Isikunime Ilus deklinatsioon Ilus (Iulius, Iulii) meessoost isikunimi, II käändkond MASCULINUM SINGULARIS PLURALIS Nominativus Iulius Iulii Genitivus Iulii Iulirum Dativus Iulio Iuliis Accusativus Iulium Iulios Ablativus Iulio Iuliis Vocativus Iuli Iulii
Füüsika KT Püsimagnet- Keha, mis omab iseseisvat magnetvälja, ka elektrivoolu puudumisel Magnetväli-Liikuvate laetud kehade vahel mõjuvat jõuvälja Magnetvälja suund- Kui parema keerlemiskruvi kulgemisel suund ühtib el. Voolu suunaga Magneetumine- Mingi aine muutumine püsimagnetiks Domeen-Iseenesliku magneetumise piirkond Demagneetumine-Mingi aine magnetvälja kadumine Magnetvälja jõujoon- Mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor puutuja suunaline Solenoid- Rõngasse keritud juhe, mis tekitab pöörismagnetvälja Ampere'i seadus- kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese traadi vahel vaakumis kehtib jõud 2x1027 N iga meetri kohta, siis on voolutugevus juhtides 1 A Lorentzi jõud- kui vasak käsi asetada nii, et välja sirutatud sõrmed näitavad positiivselt laetud osakese liikumissuunda ja magneti induktsiooni vektor B on suunatud peopessa, siis 90° all välja sirutatud pöial näitab osakes...
1.Magnetväli- liikuva laetud keha poolt tekitatud väli. 2.Püsimagnet - keha, mida alati ümbritseb magnetväli nt raud,nikkel,koobalt. 3.4.Oerstedi katse- Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. orienteerunud magnetnõel ei ole aga risti mitte ainult juhtme endaga, vaid ka tasandiga, mille määravad juhe ja magnetnõela keskme kinnituspunkt. 5. 1A definitsioon- Kui kahe paralleelse lõpmata pika ja lõpmata peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2.10astmes -7, njuutonit, siis on voolutugevus juhtmetes üks amper.6. Ampere'i seadus - magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. 7.Vasaku käe reegel- Ku...
Vooluga juhet ümbritseb magnetväli. Liikuvate laengute ümber tekib magnetväli. Kui laeng seisab, siis näeme ainult el.välja, kui laeng liigub, näeme nii el.välja kui ka magnetvälja. Magnetvälja tekitab el.välja muutumine ja vastupidi. Igal püsimagnetil on kaks poolust, aga alati paarisarv. Poolus on see koht kus magnetväli on tugev. Poolusi määratakse maakera järgi(N,S). B-vektor-magnetiline induksioon. 1820. taani füüsik Oersted avastas, et el.vooluga juhe mõjutab kompassi nõela ehk magnetit. Samasugused voolud tõmbuvad, erinevad tõukuvad. Kui ka paralleelse, lõpmata pika ja peenikese sirgjuhtme vahel, mille vahekaugus on 1m ja milles voolab ühesuguse tugevusega vool, mõjub vaakumis juhtmete pikkuse iga meetri kohta jõud 2x10-7 N, siis on voolutugevus juhtmetes 1 A. Konstant näitab kuidas keskkond mõjutab välja, el.välja vähendab, magnetvälja suurendab. Magnetiline induktsioon näitab jõudu mis mõjub ühikulisele juhtmele (1m)ühikulise v...
Magnetväli-liikuvate laetud kehade vahel mõjuv jõu väli(tekkib seoses elekrtivälja muurumisega).Magnetvälja energia all mõistame energiat, mida selles väljas omaks magneetiliselt aktiivne keha.Püsimagnet-ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha.Magneetumine-nähtus, kui magnetvälja paigutades hakkab ka aine ise tekitama magnetväljaMagnetindukt.-vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteeritud magnetnõela põhjapoolus..Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga.Elektromagnetism-käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri-ja magnetväla muundumist teineteiseks.Elektromagneetilise induktsiooni nähtuseks nim.elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel.-selle teel paneb laengukaindjaid liikuma jõud,mis nihutab juhet magnetväljas.Induktiivsus- iseloom.keha suutlikkust tekitada magnetvoogu ja endaindukt.motoorj.Endaindukt.nähtus-elektromagneetilist indukt. Juht...
