kohta selles, siis asetub kõik iseenesest paigale. .. armastusest: Armastusega on vist nagu virmalistega - kõik teavad, aga vähesed on näinud. Armumisel ja armastuselgi ei tehta tihtipeale vahet, ammuks siis veel viimase eri helistikel. Mõni ime - totaalne tunne on jõukohane vaid vähestele, sugugi kõigil pole julgust seda vastu võtta. Ja mõnedki neist, kes võtavad, eelneva vaimse ettevalmistuseta, põlevad armutult läbi, nagu maailmakultuurist teada. Sest armastus on sügav eksistentsiaalne kogemus, mis muudab inimeses kõik. Teised Dorise kohta ,,Doris on kihvtim kui tema luule - vabandagu, kes suudab, mu ebajuubellikku jõhkrust." Kalev Kesküla ,,Aga luuletaja Kareva on oma eheduses just see, mida kannab endas Ophelia: religioosselt andumuslik, armastusjanune, vabaduse ja paratamatuse piiril
läbivad kohalolijaid, oli meeliülendav. Korraldajad võivad rahul olla iga sammuga, mis nad teinud olid. Selline igaaastane festival on üheks väga suureks sümboliks meie musikaalsele rahvale. Ühinesid välismaa kõige meisterlikumad muusikud ja loovad koos Eesti interpreetitega uusi vokaale ja lisasid vürtsi igasse loose. Nii eestlased kui ka välimaa riigi külalised nautisid kontserdi samade emotsioonidega. Muusika on keel, mis ei vaja tõlimist,see on loetav ühtemoodi, hoolimata maailmakultuurist. Jazzkaarel oli tunda publiku haarangut igasse loose, mis artistide pillidest välja voogas. Iga soolokoht oli plaksutamist väärt, mitte kaasaelamine, nagu eestlasele ilma alkoholita kombeks oli sellel üritusel välistatud. Esinejate kui ka korraldajate vahel tekkis väikeseid segadusi. Leedulane Liudas Mockunas, bass- saksofonist, kes esines ansambliga Heavy Beauty, pidi mitmeid korda üle lava karjuma ühte ja samat lauset: "Pange lava valgust maha, ma ei näe noote lugeda"
sajandist üha tugevamini kanda kinnitav ristiusk ning selle vahendajad (kirikuõpetajad, köstrid), aga ka koolmeistrid ning 19. sajandil järjest suuremal hulgal maale kolivad nn maatamehed ehk kaupmehed- käsitöölised (Berg jt 1998:207). Nii võib öelda, et Eesti külaühiskonnas kujunes17.-19. sajandil oma eliit, mis koosnes traditsiooniliselt koolmeistrist, pastorist, arstist ja mõisnikust. Nende kaudu jõudis maarahvani kombeõpetus, vaimu- ja hingeharidus ning osake maailmakultuurist. 3.1. Külaelanike ühistegevus kultuurikandjana Keskajast on väga vähe ajaloolisi andmeid küla ametimeeste (vanemad, kohtunikud ja muud) ja nende ülesannete kohta kasutusel on olnud nimetusi nagu ,,sundja", ,,vardjas", ,,kubjas", kilter, vanem, kümnik, korrapealne (Berg jt 1998:207). Kuigi ühiselt tegutseti Eesti külas juba aegade algusest, pärinevad kogutud teated selle kohta, milliseid küsimusi taluperemehed koos lahendasid, alles alates 19. sajandist, kui
ole kahjuks säilinud, kuna põletati. Vanim säilinud eestikeelne raamat on aga Wanradti ja Koelli katekismus, aastast 1535. Originaalselt 140-leheküljeline raamat, kuid säilinud on vaid 11 lehekülge. Kirikuõpetajad, kes selle raamatu toona eesti keelde tõlkisid, pandi teo tõttu aastaks vangi. 6. 1739. a. sündis Anton Thor Helle (1683-1748) sulest esimene eestikeelne piibel. See andis tõuke eesti keele arengule, võimaldades eestlastel osa saada maailmakultuurist. 7. Kuni 18. sajandi lõpuni edendasid eestikeelset kirjasõna mitte-eestlased. Eestlased hakkasid oma kirjanduses domineerima alles 19. sajandil. 8. Kristjan Jaak Petersoni looming: K.J. Peterson oli esimene eesti soost luuletaja, ta on loonud ligi veerandsada luuetust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa tema luuleloomingust moodustavad heroilis-filosoofilised oodid ning lihtsama värsikoega pastoraalid. 9. Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul.
