Eesti territoriaal- ja sisemeri on vajalikul tasemel kaetud 1:100 000 ja 1:50 000 mõõtkavas kaartidega, tähtsamad veeteed ja sadamad ka suuremõõtkavaliste kaartide ning plaanidega. Samuti on välja antud lootsiraamat, kus on selgitused navigatsioonikaartide ja -tingimuste kohta (http://www.loodusajakiri.ee...). Joonis 5. Merenavigatsioonikaart 11 CORINE CORINE maakatte andmebaas on üleeuroopalise projekti tulemus, mille käigus kaardistati eri riikide maakate, kasutades samu klasse ja sama metoodikat. Tulemuseks on küllaltki hästi riikide vahel võrreldavad ülevaateandmed, mida saab kasutada ka riigisiseste analüüside tarvis. Eesti alal on tehtud kolm CORINE maakatte kaardistust, tinglikult 1990, 2000 ja 2006. Kolme eri ajal tehtud kihi olemasolu annab võimaluse analüüsida maakatte muutusi.
tähendus ÖTde tootmises. Uurimisalas paiknesid erinevad kaitsealade tüübid: Urho Kekkoneni Looduspark, Hammastunturi ning Sarmitunturi põlisloodusalad, Sompio Looduspark, looduskaitse all olevad rabad ja sood, ning Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. Need looduskaitsealad on bioloogilise mitmekesisuse ning inim-heaolu seisukohast olulised, kuna pakuvad võimalusi rekreatsiooniks ning ligipääsu looduspärandile. Ökosüsteemi teenused ja CORINE land cover system Euroopa CORINE2000 maakatte andmebaasi sobilikkust (CLC2000) testiti hindamaks ÖT produktsiooni uurimisalas, võttes aluseks aasta 2000. Soome maakatet on kaardistatud Euroopa CORINE2000 Land Cover'i projekti osana. See sisaldab satelliidi kaarti ning rasterkaarti resolutsiooniga 25m x 25m, mis katab kogu Soome. CLC2000 kajastab 44 erinevat tüüpi maakatte klassi, millest 34 esinevad Lapimaa metsades. Lisaks uuriti veel teisi andmebaase, mis võiksid ÖT uurimisel kasulikuks osutuda (joonis 2). Joonis
heterogeensus, reostuskollete paiknemine) 3. Ökoliin (E. van der Maarel), substraadi gradiendi ökoliin. Vt. Lõhmus et al. Metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon. 4. Kaartide analüüs 5. Aerofotode analüüs 6. Kaugseire 7. Kvalitatiivsed uuringud Too näiteid maastikuökoloogia uurimismeetodite rakendamisest. Digitaliseeritud kaardikihid – alad, teed_sihid, hooned •Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi maastikuline tsoneering maakasutuse/maakatte püsivuse/muutuste alusel • Väärtusklassid • Tsoonide kirjeldused • Soovitused maakasutuse/maakatte kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks Sõnasta maastikuökoloogia uurimisküsimusi. Ruumi ja ajaskaalad maastikuökoloogias. Maastikuline lähenemine keskkonna-korralduses – Milleks? Üldplaneeringud Detailplaneeringud Maakonnaplaneeringud Metsamajanduskavad Maakorralduskavad Valgala majanduskavad
Kaua aega tagasi toimunud maastikumuutuste uurimise põhialuseks on dateerimise meetodid. Enimkasutatud grupi moodustavad meetodid, mispõhinevad radioaktiivsete elementide poolestusajal. 14. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). aastased e. sesoonsed muutused - maastike lühiajaline välisilme muutus (kevad, suvi, sügis, talv) nt: Jõgedel toitumis erinevus, järvedel sügavuse ja vee hulga erinevus, temp muutus, 15. Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE CORINE maakattetüüpide andmebaas-See andmebaas on väärtuslik temaatiline andmekiht, mida saab kasutada planeeringuis, keskkonnamõjude hindamisel jne. (Coordination of information on the environment – keskkonna informatsiooni koordineerimine) CORINE Land Cover projekti käigus loodi kogu Eestit kattev, ühtse metoodika alusel andmebaas, mis annab keskmisemõõtkavalise kartograafilise andmestikul ülevaate 20 sajandi
Näiteid töö mõningatest osadest sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. MAASTIKE JA MAAKATTE UURIMISEST EESTI VÄIKESAARTEL ............ 5 2. UURIMISALADE LOODUSTINGIMUSED............................................................. 7 2.1. Abruka saar ................................................................................................................. 9 2.2. Vilsandi saar.............................................................................................................. 11 2.3. Uurimisalade valiku põhjendus.................................................
kontrollitud keskkonnas. Vaid 14 imetaja-ja linnuliigid moodustavad 90% meie toiduvarude loomast. Ja vaid nelja liigi - nisu, mais, riis ja kartul - anda poole meie energia taimed. Nägu muutub maal Oleme ikka muudavad me kasutame oma maa Euroopas, kuigi mitte nii kiiresti nagu keskpaigast kuni 20. sajandi lõpuni. Hiljutised analüüsid näitavad, et maa on muutumas napiks ressursiks: 800000 hektarit Euroopa maakatte oli ümber tehislikud pinnakatted 1990-2000, võttes üle põllumajandus-ja looduslike alade ja märgalade eriti. Rohumaad on jätkuvalt ümber põllumaa, mis paratamatult kaasneb väetiste ja pestitsiidide samuti hävitamist hekke, seinad, sõidurajad ja tiigid, et ajalooliselt on olnud koduks paljude liikide puhul. Rohkem maad on teisendatud põllumajandus alates 1945 kui 18. ja 19. sajandil kokku.
Biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel taimkate, loomastik, mikroorganismid. Oluline osa maastike arengus inimtegevusel. Degratatsiooni 15. Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimismeetodid. 16. Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel). jõgedel toitumise erinevus järvedel sügavuse ja vee hulga erinevustes. Tuulte (tormidega) ning lainetuse mõju maastikele: lainetus, jäälüke, deflatsioon, üleujutused 17. Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE projekt. Maakatet esindavad looduslikud ja inimtekkelised kooslused, mis katavad teatud kohas maapinda (loodusobjekti olemasolu, nt. mets, veekogu jne.). 19851990 Euroopa Liidu CORINE (Coordination of information on the environment keskkonna informatsiooni koordineerimine) programmi raames teostati esimene Corine Land cover projekt Euroopa Liidu liikmesriikides
19. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010. 2003. Keskkonnaministeerium. 31 p. 20. http://eelis.ic.envir.ee/avalik/el_fil/Kait st_territ31122007.htm 21. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_puuliigid 22. http://www.metsad.ee/mets_xx/09_keskkond_mets-2007.pdf 23. Corine Maakatte Kaart 24. Metsaregister Mõisted Kaitseala - kaitsealune territoorium laiemas mõttes Hoiuala - Natura 2000 ala ilma tsoneeringuta Rahvuspark - kaitseala loodus- ja kultuuriväärtuste kaitseks Looduskaitseala - kõige rangema kaitsekorraga ala loodusväärtuste kaitseks Maastikukaitseala - kaitseala maastikuliste ja loodusväärtuste kaitseks Metsade kaitse - metsakoosluste kaitse lähtuvalt looduskaitselistest eesmärkidest METSATÖÖSTUS JA PUIDUKAUBANDUS Ajalooline taust
annaabi.ee 