1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasandi ja maapinna lõikumisel saadud joont. Magnetiline kääne e. deklinatsioon _ on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva magnetilise meridiaani suuna ja tõelise meridiaani suuna vahel. Kui magnetiline meridiaan on tõelisest meridiaanist ida pool, siis on tegu idapoolse Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga paralleelse suuna põhjapoolsest otsast päripäeva antud suunani meridiaanide koonduvus on tõelise ja telgmeridiaani vaheline nurk Kaldenurk Kalle protsentides
KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL SUBSTANTIIV ADJEKTIIV Käänded I II III IV V Käänded I ja II deklinatsioon III deklinatsioon Singulris Singulris f. m. n. m. f. n. m. n. f. m. f. n. m. f. n. Nom. a us um erinevad lõpud us s Nom. us (er) a um is e Gen. ae is s e/ Gen. ae is Dat
Joonise tasandil olev rneridiaan QPNQ'PS on vaatleja meridiaan, pooluseid ja taevakeha läbiv rneridiaan on aga taevakeha meridiaan. 6 Ühel ja sarnal meridiaanil asuvatel punktidel on ühesugune tunninurk. Ekvaatoritasandiga paralleelsed väikesed ringid on taevaparalleelid. Ühel ja samal paralleelil asuvatel punktidel on ühesugune deklinatsioon (kääne), seepärast voib neid nimetada ka deklinatsiooniringideks Horisondiline koordinaatide süsteem Asimuudi lugemisviisid Z N(0°) Q S1 A z PN meridiaan
Maa magnetväli Maa magnetväli Algselt arvati, et kompassi mõjutab Põhjanael XVI saj. kummutas selle müüdi W. Gilbert Valmistades magnetrauast kera, väikese Maa, selgus katsetest, et sellise kera ja Maa mõju magnetnõelale on sarnased. Järelikult Maa erineb magnetrauast kerast ainult suuruse poolest ja Maa on suur magnet. Maa magnetväli Tuginedes järeldusele, selgitas Gilbert, miks magnetnõel pöördub maakera suvalises punktis alati kindlas suunas. Ta oli arvatavasti esimene teadlane, kes võrdles loodusnähtusi mudeli abil esilekutsutud nähtusega. Maa magnetväli on sarnane sirgmagneti magnetväljale. Maa magnetväli Maakera põhjapoolkeral asub Maa magnetiline lõunapoolus. Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. Pooluste sellised n...
Magnetiline asimuut on magnetilise põhja-lõuna suuna ja antud suuna vaheline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0-360°. Magnetiline põhja-lõuna suunda saadakse magnetnõela abil. Nurka nende kahe suuna vahel nimetatakse magnetiliseks deklinatsiooniks ehk magnetnõela käändeks. Kui magnetnõel kaldub geograafilise meridiaani suunast idapoole, siis loetakse deklinatsiooni positiivseks, kui läänepoole, siis negatiivseks. Tartu ümbruses on deklinatsioon ~+7°, Lääne- Euroopas -5°…-10°. Kui magnetiline deklinatsioon muutub suuresti lühikese vahemaa jooksul, on tegemist magnetilise anomaaliaga. (Eestis on tuntuim Jõhvi anomaalia, kus deklinatsioon kõigub ±15° piires). Rumb Geodeetiliste arvutuste juures on otstarbekas kasutada asimuudi asemel rumbi. Rumb on põhja- lõuna suuna ja antud suuna vaheline lähim teravnurk, mida mõõdetakse ida või lääne suunas 0°- 90°kraadi
peopessa, väljasirutatud sõrmed (4) näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 4. Magnetvälja jõujooned, kruvireegel: Magnetvälja suund ühtib parempoolse kruvi pöörlemise suunaga, kui voolu suunaks kruvi kulgeva liikumise suund. Selleks, et pöörata parempoolset kruvi sisse voolu suunas, tuleb tema pead pöörata selle voolu magnetvälja suunas. 5. Inklinatsioon, deklinatsioon: Inklinatsioon - nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Deklinatsioon - nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. 6. Lorentzi jõud, vasaku käe reegel Lorentzi jõu kohta: Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tektavat välja. Püsimagnet on keha, mida ümbritseb alati magnetväli. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Füüsikalist suurust, mis näitab algosakeste olemuslikku impulsimomenti, nimetatakse spinniks. Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Vooluga juhtme magnetväljas pôördub magnetnõel juhtmega risti. Kui paralleelsete juhtmetes kulgevad samasuunalised voolud, siis mòjub juhtmete vahel tòmbejòud. Vastassuunalste voolude korral tõukejõud. Kahe ühepikkuse ja paralleelsejuhtmelõigu vahel mõjuv jõud on võrdeline juhtmelõikude pikkusega ning voolutugevusega juhtmetes. See jõud on ka pöôrdvòrdeline juhtmelõikudevahelise kaugusega. Võrdeteguri väärtus on vaakumi korral Ampere seadus Vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast alfa voolu ...
