hispaania meresõitjad? Kuna nende maade meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. 16. Kuidas ja millal asustati Ameerika manner? Esimesed sisserändajad saabusid Aasiast ajavahemikus 20000-10000 aastat eKr. Pärast jääaega oli veetase nii palju madalam, et Aasiat ja Ameerikat ühendas maariba, mida mööda tallased inimesed suuri rohusööjaid loomi küttides liikusid. 17. Millised tagajärjed olid maadeavastustel Euroopa jaoks? Maadeavastused mõjutasid oluliselt Euroopa kaubandust. Idast pärit kaupu hakati üha enam mööda ookeani transportima, tähtsaks muutusid sadamalinnad. Ameerikast voolas Euroopasse suuri rikkusi nii kiirenes mitmes Euroopa maas ka rahamajandus. 18. Millised tagajärjed oli maadeavastustel Ameerika põlisrahvale? (3-4 näidet) 1) Kesk- ja Lõuna-Ameerika langes suures osas eurooplaste võimu alla 2) Ameerikas tekkisid eurooplaste kolooniad
1) Maailma ümbermõõt oli palju väiksem. 2) Ameerikat sellel kaardi üldse ei olnud. 1942. aastal toimus Columbuse esimene reis, seda loetakse ka Ameerika avastamise aastaks. Tegelikult jõudis ta ainult saartele. Esimene reis kestis kolm päeva ja ta laeva nimi oli Santa Maria. Columbus kulda ei leidnudki, ta suri vaese mehena. 1519.-1522. Aastatel toimus esimene ümbermaailmareis, mille korraldasid hispaanlased. See tõestas, et maakera on ümmargune. Suurtel maadeavastustel olid ka suured tagajärjed: 1) Tapeti väga palju inimesi. 2) Mõned piirkonnad muutusid vähemtähtsateks ja vastupidi.
2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud. Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist pärit maadeavastajatel maailma geograafias, eriti just maadeavastustel, ning tutvustada ka teistele Eestiga seotud maadeavastajaid ja nende tähtsust. Oma töö kirjutamiseks kasutasin internetist pärit allikaid. Peale internetiallikate kasutasin ka Eesti Entsüklopeediat ja Maadeavastajate Entsüklopeediat. MAAILMA MAADEAVASTAJAD 3 Esimesed maadeavastused pärinevad juba 15. sajandi algusest, kui uute mereteede otsimisest
kirikuisade töödele, st uue kogemuse hankimine tagasihoidlik. 8. Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut Põhjusi nn Renessanssi (taassünni) väljakujunemiseks on ilmselt palju. Üks neist on Musta Surmaga (katkupandeemiaga) seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine. Katku põhjustatud linnastumine. Tehnika, teaduse, kunsti areng tõi kaasa arenguprotsesside kumulatiivse kiirenemise (trükipress näiteks). Oluline tähtsus oli maadeavastustel, mis avardasid vaatevälja, arendasid tehnikat ning nt loodusteaduste jaoks olid väga olulised, tuues kaasa vajaduse süstematiseerimise järele. 9. Võrrelege varase füüsika ja keemia mõju loodusteaduste arengule Loodusteaduste areng lõi toonastes teooriates kaks suunda. Räägitakse füüsikalisest (iatrofüüsikalisest) ja iatrokeemilisest koolkonnast. Iatrokeemiline koolkond defineeris elu (haiguslikke nähtusi), lähtudes ensüümidest ning
