küsimusi. Vakus - eestis keskaja alguses oluliseim omavalitsusüksus. See tähendas ennekõikke maksustamis ühikut, kuid maksude tasumiseks kokku tulnud rahvas arutas isekeskes ka muid küsimusi, jagas peale pandud koormisis ja mõistis kohut. Eestlaste kohalike omavalitsuste eelkäijateks võib pidada kihelkondi. Keskajal muutusid need ühe maakiriku piirkondadeks. Hiljem, sunnismaisuse ja mõisavõimu survel maarahva omavalitsus hääbus. Ühemõisa võimuala hakati märkima sõnaga "vald" (võrdle meelevald, vägivald). Pärisorjuse kaotamise järel 1816/1819 anti vallale, kui talurahva kogukonnale, taas piiratud omavalitsus, mõisniku kontrolli all. 1866. aasta vallaseadusega muutusid vallad tänapäevasteks iseseisvateks omavalitsusüksusteks. Keskajal rajati Eestisse Lübecki (Tallinn, Narva, Rakvere) ja Hamburg-Riia
Luterlik reformatsioon kestab 1517-1555 (lõpeb Augsburgi usurahuga). I faas – indulgentsitüli 1517-1521, Rooma kiriku algatatud protsess luteri kiriku vastu. II faas - Tekivad esimesed remormatsioonirühmitused, Šveitsis Zvingly? Tekib ka nn reformatsiooni vasaktiib, spiritualistid, ristijad. III faas 1525. a kui talupoegade ülestõus Saksamaal. IV faas kuni 1530. a konsolideerumise faas – evangeelse maakiriku algus. V faas 1530-1546/47 reformatsioon levib eeskätt just Saksamaal ning hakkab levima ka Euroopa põhja- ja idaosas – reformatsioon linnadesse jõuab juba varem. VI faas kuni 1555. a, kui puhkeb Šmalkaldija sõda, lõpeb augsburgi usurahuga. AUgsburgi usutunnistus pärit juba 1530. aastast. Konfessionaalne ajastu 1555. a alates. Martin Luther sündis 1483. aastal. Talupoegadest esivanemate perre. Isa oli vasetööstuses
annaabi.ee 