Topograafiline kaart maastiku üldistatud kujutis, kus on erinevad objektid ja nähtused märgitud leppermärkidega. Kaardi mõõtkava 2 nulli vähemaks siis saad teada mitu m vastab 1 cm-le. Joonleppemärgid joonekujulised objektid nt teed, elektriliinid jne, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Mõõtkavatud leppermärgid niisugused objektid, mida ei ole võimalik väljendada kaardi mõõtkavas väikeste mõõtude tõttu. Pindleppermärgid kontuuride ja mõõtkavade leppemärgid, mis näitavad kaardi mõõtkava objektide pinda. Valge või kollane lagendik. Pruun pinnamood, teed. Must ja punane inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest kül...
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s
Kivimeteoriidid- sarnanevad koostiselt maise tardkivimitega. Kivi-raud- (sega-)meteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust. Raudmeteoriid- · Laboruuringud- võime modelleerida rõhu, temperatuuri, sügavuse.. Aeg?? Suurus?? · Geofüüsikalised uurimised- maa magnetvälja uurimine, gravivälja muutused, seismiliste lainete leviku uurimine Maa sfäär: · Magnetsfäär- väline sfäär, kaitseb päikese kiirguse eest. Magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. Paleomagnetism. Magnetpooluste inversioon. · Atmosfäär- gaasiline keskkond, ümbritseb maad. · Hüdrosfäär- veeline keskkond. · Biosfäär- elusorganismid. · Geosfäär- jaguneb: maakoor, vahevöö, tuum (välimine ja sisemine) Maakoor- maa välimine tahke kiht, keskmise paksusega 30 km. (selle paksus on väga varieeruv, olles kontinentide piirkonnas 25...75 km ja ookeanite kohal 6...8 km). Keskmine tihedus 2,7 .. 3,0 g/ sm³
Magnetväli liikuva laetud keha poolt tekitatav väli Elekromagnetväli elektri- ja magnetväli koos Paigalseisev laeng tekitab elektrivälja, liikuv laeng tekitab nii elektri- kui magnetvälja Püsimagnet keha, mida alati ümbritseb magnetväli (nt rauasulam, rauaühend). Tal on kaks poolust N ja S Spinn füüsikaline suurus, mis näitab algosakese olemuslikku impulsimomenti. Tema olemasoluga kaasneb magnetväli. Määrab kaudselt ära magneti kaks poolust. Magnetvälja iseloomustab B-vektor. Magneetumine nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Magnetväli on seotud osakeste spinnidega ja on summaarne väli. Magnetpooluste vahel mõjuv jõud on pöördvõrdeline poolustevahelise kauguse ruuduga. Ampere 1. Seaduspärasus : kui kaks juhtmelõiku paiknevad erinevates tasandites, kuid samal keskristsirgel, siis juhtmelõikude vahel mõjuv jõud sõltub nurgast nende vahel.. Ampere 2. Seaduspärasus : Kui parall...
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. Voolu magne...
MAGNETISM Magnetväli Magnetväli - eksisteerib alati vooluga juhtme ümber. Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel. Sõna magnet on tulnud Kreeka linna Magnesia nime järgi. Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam. Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole. Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul: 1) kui teda tugevasti koputada 2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada. Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusel tekitab aine ka ise magnetvälja. Mis põhjustab püsimagnetil magnetvälja? Magnetvälja tekitavad osakesed,millest püsimagnet koosneb. Magnetvälja põhiomadused: 1) magnetvälja tekitab elektrivool 2) magnetväli avaldab mõju elektrivoolule. ...
