Eestlaste muistne vabadusvõitlus on Balti ristisõdade üks osa, mis toimus aastatel 1208- 1227. Sõja põhjuseks loetakse katoliku kiriku soovi laiendada oma võimupiire Euroopas ning vallutada uusi maid. Sõda lõppes aga eestlaste kaotusega ning seejärel liideti Eesti Lääne- Euroopa kristliku kultuuriga. Peale Eestimaa vallutamist toimus pikka aega siinsete maade jagamine erinevate ordude ja riikide vahel. Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Põhja-Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik
Liivimaa valitsemine pärast Jüriööd Õiguslikult koosnes viiest iseseisvast väikeriigist Saksa ordu suurim ja tugevaim Ilmaliku valitseja kohustused piiskopil ja maaisandatel (paavst määras ametisse) Piiskopid jagasid võimu toomhärradest koosnevate toomkapiitlitega Saksa ordu alal teostasid võimu komtuurid ja foogtid Maa jagunes maaisanda domeenideks, mida harisid talupojad Domeeni tuludest kaeti riigi valitsemise ja maaisanda isiklikud kulud Maaisandad jagasid maa halduspiirkondadeks e ametkondadeks (keskus ametimõis) Ametkonnad jagunesid vakusteks, mis koosnesid 4-6 külast
piiskop ja ordu maade jagamise lepingu, mis jäi üsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taani all Rävala Lääniaadli teke · Pärast maade jagamist tuli maaisandatel (piiskopid, ordu, Taani kuningas) oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. · Linnused - rajati maa kindlustamiseks. · Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. · Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud ning linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele. · Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt
Vanad linnad jäid aga siiski alles, ehkki käisid alla, ning püsisid oluliste keskustena. Nende elanikkond küündis aga kõigest mõne tuhande inimeseni. Keskaegne ühiskond oli eelkõige põllumajanduslik. Valdav osa elanikke elas maal. Toimis naturaalmajandus kõik eluks vajalik valmistati ja tarbiti kohapeal. 6. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? Vasallivanne. Maaisandatel ehk senjööridel ehk suurfeodaalidel oli vaja sõjaväge, et oma maa-alasid suurendada, kuid kuna rahal polnud väärtust ning toimis naturaalmajandus, siis parimaks viisiks palgasõdurile teenistuse eest tasumiseks oli talle maalapikese andmine. Isik, kes sai feodaalilt maad ehk lääni ehk feoodi, oli selle feodaali vasall ning pidi andma vasallivande ja täitma senjööri käske, kaitsma oma senjööri ning vajadusel sõtta minema. Teenistuse lõppedes
õigus ülejääk linnaturul maha müüa. Linnakaupmeestel maal oma talupoegadest esindajad, kes tema nimel kaupu kokku ostisid ja müüsid, vara ladustasid, peavarju andsid jne. Valdav osa maasaadusi jõudis 16 sajandil kaupmehe kätte mõisatest. -Liivimaal 12 saj lõpul oma raha ei löödud ning puudus mündiõiguslik institutsioon. Rahana tarvitati saksamaa, inglismaal ja eriti virbys vermitud münte. 13 sajandil oli mündiõigus kõigil maaisandatel. Õigus Taani kuningal, Riia ja Tartu piiskopil. Saksa ordu saab mündiõiguse 1226, Saare-lääne piiskop 1279. Ühelgi liivimaa linnal pole mündiõigust kunagi olnud. Küll aga müntimisõigus..? kaubanduse toimimine, eri sotsiaalsete kihtide osalemine selles. Transiitkaubandus ja kauplemine kohalikul turul. Kaubaartiklid. Liivimaa rahanduse (mündinduse) põhijooned. Ristiusk ja ,,paganlus" keskaegsel Liivimaal:
Põhjuseks Liivimaa sisekonfliktid. Puudub ühine hegemoon ja vaja asjades kokku leppida. 1422 otsustati iga-aastane otsustamine teha. 1430. aastail sai Ordu leedulastelt lüüa ja olukord halb. 1435 tuli Valgas kokku vähe asjalikum maapäev paljude esindajatega ning sõlmiti 6 aastaks leping, mida kutsutakse Liivimaa konföderatsiooniks. Siis saab ka maapäev enam-vähem regulaarseks. Kohad olid Valga ja Wolmari. Arutati ülemaalisi asju ja konflikte. Juhtroll maaisandatel. Otsustel polnud kohustuslikku jõudu ning puudub täitevaparaat. Otsused tehti vaid retsessidena. Paralleelselt oli ka Linnade päevad (14saj keskpaigast alates). Umbes sel ajal hakkavad kujunema Hansapäevad ja seega vaja selleks omad suunad välja selgitada. Needki tehti retsessidena. Kokkukutsujaks Riia, toimumiskohaks Pärnu ja Viljandi. Hansalinn on linn, mille esindaja Hansapäeval esindatud (Tallinn, Tartu, Riia). Ühiskond ja rahvas
külge, mida nad harivad, nii kujunes välja sunnismaisus kaotati talupoegade liikumisvabadus. Koos teokohustuse kasvuga suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad maksud, mis tõttu paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Talupoegi oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus. 11.AADLI KUJUNEMINE JA ÕIGUSED VANA LIIVIMAAL Aadli kujunemine: Pärast maade jagamist tuli maaisandatel oma valdused kesaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. Maa kindlustamiseks rajati kiiresti linnused. Linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed ehk lääniaadel, kellel lasuski maa kaitse. Aadli õigused: Aadlikele jagati sõjateenistuse eest läänivaldusi. Esialgu ei olnud läänivaldused Liivimaal pärandatavad, langedes aadliku ehk läänimehesurma korral maaisandale tagasi. Läänivaldused kujunesid läänimeeste võõrandamatuks omandiks, mis
õiguseks oli mündiõigus - õigus kehtestada vääring, mündialus (kirjutada ette müntide kaal ja hõbesisaldus), mündipilt ning saada rahalöömisest tulu. See õigus läänistati edasi oma vasallidele. Liivimaal 12. sajandi lõpul oma raha veel ei löödud ja siin puudus mündiõiguslik institutsioon. Rahana tarvitati Saksamaa, Inglismaa ja Vysby vermitud münte. Olukord muutus 13. sajandil kui mündiõigus oli Liivimaal kõigil maaisandatel. Taani kuningas andis mündiõiguse Riia ja Tartu piiskopile. Saksa ordu sai mündiõiguse keiser Friedrichilt 1226. aastal. Ühelgi Liivimaa linnal pole mündiõigust kunagi olnud. Küll kasutasid linnad müntimisõigust. Esimesed mündid lasi Liivimaal vernida Riia piiskop Albert. Taani kuningas Valdemar II veeris raha Eestis juba 1219. aastal. Riia kui ka Tallinna esimesi münte löödi vähe, pikem vaheaeg. Tartu müntide kujuneduses võeti 1250. aastatel kasutusel ristatud mõõga ja
annaabi.ee 
