Mõlemad dünamomeetrid näitavad ühesuurust jõudu Liikuvate kehade vastastikmõju Omapära: - tekivad alati paaridena - on alati ühte liiki - ei tasakaalusta teineteist - kehtib mistahes jõudude korral 9.3 Järeldus F1=F2 m1 a 2 F1 F2 m1a1=m2a2 ehk m2= a1 m1 a1 a2 m2 Kui võtta m2=1kg, a2 siis m1= ×1kg a1 9.4 Arutluseks Kumb pühademunadest peaks
Newtoni 1 seadus: keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal, kui miski keha olekut ei sega. Inerts on keha omadus säilitada keha paigalolek või liikumissuund. 2 seadus: jõud, millega keha liigub on võrdne kehamassi ja kiirenduse korrutisega. F=m*a ehk N=1kg*1m/s² a=F/m Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 3 seadus: kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtustelt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. F1=-F2 m1a1=-m2a2 energiajäävus võnkliikumisel K=0 =max=mgh K=0 =max=mgh K=max=mv²/2 =0 Energiamuut: A=K-K0=mV²/2-mV0²/2 Mehaaniline töö on siis, kui keha liigub jõu mõjul jõu suunas. A=F*s*cos A=F*s Võimsus on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse töö. N=A/t Ühtlane sirgjooneline liikumine: keha läbib sirgjoonelisel teel liikudes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad. s=vt
Inerts keha omadus säilitada liikumise kiirus ja suund Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega. F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. Newtoni kolmas seadus ü Kehade vastastikmõjus tekkivad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised; m1a1 = m2a2 F1 F2 m1 m2
2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on
N.III.s. Katsed näitavad et kehade vastasmõjul nende kiirenduste absoluut väärtuste suhe võrdub masside pöördsuh..a2/a1=m1/m2; m1a1=-m2a2; Vastasmõju tulemusena omandatud kiirendused on vastassuunalised. Vastavalt N.II seadusele F1=-F2. Kaks keha mõjutavad teine teistsuuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. (j). Ülem. gr.s.. 1667.a. avastas Newton. Kaks punktimassi mõjutavad teine teist jõuga mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruudug F=G(m1+m2)/r²; Antud seaduspärasuse avastas Newton uurides kuu tiirlemist ümber maa ning kehade vabalangemist. 1
ja elementaarne elektromehaaniline ballistiline arvuti, mis sai algandmed kaugusmõõtja pöördtrumlilt. Stabilisatsiooni puudumise tõttu ei saanud tulistada liikuvalt tankilt, samuti puudusid öövaatlusseadmeid. Tanki ainukene sidepidamisvahend oli raadio. Moodne sõjamasin Tänapäeva tankid on oluliselt edasi arenenud, seda peamiselt jõuallika ja elektroonika poole pealt, ning jõudnud viimases osas kannule isegi lennukitele. Praegu kasutuses oleva moodsa USA tanki M1A1, tuntud ka kui Abrams ehk täpsemalt General Abrams, meeskond on endiselt neljaliikmeline. Abramis juhtimist lihtsustab mootorrattatüüpi juhtkang: käike ja kiirust saab reguleerida pöördkäepidemega; jälgimispaneel näitab nii mootori seisundit kui ka ümbrust. Komandöril ja relvuril on abiks elektroonika ja mitmesugused vaatlusseadmed, mis annavad ümbrusest praktiliselt sama hea pildi nii päeval kui ka öösel. Laserkaugusmõõtja
mg Def. Keha kaal Elastsusjõud N l jõud p Rõhumisjõud. MILLINE SEOS VALITSEB KEHADE MASSIDE JA KIIRENDUSTE VAHEL VASTASTIKMÕJU KORRAL -???????????????? 5. Suuruste tuletamine valemitest a=F/m Newtoni 2.seadus m1a1=-m2a2 ????? F=mg/P=mg Raskusjõud/Keha Fe=kl Elastsusjõud kaal m1v1+m2v2=m1v1+m2 Impulsi jäävuse p1+p2+...+p10=p1+p2+... Impulsi jäävuse v2 seadus +p10 seadus F1=-F2 Seisuhõõrdumine F=G(m1m2/r2) Gravitatisooniseadus
. Tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab defineerimist (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass) ja Newtoni II seadus omaette ei ole piisav mõlema sõltumatuks määratlemiseks. Massi defineerimiseks võib kasutatada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m1 ja m2) on interaktsioonis, siis m1a1 = m2a2, mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte (m1 / m2). - Mass - füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: a) inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); b) raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. (Kaal on
Võttes võrdeteguri üheks, saame . Tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab defineerimist (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass) ja Newtoni II seadus omaette ei ole piisav mõlema sõltumatuks määratlemiseks. Massi defineerimiseks võib kasutatada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m1 ja m2) on interaktsioonis, siis m1a1 = m2a2, mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte (m1 / m2). - Mass - füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: a) inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); b) raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. (Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu,
Viimane võrrand on klassikalise mehaanika põhivõrrand. III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on võrdsete arvväärtustega, suunalt vastupidised ja nad asuvad ühel sirgel. Järeldused: *Suurem kiirendus tekitab suurema deformatsiooni (veoauto ja sõiduauto kokkupõrge) *Jõudude liitmine on mõttetu nad mõjutavad erinevaid kehi. *Jõud tekivad paarikaupa jõud, millest siin räägitakse, on ühesuguse olemusega, kuid vastupidised (f12= -f21). m1a1=m2a2 5.Galilei relatiivsusprintsiip, Galilei teisendused Vaatleme kaht taustsüsteemi, mis liiguvad kiirusega Vo. Loeme ühe nendest (süst.K) tinglikult liikumatuks. Siis teine süst K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Leian nüüd seose punkti P kordinaatide vahel mõlemas systeemis (K ja K´ ) Kui aega lugeda hetkest, mil mõlema süsteemi 0-punktid ühtisid, siis jooniselt selgub x = x´+ Vo* t. Peale selle on ilmne, et y = y´ning z = z`
kiirenduse, st tema kiirenduse muudu. Keha kiiruse kohta ei väida Newtoni teine seadus midagi. Newtoni teine seadus kehtib ainult inertsiaalsetes taustsüsteemides. 7. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist moodulilt võrdsete ühel sirgel mõjuvate vastassuunaliste jõududega. Kahe keha igasuguse vastasmõju korral võrdub kehade kiirenduste moodulite suhe nende masside a1 m2 pöördsuhtega: = . Siit järeldub, et m1a1 = m2a2. a 2 m1 Vastasmõju tulemusena saadud kiirendused on alati vastassuunalised. Seega: . m1 a 1 = - m2 a 2 Vastavalt Newtoni teisele seadusele mõjub esimesele kehale jõud F1 = m1 a1 ja teisele kehale jõud: F2 = m2 a2
Tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab defineerimist (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass) ja Newtoni II seadus omaette ei ole piisav mõlema sõltumatuks määratlemiseks. Massi defineerimiseks võib kasutatada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m1 ja m2) on interaktsioonis, siis m1a1 = m2a2, mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte (m1 / m2). mass füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust: a) inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); b) raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu
annaabi.ee 