Elektromagnet vooluga pool, mille sees on raudsüdamik magnetvälja tugevdamiseks .Maa magnetväli magnetväli, mille poolused on geograafiliste poolustega nihkes ja aja jooksul pooluste magnetväli muutub. Maa magnetväli kaitseb kosmosest tulevate laetud osakeste ja ioniseeriva kiirguse eest. Maa magnetväli on seotud virmaliste tekkega. Maa magnetvälja olemasolu on seotud maakera vedela tuumaga.Inklinatsioon nurk maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Deklinatsioon nurk kompassiga määratud põhjasuuna ja tegeliku geograafilise põhjasuuna vahel. Mõjutavad suured rauamaagi lademed. Magnetväljas mõjub laetud osakesele jõud, mida nimetatakse Lorentzi jõuks. See jõud mõjub nii üksikule laetud osakesele, liikuvale laetud osakesele, kui ka vabadele lengukandjatele juhtmes. On risti liikumissuunaga ja põhjustab voolu tekkimist generaatorites. Laetud osakesele mõjuv jõud
laengule mõjuva jõu suunda Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud Kui osake liigub magnetväljas, saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi Maa magnetväli Deklinatsioon nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest Inklinatsioon nurk, mis tekib Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal erinedes Maa pöörlemise teljest 11.3° võrra Paleomagneetilised kirjed osutavad, et Maa magnetväli on eksisteerinud vähemalt kolm miljardit aastat
komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega. Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna Laboruuringud võime modelleerida rõhu, temperatuuri Geofüüsikalised uuringud mõõdame mingit paranmeetrit ja teeme selle kaudu järelduse maa sisesehituse kohta ehk maa magnetvälja uurimine. Gravivälja muutused. Uuritakse neid laineid mis tekivad maavärinaga. Magnetsfäär magnetiline deklinatsioon täna ligikaudu 11,2 krad. See sfäär kaitseb meid osakeste eest, et need ei satuks meie juurde ja see muutab elu maal võimalikuks. Atmosfäär õhuline Hüdrosfäär veeline Biosfäär Geosfäär Välimine kiht on maakoor, keskmine vahevöö ja sisemine on tuum. Välimine kiht: Tahke kiht on keskmise paksusega 40km. Moho piir ehk piir maakoore ja vahevöö vahel. Maakores eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort: settekivimid, graniitne kiht ja basaltne kiht
4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus kiirgus 29. Maa magnetväli. Magnetilised mõõtühikud. Maakera põhjapoolkeral asub magnetiline lõunapoolus ja Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. (joonis konspektis) maa magnetiline lõunapoolus ei asu päris geograafilisel põhjapoolusel vaid sellest 2000 km eemal(Kanada põhjaosas). Seda näitab deklinatsioon nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. Magnetiline induktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja vastavas kohas. Tähiseks on B ja ühikuks tesla(T). Magnetiline läbipaistvus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis. (µ) Planetaarne indeks Kp kajastab planetaarset magnetilist aktiivsust kesklaiusel.
MAGNETVÄLI on PÖÖRISVÄLI. Kruvi reegel, või parema käe reegel. Magnetvälja omadus on kontsentreeruda, ühineda. Kui väljad vastupidised siis tõmbuvad. Kontsentreerumise reegel. Maakera magnetväli Kompassinõel näitab koguaeg jõujoone suunda. Kui liikuda kompassinõela suunas, siis ma jõuan magnetilisele lõuna/põhjapoolusele. Nurk Geograafilise ja Magneetilise pooluse vahel on DEKLINATSIOON Nurk kui palju näitab maa sisse kompass on INKLINATSIOON Kui on magnetväli siis on järelikult Rauast TUUM, sise ja välistuuma liikumise tagajärjel tekib magnetism. Mis siis juhtub kui magnetväli ära kaob, ja kas see on üldse võimalik? http://futurism.com/6-horrible-consequences-earth-losing-magnetic-field/ Kui poleks magnetvälja, poleks ka atmosfääri. Kaitseb kosmiliste kiirguste eest Lükkab osakesi eemale. Laetud osakeste suunamine magnetväljaga. Lorentzi jõud.
1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristko...