alandlikkus ja trotsiv meel. Vastandid ei tarvitse sageli olla muud kui ühe ja sama terviku eri poolused, nagu karmilt riius süda ja mõte luuletuses ,,Lepitus". Järskude kontrastide ja dramaatilise algega kooskõlastab ,,Tolmu ja tule" üllatusterohke, julge ning tugevat väljendust soosiv ekspressiivne, paiguti isegi ekstaasiline või sümbolistliku ulatuvusega metafoorika. ,,Tolmu ja tule" seosed maailmakultuurist tuntud antiikmütoloogiliste kujudega, antiigist ja hilisemast kirjandusklassikast pärinevate tegelastüüpidega on silmahakkavalt tihedad ning rikastavad teose kunstilist struktuuri. ,,Tolmule ja tulele" tunnuslik on tendents lüürilist väljendust käsitleda. Sageli tekib tunne, nagu taanduks autor oma tundeseisundite ja mõttekäikude kord heasoovlikuks, kord irooniliseks või muigel vaatlejaks. Elav lüüriline kirjeldus annan
· selle eest tuli maksta ränka hinda tööjõupuudus ja põuast tingitud näljahäda (Ukrainas, Moldovas) · toidu- ja tarbekaupadega varustatus viletsam tsaariaja lõpust b) Massirepressioonid: · siseasjade- ja julgeolekuorganid · vanglad, sundasumine, küüditamised 1950.a. 5,5 milj. inimest c) Ideoloogiline surutis (juhiks KP sekretär A. Zhdanov): · nõukogude inimesele on Lääne manduv kultuur mittevajalik · N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut · paljud teadlased represseeriti või pidid asuma ,,õigetele" seisukohtadele · nt ,,rahvaakadeemik" Lõssenko poolt likvideeriti N. Liidus geneetika · kirjanduses ja kunstis nõukogude ühiskonna ülistamine ja Stalini isikukultus (,,kõigi rahvaste kõige suurem sõber") d) Poliitiline elu: · totalitaarne riik, kus kogu võim koondus Stalini kätte KP juht ja MN esimees
Kumbagi ei mõistetud, mõlemad määrati hukule. Woland ja Pilates kõikvõimsad juhid/liidrid kumbki oma maailmas. Matvei ja Bezdomnyi- kogenematud tõe otsijad, kes peale sündmusi moonduvad/saavad viga. Bulgakov kasutas seda võtet, et tuua teos kui ,,tekst-tekstis", ,,romaan romaanis". Seda vormi tuleb mõista kui teose ülesehitamist mitmest, meie juhul kahest autonoomsest osast. 25. Maailmakultuurist teame, et päike kui päevane taevakeha vastandub oma ereda valgusega öisele kuule, millel on tagasihoidlikum ja salapärasem kuma. Sellest võib saada binaarne opositsioon ,,ratsionaalne" - ? ja ,,teadmine" - ? Taastage teist opositsiooni liiget, leidke seda opositsiooni romaanis ja rakendage seda rääkides meistri romaanist. . 26. Miks jätab Bulgakov kõik romaani liinid ja situatsioonid ilma kindla lõputa? Võimalik, et ta tahtis rõhutada sellega eksisdentsi juhuslikkust
Montaigne, Machiavelli ja Bacon on kolme ajastu inimesed kolm mõtlemist: Machiavelli matab renessanssi, Montaigne punub pesa ideetuse pesas, Bacon ennetab valgustusaja ideoloogiat. Iga ühelt neist võtab Shakespeare midagi oma näidendite jaoks. Võibolla Shakespeare ei tahtnudki midagi öelda. Kui me loeme, siis oleme tema kaasautorid, oleme sunnitud arvama, et ta tahtis midagi öelda, isegi siis kui ta täiesti alateadlikult resoneeris üksnes võõraid hääli. Raske on leida maailmakultuurist teist sellist autorit, kelle vastuvõtt ajas oleks läbi teinud nii sügavaid muutuseid vastuvõtt erinevate sajandite poolt, tänane arvamus Hamletist ei saanud eksisteerida 400 aastat tagasi. Kõik need 450 aastat kirjutati Hamletit sisuliselt edasi. Shakespeare on unikaalne, sest võimatu on öelda, millistest ülesannetest ta ise lähtus/milliseid eesmärke ta endale seadis. 28. Elizabethi-aegne inglise teatrimaja, lavaarhitektuur, etendused ja näitlejapraktika
annaabi.ee 
