Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku arengu põhimõtete määratlemine. 1987-ndal aastal valmisid tegevusraportid `'Meie ühine tulevik 1'' ja `'Meie ühine tulevik 2.'' Neis sõnastati säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 1992 aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja arengu maailmakonverents. Seal kiideti heaks 21. Sajandi globaalse säästva arengu tegevuskava aastani 2030, millega määrati ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid ehk Agenda 21. Selle kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elatustaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ning
8)Nimeta 1992.a ÜRO Peaassamblee Eriistungi eesmärgid? Eesmärgiks oli aidata saavutada kvalitatiivset majanduskasvu, tagada inimeste elutaseme tõusu, kindlustada stabiilne rahvaarv, muuta väärtushinnanguid ja harjumusi, säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse, arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. 9)Miks loeti 2002.a Johannesburgi ÜRO säästva arengu maailmakonverents kordaläinuks? 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents (Rio+10), kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. 10)2002
1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros (Rio konverents) heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa 3 arendamise eesmärgid. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega
1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros (Rio konverents) heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus Johannesburgis ÜRO säästva arengu maailmakonverents, kus riikide ja regioonide esitatud tegevusaruannete alusel võeti kokku kümne aasta jooksul säästva arengu vallas saavutatu ning määratleti edasised tegevused. Keskenduti reaalselt rakendatavate tegevuskavade ja koostööprogrammide ellukutsumisele ning kinnitati, et Agenda 21 seatud eesmärgid on jätkuvalt riikide poliitikakujundamise aluseks. Johannesburgi tippkohtumine seostati nii Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha protsessi kui Monterrey arengu rahastamise konverentsi tulemustega
Komisjoni eesmärgiks sai säästva arengu strateegia väljakujundamine nii et oleks võimalik inimeste elutaset parandada lühiajalises perspektiivis, kuid võttes arvesse ka seda, et ei kahjustataks pikaajaliselt kohalikku ja ülemaailmset keskkonda. Selle tulemusena esitati 1987. aastal ÜRO-le Brundtlandi raport „Meie ühine tulevik“ ehk „Our Common Future“. Ülemaailmsed eesmärgid kiideti esmakordselt heaks 1992. aastal Rio de Janeiros, kus toimus ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverents. Suurimad probleemid maailmas Globaalseid keskkonnaprobleeme, mis on jätkusuutliku arengu mõiste loomise põhjusteks, on mitmeid. Need on ülemaailmsed ohud inimkonnale, mis on tekkinud mitmete mõjurite koostoimel. Looduskeskkonda ohustab kõige rohkem loodusressursside raiskamine, mille tulemusel lõppevad ressursid otsa. Jäätmeprobleemid, mis tekivad suure tootmise ja tarbimise tagajärjel ja mille tagajärjeks on looduskeskkonna reostus (pinnas, vesi õhk on saastunud)
saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. Pakutakse välja tegevusi raiskavate ning ebaefektiivsete tarbimisharjumuste vähendamiseks mõningates maailma piirkondades. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. ÜRO Säästva arengu maailmakonverents (Rio +10), Johannesburg, 2002 ÜRO Säästva arengu maailmakonverents (Rio +20), 2012 eesmärk - kinnitada riikide poliitilist tahet säästva arengu Elluviimiseks Kinnitada uued väljakutsed ja hinnata agenda 21 tegevuskava eesmärkide täitmist keskkonnasõbralik majandus säästva arengu ja vaesuse vähendamise kontekstis säästva arengu institutsionaalne raamistik EL säästva arengu strateegia Säästva arengu deklaratsioon, Euroopa
jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Säästev areng – maailma foorumid: 1992. aastal toimus Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja Arengukonverents, kus riigid võtsid vastu Agenda 21 - maailma 21. sajandi säästva arengu tegevuskava aastani 2030. 1997. aasta ÜRO Peaassamblee Eriistung (Rio+5) New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke. 2002. aastal toimus ÜRO säästvaarengu maailmakonverents (Rio+10) Eesti – ja säästev areng: 1992. aastal osaleti Rio de Janeiros ÜRO Keskkonna ja Arengukonverentsil 1995 – Säästva arengu seadus 1996 - Eesti Säästva arengu komisjon 2001 - Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti säästva arengu strateegia lähteülesande – Säästev Eesti 21 Strateegilised keskkonna ja looduskaitse dokumendid: Keskkonnakaitse strateegia, Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse
annaabi.ee 