· 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis nominatiivi lõpu eraldamisel. Nt culp/a a on käändelõpp. o Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel. · Liita tüvele käändelõpud. I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust tüves. Idex(kohtunik) dicis m iudic/is ctio(hagi) onis f ction/is
1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete kultuurrahvaste ja teiste Vahemeremaadega nii maitsi kui meritsi; neist maist sai filosoofia palju ergutust. Filosoofilise mõtte arengut soodustas meresõiduks ja kaubanduseks hädavajalike astronoomia- ja geograafi...
meridiaani põhja- või lõunapoolsest otsast ida või lääne suunas kuni antud jooneni. Direktsiooninurk telgmeridiaani suuna ja x-telje suuna vaheline nurk (selle nurga ja teodoliidi käigu kaudu võimalik arvutada ristkoor- d). Meridiaanide koonduvus tähendab ristkoordinaadistiku püsttelje ja meridiaani vahelist nurka, kusjuures see nurk on positiivne sel juhul, kui meridiaan kaldub põhjasuunas vasakule ning negatiivne, kui ta kaldub paremale. Magnetnõela kääne e. deklinatsioon on nurk tõelise ja magnetilise asimuudi vahel. Inklinatsioon tähistab tõelise ja magnetilise meridiaani vertikaalivahelist erinevust. Bussool on kraadideks jaotatud ringi või ringiosadega ning viseerimisseadistega magnetkompass, millega mõõdetakse maastikul magnetilist asimuuti: a) ringbussool koosneb limbist ja mgnetnõelast. b) orientiirbussool magnetilise meridiaani näitab ainult suunda Pindobjektid kujutatakse
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Füüsika referaat Insert name here 9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned..........................................
Kevad 1. loeng Joonte orienteerimine (tõeline asimuut, magnetiline asimuut, direktsiooninurk, rumb) Kõrgused-ellipsoidist(h)/geoidist(H). Ellipsoid Eestis madalamal. HD- horisontaalprojektsioon, SD-tegelik kaugus, kaldjoon Joonte orienteerimine- looduses või kaardil olevate joonte asukoha määramine Tõelise meridiaani suhtes- nurk päripäeva, tõeline asimuut, meridiaanide koonduvus Magnetilise meridiaani suhtes- magnetiline asimuut, kompassi abil Deklinatsioon e magnetvälja kääne Kui palju erineb mingis punktis tõeline ja magnetmeridiaan- Tartus 7 kraadi, Eestis üldjuhul 5-8 kraadi. Direktsiooninurk(alfa)- nurk päripäeva telgmeridiaanist või sellega paralleelse joonega kuni meid huvitava jooneni. Telgmediaan ehk x telje suhtes Direktsioonunurga suurim väärtus 359 kraadi 59 minutit 59sekundit RUMB(0-90 kraadi) Jaotame koordinaattelje 4ks Teodoliitkäik, arvutused
Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 32. Maa magnetväli. V: Maakera põhjapoolkeral asub magnetiline lõunapoolus ja Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. (joonis konspektis) maa magnetiline lõunapoolus ei asu päris geograafilisel põhjapoolusel vaid sellest 2000 km eemal(Kanada põhjaosas). Seda näitab deklinatsioon – nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. 33. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. V: Radioaktiivus – Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus – lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos – same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s)
19951997 lubada sõna korsten kaks rööpkäänamist Morfoloogia omandamine Protomorfoloogilise perioodi alguseks esimene miniparadigma. Reduplikatsioon Trohheilise kõnetakti eelistus Kinnise järgsilbi hilisem omandamine Produktiivsed vältevaheldusmallid varakult Raskused laadivahelduslikes sõnades Esimesed noomenitüübid auto ja sepp Pragmaatiliselt olulised sõnad ja vormid enne Muuttüübid Muuttüüp on vormimoodustuses ühtmoodi käituvate sõnade rühm. Deklinatsioon on käändsõnade muuttüüp. Konjugatsioon on pöördsõnade muuttüüp. Muuttüübid Muuttüübistiku ülesanded: esitada kõik morfeemide variandid ja nende omavahelised seosed näidata, millisest tüvevariandist milline vorm moodustatakse näidata, millist tunnust missuguse sõna ja missuguse vormi juures kasutatakse koondada ühte tüüpi ühtmoodi muutuvad sõnad ja eraldada eri tüüpidesse erinevalt muutuvad sõnad Muuttüübid
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood, märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse...