vahendajatele (araablased / türklased / Itaalia kaubalinnad) vaheltkasu maksmata. Euroopas oli alanud varakapitalismi ajajärk ning raha oli tarvis uute ettevõtete loomiseks (näiteks kujutelmad erilisest kullamaast - Eldoradost). 1492 lõppes Pürenee poolsaarelt araablaste väljaajamine (hisp k reconquista – tagasivallutus). Võitlemisest vabanenud Hispaania ja Portugali aadlikud otsisid enesele tegevust. Nad moodustasid põhikaadri 15.-16.saj maadeavastustel ja avastatud maade vallutamisel ning neid nimetati konkistadoorideks (hisp k conquistador – vallutaja). Julgust minna Indiat otsima lääne poolt ümber maakera andsid ka puudulikud teadmised geograafiast – antiikgeograafi Ptolemaiose arvutustele tuginedes peeti maakera ümbermõõduks 28 000 km (tegeliku 40 000 asemel). Suurte maadeavastuste algusele aitasid kaasa ka Euroopas kasutusele võetud
hariduseprobleeme. Loodi trükikoda nagu mujal euroopas. Tekkis ülestõus ja masin lõhuti, Ivan tegi uuesti. Trükkaliks määrati Ivan Fjodorov. 1564.a esimene raamat sealt ,,Apostel", peagi tekkis seal tulekahju. ,,Domostroi"(kodukord)- raamat, mis annab juhiseid nii pereisale kui ka teenijaskonnale. 64peatükki, põhiautor on Silvester. Ivan IV terrorireziim mõjus vene kultuurile halvasti. 39.Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik - suur mõju oli maadeavastustel, mis näitasid kogemuslikult, et maa on kerakujuline. Kopernik tuli mõttele, et univerismi kekpunkt on päike, maa aga tavaline planeet, mis tiirleb ümber päikese.Ühtlasi näitas kopernik, et maa ja teised planeedid pöörlevad ka ümber oma telje. Oli sündinud heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria. Koperniku õpetust põhjendas ja täiendas Johannes Kepler, uusaja astronoom, kes näitas, et planeetide orbiidid on ellipsikujulised.
Neil laevadel oli laevatekk ehitatud vaid laeva otstesse. Nii jäi laeva keskossa ruumi kauba paigutamise jaoks. Väljaveetavaks kaubaks võis laeval olla kala, karusnahku, puitu ja tõrva, hirvesarvi ja vaalaluust esemeid, merevaiku, mett ja vaha, seebikivi, orje, keda oli kinni püütud või mujalt ostetud. Koju minnes oli lastiks teravili, hõbe, vürtsid, vein, siid, klaas, keraamika. Kaubalaevadel oli tunduvalt vähem aerusid, peamiselt liiguti purje abil. Kaubalaevadega käidi ka maadeavastustel. Kaubalaeva meeskond oli väiksem kui sõjalaevadel. See võis koosneda ainult kümnest mehest. Laevameistrid tegid tööd äärmise hoolega ja olid oma kätetöö üle uhked. Isegi kõige väiksemadki paadid olid kaunistatud nikerdustega. Laev oli viikingi jaoks kõige suurem varandus. Laevadel polnud varjualust. Magati laevatekil. Oletatakse, et viikingid lasid halva ilma korral purje alla ja tõmbasid selle üle laevateki. Nii tekkis telgi moodi ruum, kus sai mõnusamalt magada
Põhjusi selleks, nn Renessanssi väljakujunemiseks, on ilmselt palju. Üks neist kindlasti Musta Surmaga (katkuga) seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine ning linnastumine, mis mõlemad aitasid kaasa ühiskonna sekulariseerumisele. Teatavad protsessid toimusid ilmselt ka nö normaalse progressi korras tehnika, teaduse, kunsti areng tõi kaasa mõnede arengute kumulatiivse kiirenemise (trükipressi kasutuselevõtt näiteks). Oluline tähtsus oli maadeavastustel, mis avardasid maailmapilti, arendasid tehnikat, kuid nt loodusteaduste jaoks olid väga olulised ka seetõttu, et tõid kaasa vajaduse süstematiseerimise järele. 19 Renessanssi märksõnaks sai "humanism", seega inimene. Inimkeha uurimine muutus aktuaalseks. (Varem oli klerikaalide jaoks olnud keha küll ka "hinge templiks" nimetet siiski teatav ajutine varjupaik, nüüd kippus see saama asjaks iseeneses).
annaabi.ee 