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaar...
induktsioonijooned. Seega pole neil ei algust ega lõppu. Induktsioonijooned on alati kinnised. Maa magnetvälja põhiosa tekib täielikult Maa sisemuses, tema vedelas tuumas, arvatavasti elektrivoolude mõjul. Need kujunevad seoses tuuma aine liikumisega ning tekitavad Maa magnetvälja. Maa magnetvälja poolused ei ühti Maa geograafilist poolustega ja nad nihkuvad väga aeglaselt. Maa magnetvälja suuna igas maakera punktis määravad deklinatsioon (ladina keelest - kõrvalekalle - nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja - lõuna sihi vahel.) Eestis on deklinatsioon 5 - 10° , see suureneb läänest itta ja kasvab umbes 8´ (kraadiminut) aastas. 1984. a. asus Maa magnetpõhjapoolus põhjalaiusel 77 ° ja läänepikkusel 102,3° Kanada Arktika saarestikus. Eelnenud 25 aasta jooksul on põhjalaius muutunud +0,5° võrra ja läänepikkus + 1,3° võrra.
kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse. Kaardi legend. Kaardikirjad. 10. Millist koosneb kaardi kompositsioon? a. Kaardi kompositsioon koosneb kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem), matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). 11. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? a. Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid), b. Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid..
Variatsiooni samajooni nimetatakse isogoonideks; 0-isogooni - agooniks; inklinatsiooni samajooni - isokliinideks; sügavuse samajooni - isobaatideks. Kõikidel merekaartidelon variatsioon trükitud koos tema aastase muutusega ja tema määramise aasta. Variatsiooni aastane muutus võib mõnes piirkonnas olla kuni 0,3°, trükitakse kaardil täpsusega kuni 0,01 °. vahel ka 1'. Variatsioon ise aga 0,1° täpsusega kursside arvestuseks. Variatsioon ehk deklinatsioon on merekaartidel trükitud: 1. Tühjadel veealadel kaarekodariku keskele täpsusega kuni 0,1° ja märgi või nimega. 2. Kohtades, kus pole ruumi ainult arvudega oma märgi ja nimetusega. 3. Suure mastaabiga kaartidel ja plaanidel, kus terve kaardi ulatuses on ühesugune - kaardi tiitlis koos aastase muutusega, määramisaastaga, märgi ja nimetusega. 4. Väikese mastaabiga kaartidel ja magnetkaartidel ja keeruka muutusega piirkondades isogoonidena koos
Variatsiooni samajooni nimetatakse isogoonideks; 0-isogooni - agooniks; inklinatsiooni samajooni - isokliinideks; sügavuse samajooni - isobaatideks. Kõikidel merekaartidelon variatsioon trükitud koos tema aastase muutusega ja tema määramise aasta. Variatsiooni aastane muutus võib mõnes piirkonnas olla kuni 0,3°, trükitakse kaardil täpsusega kuni 0,01 °. vahel ka 1'. Variatsioon ise aga 0,1° täpsusega kursside arvestuseks. Variatsioon ehk deklinatsioon on merekaartidel trükitud: 1. Tühjadel veealadel kaarekodariku keskele täpsusega kuni 0,1° ja märgi või nimega. 2. Kohtades, kus pole ruumi ainult arvudega oma märgi ja nimetusega. 3. Suure mastaabiga kaartidel ja plaanidel, kus terve kaardi ulatuses on ühesugune - kaardi tiitlis koos aastase muutusega, määramisaastaga, märgi ja nimetusega. 4. Väikese mastaabiga kaartidel ja magnetkaartidel ja keeruka muutusega piirkondades isogoonidena koos
Merekaardid Merekaarte saad soetada merevarustusega tegelevatest poodidest. Näiteks paadipoodidest, jahtidele tarbeid müüvatest poodidest, aga ka raamatupoodidest. Kahjuks ei ole merekaardid aerutajale kõige sobivamad. Nende mõõtkava ning mõõtmed on suhteliselt suured, puuduvad maismaal asuvad objektid (välja arvatud majakad, sihid ja tulepaagid). Eeliseks on see, et neile on täpselt peale märgitud laevateed ning alati korrektselt ka deklinatsioon. Pikkadel ületustel on otstarbekas kasutada merekaarte. Merekaarte on saadaval ka elektroonilisel kujul. Tavaline merekaart on mõõtkavaga 1:100 000. Kombineeritud kaardid Kombineeritud kaardid on aerutajale kõige sobivamad. Selline kaart on olemas Tallinna lahest Paldiskini. Kaardile on kantud oluline mereinfo, samas on olemas ka kõik maal asuv. Mõõtkava 1:60 000. Väljaandja Regio. Suurepärane kaart aerutajale! Maakaardid Olemas on Eesti Kaart mõõtkavaga 1:50 000
Kvaliteedimudel on mudel, mis vastab meie vajadustele ja ootustele. Vajadused ja ootused paigutame 3 küsimuse alla: · Mida me tahame? · Millal me tahame? · Kui palju oleme valmis loovutama? 8. Millest koosneb kaardi kompositsioon? Kaardi kompositsioon koosneb: kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem), matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). Kaardikompositsioon: · kaardikomponentide paiknemisest · fookusest · tasakaalust 9. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid),
– seniitkaugus (nurk mõõdetuna seniidist). Horisondiline koordinaatsüsteem on iga vaatleja jaoks erinev ning see takistab selle laialdasemat ning samaaegset kasutamist. Seepärast kasutatakse peamisel ekvatoriaalset taustsüsteemi, mis võimaldab suhteliselt lihtsate teisen- duste teel kirjeldada objekti asukohta taevas mistahes Maailma punktis. Taevakeha asukoht määratakse ekvatoriaalses taustsüsteemis kolme koordinaadiga: δ – kääne e deklinatsioon (nurk mõõdetuna taevaekvaatorist), α – otsetõus (nurk, mõõdetuna taeva nullmeridiaanist) ning γ – kevadpunkt (nurk mõõdetuna kevadpunktist so kohast kus Päikese trajektoor lõikab taevaekvaatorit). Justnimelt ekvatoriaalsetes koordinaatides ongi erinevates teatmeteostes ja kataloogides tavaliselt esitatud taevakehade asukohtade kirjeldused (tavaliselt nullmeridiaani suhtes). Teatmikes on tavaliselt toodud ka juhtnöörid kuidas esitatud koordinaadid konkreetse vaatleja
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
On olnud ka päris tugevaid maavärinaid. 1602-1995 on Eestis kindlaks tehtud 24 tuntavat maavärinat. Tugevamaid maavärinad (kuni 5 magnituudi Richteri skaala järgi) on toimunud Loode-Eestis, kus maatõusu kiirus u 3 mm/a. Seni tugevaim maavärin oli Eestis 1976. Aastal Osmussaares, maavärina tugevus oli siis 4,75 magnituudi. Johan Vilip täiustas B. Volitsõni vertikaalseismograafi, konstrueeris seismograafe. Mercalli skaala. Aluskorraga on seotud selline nähtus nagu magnetiline deklinatsioon. Eestis on kääne idapoolne, keskmiselt 5-7 kraadi. St et kompass võib nii palju valetada. Jõhvi anomaalia piirkonnas kuni +- 15 kraadi. See tuleneb sellest, et Jõhvi ümbruses sisaldavad kvartsiidid tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole ,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga. Meteoriidid Eesti on väga huvitav koht, sest meil on nii palju meteoriite. Osad on varjatud, kuid mõni on hästi nähtav(Kaali)
mõõdetakse päripäeva. Eesti alal on sendades tuleb direktsiooninurgast see tänapäeval üldiselt idapoolne ehk lahutada magnetiline direktsiooni- positiivne (57°). nurk G-M (joonis 8.9). Direktsiooninurga saamiseks mõõ- Mõnes kohas (Jõhvis, Mõisaküla detakse malliga kaardil nurk objekti ja ümbruses) võib esineda magnetilist koordinaatvõrgu suunal. anomaaliat, kus deklinatsioon erineb Magnetilise asimuudi saamiseks tunduvalt ümbritsevast foonist. See mõõdetakse kompassiga looduses on tingitud maakoores leiduvatest nurk tõelise põhjasuuna ehk geograa- erisuguste magnetiliste omadustega filise põhjasuuna ja maastikul asuva kivimitest, ent ka raudtee, elektrikõr- objekti vahel. Magnetilist asimuuti gepingeliini jt tehisobjektide esilekut- direktsiooninurgaks teisendades tu- sutud magnetilistest efektidest. Kompass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
